Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark
ja on juba igast väiksemast asjast kirjutatud. Oleks tekkinud skandaal, aga kindlasti mitte nii laiaulatuslik. Muidugi on ka see, et tuntud inimeste elud huvitavad kõiki palju rohkem. Kas ajakirjanikul on õigus esitada kedagi süüdlasena enne asja arutamist kohtus? - Ei ole õigust, sest Eesti Põhiseaduses on õeldud, et kedagi ei tohi nimetada süüdlaseks enne, kui kohtu pole teda selleks kuulutanud. Milliseid õigusi antud artikliga on rikutud? - Antud artikliga pole rikutud õigusi, sest inimene oli juba eelnevalt kohtupoolt süüdi mõistetud. Siin artiklis räägitakse vaid sellest, mis karistuse kohus talle määras. Mis oli selle artikli avaldamise eesmärk? kas üldsuse teavitamine, kõmu tekitamine lugejate/ostjate ligitõmbamiseks või miski muu? - Selle artikli eesmärk oli nii üldsuse teavitamine, kui suuremal määral ehk siiski kõmu tekitamine. Samuti ehk lugejate/ostjate ligitõmbamine, sest too naine on praegu pea igas ajalehe
keelates filmide samaaegse kasutamise kinodes ja videokassettidel ühe aasta vältel (v.a erandid), on Prantsusmaa 29. juuli 1982. aasta seaduse artikli 89 ja seda täiendava 4.jaanuari 1983. aasta dekreedi sätted, mis reguleerivad kinematograafiliste tööde levitamist, kooskõlas EMÜ asutamislepingu artiklitega 30 ja 34, mis käsitlevad kaupade vaba liikumist? 2) Kas need riigi õigusakti sätted on kooskõlas EMÜ asutamislepingu artikliga 59, mis käsitleb teenuste osutamise vabadust? 3) Kui ühele nendest küsimustest antud vastus on eitav, siis kas 29. juuli 1982. aasta seaduse artikli 89 ja 4. jaanuari 1983. aasta dekreediga kehtestatud eeskirjad on kooskõlas EMÜ asutamislepingu artikliga 36, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 30 ja 34 kohaldamise erandeid? Nimetatud küsimustele kohus vastas, et EMÜ asutamislepingu artiklit 30 ei kohaldata
asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sel juhul tuleb artikli 36 esimest lauset mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra nõuetega ning seda keeldu nimetatud põhjustel ka tegelikult kohaldatakse, siis kas seda võib sellele vaatamata käsitleda artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendina või kaubanduse varjatud piiramisena? VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu kohaldatakse neil põhjustel, ei saa selle keelu puhul eeldusel, et asjaomase liikmesriigi territooriumil puudub vastavate kaupade õiguspärane turustamisvõimalus, olla tegemist artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendi ega kaubanduse varjatud piiramisega.
Hiljem tuli välja et kõnealune Hispaania ettevõtja ei olnud IIRSi heakskiitu saanud, kuid tema torud vastasid rahvusvahelistele standarditele ja eelkõige Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardile ISO 160:1980. (Komisjoni arvates tõusetub käesolevas kohtuasjas eelkõige küsimus, kas pakkumise kutse dokumentidesse vaidlusaluse punktiga 4.29 sarnanevate sätete lisamine on kooskõlas ühenduse õigusega, eelkõige EMÜ asutamislepingu artikliga 30 ja direktiivi 71/305 artikliga 10. Lisaks leiab komisjon, et Iiri ametiasutuste toimingud, mis seisnesid selliste pakkumiste, milles nähti ette Iiri standarditele mittevastavate Hispaanias valmistatud torude kasutamine, läbi vaatamata jätmises, rikuvad samuti ühenduse õiguse nimetatud sätteid. Esmalt tuleb uurida punktiga 4.29 seotud küsimusi.) Millised oli Iirimaa argumentid? Punkt 40. Tegemist on teenuste vabaliikumisega, mitte kaubade vabaliikumisega.
Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16
Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Recent slowdown in global trade: Cyclical or structural“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Tegemist on analüütilise artikliga, kus püüakse kirjeldada tegureid, mis on tinginud viimaste aastate globaalse väliskaubanduse vähenemise. Ärge kaotage meelt, kui igast analüütilisest nüansist 100% aru ei saa. Proovige võtta max 1A leheküljel kokku artikli sisu nii nagu teie sellest aru saite. Sel korral ma küsimusi ette ei anna. Kodutöö tähtaeg on 3. aprill kell 23.55, kuid ma soovitan sellega tegeleda võimalikult kiiresti, sest enne kursuse lõppu peaks veel kaks kodutööd tulema
palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused 2 3 kui abielust sündinud lapsel, siis 1995.a otsustas EIÕK kaasuses Geoffrey Peck vs UK, et artikliga 8 saab teatud juhtudel isiku eraelu kaitsta ka avalikus kohas viibides. Privaatsus on isiku eraeluline sfäär, milles on isikul õigus otsustada, kas ja kui palju ta oma eraelu teiste inimeste, avalikkuse ja/või riigiga jagab. Andmekaitse seisukohast on olulised need privaatsuse komponendid, mille alusel isik on identifitseeritav ja mille kaudu isik ennast teistele isikutele ja/või riigile määratleb. Privaatsuse komponendid: Identiteet
Keda? Das Relativpronomen-siduv asesõna Nominativ DER DAS DIE DIE Plural Genitiv DESSEN DESSEN DEREN DEREN Dativ DEM DEM DER DENEN Akkusativ DEN DAS DIE DIE Die Deklanation der Adjektive Artikliga: DER DAS DIE DIE plural Nominat Der große Mann Das kleine Kind Die schöne Frau Die großen iv Männer Genitiv Des großen Mannes Des kleinen Der schönen Der großen
Mõned õpetajad on laste lemmikud. 1. Umbmäärase artikli kasutamine · Umbmäärast artiklit kasutatakse asja või olendi esmakordsel mainimisel. Tihti kasutatakse sel juhul vorme there is, this is. There is a dog in our garden. Meie aias on (üks) koer. This is a lion. See on lõvi. · Umbmäärane artikkel näitab eset või olendit teiste seas. Give me a paper! Anna mulle (üks) paber!(ükskõik missugune paber) · Umbmäärase artikliga saab ka üldistada. A lion is dangerous. (Iga) Lõvi on ohtlik. · Umbmäärast artiklit saab kasutada, rääkides elukutsest või rahvusest. Mona is a teacher. Mona on õpetaja. He is an Englisman. Ta on inglane. (Rahvusest saab rääkida ka omadussõnaga, siis ei ole artiklit. Näit: She is Estonian.) · Umbmäärast artiklit võib kasutada ka numbrilise väärtusena. I haven`t said a word. Ma ei ole öelnud sõnagi. 2
Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab loendada, kasutades neid koos arvsõnadega või sõnadega many (palju), some (mõni, mõned), several (mitu, mitmed), few (vähe, vähesed), ja a few (mõned) : one boy two boys kaks poissi a ballpoint many ballpoints palju pastapliiatseid a cat several cats mitu kassi a mistake few mistakes vähe vigu Loendamatud nimisõnad (uncountables/non-count nouns) on põhiliselt
Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Väljendeid määrava artikliga: in the morning, in the evening, in the afternoon in the country on the right/ left go to the cinema go to the theatre listen to the radio Määravat artiklit ei kasutata: 1) mängude nimetustega I play football every day. Do you like boardgames? 2) aastaaegade, kuude, nädalapäevade, pühade nimetustega She was born in July. My favourite month is summer. She goes swimming on Mondays. Children like Christmas a lot. 3) liiklusvahendite nimetustega I go to school by bike.
liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile pole võimalik vastest leida ei vaatluse, katse ega ka matemaatika abiga. Näiteks küsimus "Mis on aeg?". Sellise küsimuse puhul küsija ei tea, kust otsida vastuseid. Antud artikliga tõestab autor, et ükskõik kui palju küsimusi suudetakse allutada empiirilistele või formaalsetele küsimustele, jääb alati alles selliseid küsimusi, mida ei suudeta nende küsimuste liikide alla paigutada. Alati jäävad alles ka filosoofilised küsimused. Et kindlaks teha, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom ja otsustada, kas me oskame leida kuskilt oma küsimustele vastuseid.
Rutter (2008: 348) ütleb kokkuvõtvalt, et teater koht kus dramaturgide loovus puutub kokku selliste faktoritega nagu publiku nõudlus, näitlejate lavalised aspektid, patroonide ja riigi tsensuur. Rutter (2008: 248) ütleb, et "Selle tulemusena võib varajase kaasaegse esituse kontekstualiseerimine, olgu see siis seoses sotsiaalajaloo, majandusajaloo, teatriajaloo või nende kombinatsiooniga võtta edukalt konkreetse teatri fookuseks. Minu arvates ei olnud tegelikult tegu hea artikliga. Saan aru, et tegu on refereeriva artikliga, kuid minu jaoks oli see kohati liiga laiali valguv, terminoloogia ei olnud väga hästi lahti seletatud, tihti seletati asju palju keerulisemalt kui oleks saanud ning lisaks toodi vahepeal väga kujundlikke väljendeid, mis minu arvates ei ole kohased teaduslikku artikli juures. Ka sellist viitamist ei ole mina varem kohanud, kuigi see võib lubatud olla. Kasutatud materjalid: Rutter, T. (2008). Repertory studies: A survey
Artikli „Growth patterns from different forest generations of Scots pine“ analüüs Sandra Metsalaid, Allan Sims, Ahto Kangur, Maris Hordo, Kalev Jõgiste, Andres Kiviste, Pertti Hari. Erinevate põlvkondade männimetsade kasvu uurimine Eestis. Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös
Võrdlus Võrdlen kahe Eesti suurima kvaliteetajalehe Eesti Päevaleht ja Postimees paberväljaannet. Esimese asjana torkab silma Päevalehe lugejasõbralikult organiseeritud kujundus. Lehekülgede päistes on välja toodud milliste meediatekstidega on tegemist. Seoses sellega on lihtne aru saada, kas tegemist on uudise (kohaliku, välismaise või pealinna), arvamuslooga, kultuuri- või spordivaldkonda kuuluva artikliga. Postimehes on kasutatud põhimõtteliselt sama lahendust, kuid minule isiklikult meeldib ja kutsub lugema Päevalehe kujundus. Mõlemad ajalehed kajastavad küll päevakohaseid uudiseid ja võiks arvata, et kahest erinevast lehest võiks lugeda sarnaseid päevasündmuseid, kuid tõsiasi on see, et nii nagu erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete
Tänane loeng teemal "Mis on Eesti?" koosnes viiest osast: territoriaalne Eesti, rahvuste Eesti, poliitiline Eesti, suur ja väike Eesti, Eesti alusideoloogia. Algusel näidati Eesti kaarte erinevatel ajalooperioodidel: 13., 17.-20. ja 21. sajandil. 1920. aasta Tartu rahulepingu järgi oli Eesti territoorium umbes Saaremaa või Luksemburgi pindala võrra suurem kui tänapäeval. Juurdepääs avamerele on Eesti jaoks oluline poliitiline eelis. 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pöördus lugejate poole sõnadega: «Tere, armas Eesti rahvas!», mis kuulutasid sümboolselt rahvusliku ärkamisaja. Eesti elanikud esmakordselt hakkasid teadvustama ennast eestlastena. 1918. aastal oli välja kuulutatud tähtsaim riiki rajav dokument iseseisvusmanifest. See oli mõeldud kõikidele Eesti rahvastele ning ütles, et «kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vab...
Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et Brown-i ja Levinson-i mudel sai selle uuringu põhjal tõestust. Kultuuriselt, rahvuselt ja keeleliselt tuleb mängu vääriti mõistmine, olenemata kui hästi üks või teine isik keelt valdab. Seoses loetud artikliga, tekib minul väike lahkheli seotud uuringu läbiviimisel, leian et antud uuring on poolikult läbi viidud. Paremat tõestust oleks andnud kui oleks selline uuring läbi viidud nii Eesti kui ka Ameerika tudengite vahel ning hiljem oleks seda hinnanud reaalselt need inimesed, kes koolidesse saamiseks reaalselt hindavad stipendiumite jagamist, mõlemal pool siis nii Eestis kui ka Ameerikas. Kuid tulles nüüd tagasi uuringu tulemusteni siis siinkohal näitas uuring selgelt kultuuride
suudaks ette näha ohte. Juristide töös on kõik juhtumid erinevad ja neid ei saa võtta ühtselt, seega ei sobi veebipõhine õigusabi ja klassikaline juristi ja kliendi vaheline suhe peab jääma. http://arvamus.postimees.ee/3642695/kristi-sild-rainer-ratnik-oigusabi- tulevik-app-advokaati-veel-ei-asenda?-app-advokaati-veel-ei-asenda= 5 küsimust ja vastust Panama lekke kohta 4. aprill 2016 19:07 Täna kajastust leidnud Panama skandaali kohta on tekkinud mitmes küsimused ja selle artikliga anti lühi ülevaade skandaalist. Leke on ajalooliselt kõige mahukam ja sellega on seotuid mitmed riigipead ja ärimehed, nt Vladimir Putin. Skandaal seisneb selles, et osalised on seotud raha pesemisega ja maksudest kõrvale hiilimises. Taoliseid andmete lekkeid on olnud ennegi palju ja võib aimata, et enamus staare, poliitikuid ja ärimehi püüavad maksudest kõrvale hiilida, kasutades erinevaid meetodeid. http://maailm.postimees.ee/3643113/5-kusimust-ja-vastust-panama-lekke- kohta
Need hõlmavad nõustamisteenused sotsiaalteenuste ja võimaluste küsimuses ning abi vastava väljaõppe saanud nõustajatelt konkreetsete sotsiaalprobleemide lahendamiseks. 2009. aastast alates on lisatud uusi teenuseid : igapäevane tugi, tööhõivealane toetust, toetatud elamine, elu kogukonnas ning ööpäevaringne erihooldus. Õigus saada õiguslikku ja majanduslikku kaitset Eesti ei ole seni seotud veel harta 11 nummerdatud lõikega, sh artikliga 23 (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset) ja artikliga 31 (õigus eluasemele). Kasutatud Lingid: www.riigiteataja.ee/akt/78197 www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Rahvusvaheline_sotsiaal kindlustus/sotsiaalharta_jareldused2012_tolgitud.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_sotsiaalharta www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwi_9qTG8eXKAhXJ 8HIKHYenAckQFggeMAA&url=http%3A%2F%2Fwww.riigikogu.ee
Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjutas autorit Kaksiktornidele suunatud terroriakt. Lisaks üks uuring ning ka see, millised ohud kaasnevad, kui islamiäärmuslased, võõrtööjõuna, järjest rohkem Euroopasse tulevad ning siis see mida president kokkuvõtteks oma artikliga öelda oli tahtnud. Peale seda on minu enda arvamus artiklist. Toon välja selle, kas artikkel tundus minu jaoks loogiline ning millega ma artiklis nõustusin. Lisaks toon välja mõne asja, mis on võib-olla muutunud ajast, mil artikkel kirjutati. Lõpuks on välja toodud minu poolne kokkuvõte kõigele eelnevale. Ülevaade artiklist Toomas Hendrik Ilves kirjutas viis aastat peale maailma suurimat terroriakti New Yorkis, ajalehes diplomaatia, elust peale selle katastroofi
Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He is an artist. You are a very good teacher. He is an Estonian. He is an Englishman. Mitmus: They are doctors. They are Estonians. They are Englishmen. Väljendeid umbmäärase artikliga. I have a headache mul on peavalu I have a toothache mul on hambavalu I have a sore throat mul valutab kurik I have a cold ma olen külmetanud I have a temperature mul on palavik to have a rest puhkama to have a good time aega lõbustasti veetma to have a talk vestlema to have a smoke suitsu tegema
Minu arvates on konkreetne inimene olla raske. Inimesed mõistavad öeldut erinevalt ja nagu ka raamatus mainiti, siis pole oluline see, mis on juhtunud. Oluline on see, kuidas inimesed juhtunut mõistavad. On olemas neid persoone, kes suudavad lugeda välja ühest tühipaljast artiklist internetiportaali seinal ainult halba. Teisalt on olemas neid, keda loetud väga ei kõiguta ja kolmandaks on need, kes ei loevad välja seda, mida artikliga oli tahetud rahvale öelda, ilma igasuguse pila ja sarkasmita. Tõlgendada saabki asju erinevalt ja täpselt nii nagu meie endale kõike ennast ümbritsevat suudame tõlgendada, sellised me olemegi ja sellisena näevad teised meid. Suurim õpetus raamatus oli aheldatavus millegi külge, millest raske lahti lasta. Tuleb luua pääsuteid, kui neid ei ole ja samm-sammult astuda elus edasi. Miski pole lõputu ja igale mõõnale järgneb tõus.
asukoht määrata vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele, mille kohaselt asukohana mõistetakse majandustegevuse tegeliku teostamise püsiasukohta määramata ajavahemiku jooksul; Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust. Kohtuasjas C-42/07 võtis Euroopa Kohus vastu otsuse vaidluses, kas EÜ artikliga 49 (praegune ELTL artikkel 56) on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis keelavad ettevõtjatel, kes asuvad teistes liikmesriikides, kus nad seaduslikult osutavad analoogseid teenuseid, pakkuda nimetatud liikmesriigi territooriumil hasartmänge internetis. Euroopa Kohtu arvamusel EÜ artikliga 49 ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ettevõtjatel, kes asuvad teistes liikmesriikides, kus nad
noored Eesti noortest paremad on, kuna ta ei toonud artiklis ühtegi näidet selle kohta. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. (10 punkti) Artikli põhisõnum on see, et Eesti noored on laisad ning nad ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Lisaks ollakse harjunud oma mugava eluga ning see tõttu pikendatakse oma lapsepõlve, olles ise juba täisealine. Ise ma nõustun pooleldi autori artikliga, kuid pooleldi ei ole ka nõus sellega. Ma nõustun, et me noored on harjunud mugava eluga ning ei taha kuidagi alustada iseseisvat elu. Võib olla on tõesti selle taga see, et noored ei tea kuidas iseseisvalt toime tulla, kuna ollakse harjunud, et vanemad teevad kõik nende eest ära (nt: arvete maksmine, pesu pesemine, söögi tegemine jne.) ja koolis ju seda otseselt ei õpetata. Ma ei nõustu sellega, et noored ei ole ühiskondlikult aktiivsed
keegi, kes teab. Intelligentne ehk valgustatud inimene on julge, iseseisev, usaldusväärne ja koostöövõimeline inimene. Kant'i peamine idee selles artiklis on see, et inimesed peaksid olema oma mõtlemises palju vabamad ja julgema oma arvamust avaldada. Ta arvab, et see oleks kogu inimkonnale kasuks ja soodustab parema seadusandluse loomist. Paljudel inimestel on suurepäraseid ideid, mida nad kardavad välja öelda või on lihtsalt liiga laisad, et neid teistega jagada. Artikliga tahabki Kant juhtida inimeste tähelepanu sellele, et nad ei kardaks välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Ei ole tähtis, et see arvamus ei ole sama, mis on enamikel inimestel, vaid tähtis on see, et see arvamus on välja öeldud. Kui mitte keegi ei hakka enda eest seisma ja oma huve esindama, siis vaevalt hakkab midagi kunagi paremuse poole minema, vaid pigem läheb kõik allamäge. Kui keegi tahab midagi oma elus korda
kui juba kümne aasta peale on see võimalik. Inimene pingutab selle peale tunduvalt rohkem, sest mida aeg edasi ja siht juba käega katsutav siis motivatsioon on kõrgel. Muidugi siin juures tuleks välja tuua selle, et tänapäeva ühiskond on nii kärsitu ja enamus kordades minnakse kiirema vastupanu teed ja võetakse pigem pangalaen. Kokkuvõtteks võib siis öelda selle artikli kohta seda, et hakkasin rohkem selle artikliga mõtlema, mis seisus on tegelikkuses edukad naisterahvad karjääri redelil. Muidugi kõik see, mis siin artiklis kirjutati naiste kohta kehtib ka meeste puhul. Lihtsalt naistel on see kordades keerukam tänapäeval.
vigade esinemissagedust kohtulike tõenditega tehtavas töös. Viimasele küsimusele vastamiseks kasutasin HeinOnline andmebaasi. Otsingusse panin: „Koehler error“. Seejärel valisin „person“ all autoriks Jonathan J. Koehler ja vaatasin mis artikleid ta kirjutas. 10ks artikliks oli „Intuitive Error Rate Estimates for the Forensic Sciences“. Vajutasin artikli nimetuse peale ja natukene lugesin artikli algust, mille tagajärjel sain aru, et tegemist on õige artikliga. Täistekst: https://heinonline-org.ezproxy.utlib.ut.ee/HOL/Page? public=true&handle=hein.journals/ juraba57&div=12&start_page=153&collection=journals&set_as_cursor=9&men_tab=srchres ults
modernne moderniseerima 9 Artikkel the pärisnimedega 1. Inimeste nimedega. Mr Jameson is a teacher. 2. Kuude ja nädalapäevade nimetustega. The 1th of May is on Thursday. 3. Keelte nimetustega. Kui lisatakse sõna language, pannase ette artikkel. I can speak Russian and English. When he lived in Finland, he learned to speak the Finnish language. Artikkel the geograafiliste nimedega Artikliga 1.Veekogud jõed, mered, ookeanid, lahed, väinad. The Thames, the Atlantic Ocean 2. Mäeahelikud The Rocky Mountains 3. Saarestikud The British Isles 4. Riikide nime, milles esineb üldnimi (state, kingdom) The United States 5. Kõrbed The Sahara Artiklita 1. Järved Loch Ness 2. Üksikud mäetipud Mount everest 3. Üksikud saared Ireland 4. Riikide ja mandrite nimed Estonia, Europe 5. Linnade, külade, tänavate nimed London, Oxford street Artikkel a, an
modern to modernise modernne moderniseerima Artikkel the pärisnimedega 1. Inimeste nimedega. Mr Jameson is a teacher. 2. Kuude ja nädalapäevade nimetustega. The 1th of May is on Thursday. 3. Keelte nimetustega. Kui lisatakse sõna language, pannase ette artikkel. I can speak Russian and English. When he lived in Finland, he learned to speak the Finnish language. Artikkel the geograafiliste nimedega Artikliga 1.Veekogud jõed, mered, ookeanid, lahed, väinad. The Thames, the Atlantic Ocean 2. Mäeahelikud The Rocky Mountains 3. Saarestikud The British Isles 4. Riikide nime, milles esineb üldnimi (state, kingdom) The United States 5. Kõrbed The Sahara Artiklita 1. Järved Loch Ness 2. Üksikud mäetipud Mount everest 3. Üksikud saared Ireland 4. Riikide ja mandrite nimed Estonia, Europe 5. Linnade, külade, tänavate nimed London, Oxford street Artikkel a, an
umbes 1000 esinejat ja umbes paarkümmend tuhat pealtvaatajat. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines suure avalikkuse ees ka patriootlik Hurt, kes palus kõigil eestlastel jääda oma rahvusele truuks. 1870. aastatel rajati üle kogu maa rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Esile tõusis üks uus liider Jakob Hurt. Ka Hurt proovis mitu korda saada valitsuselt luba ajalehe välja andmiseks. Kuna seda ta ei saanud, siis asus ta Jannseni lehe ,,Eesti Postimees" toimetajaks. Kuna ühe artikliga ärritas ta saksa ringkondasid, pidi Jannsen ta vallandama. Nii tekkis tal hea side Jakobsoniga. Rahvusliku liikumise tähtsaim mõte oli hariduse edendamine. 1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast rajama emakeele kooli. Kuna valitsuse poolt polnud toetust oodata, pidi seda hakkama rajama omaenda raha eest. Rahasid koguti annetustega, korraldati näituseid, kontserte, etendusi jm. Kooli nimeks sai Eesti Aleksandrikool, pühendusega keiser Aleksander I. Eesti
eesmärgipärasel optimaalsel kasutusel. (Ridell, Rembold 2002) Artiklis kasutatud mõisted: Land consolidation - Maakorraldus Land readjustment - Maade ümberjaotamine Parcel - Maatükk Land tenure - Maakasutus FAO (Food and Agricultural Organisation) ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon Land user - Maakasutaja(valdaja või omanik) Rural livelihood maapiirkondade tuluallikas Constraints - Piirangud Tegemist oli kahtlemata väga hariva artikliga, mis vastas igati minu ootustele ja kuigi usun, et eesti keeles oleks ehk mõningaid nüansse paremini mõistnud leian siiski, et see andis palju juurde just maakorralduse alaste arengute mõistmise osas arvestades, et senini on mu teadmised selles vallas võrdlemisi kesised. Julgen väita, et käsitletud artikkel on hästi ja põhjalikult koostatud ning selles käsitletud teemad on mõneti üleval ka tänapäevases Eestis vaatamata sellele, et meie maareform on praktiliselt lõppenud.
kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. [1] 4. JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses. [3] Kui konventsiooniosaline näeb ette, et selline vaidlustamine toimub kohtus, peab ta ühtlasi tagama isikule juurdepääsu seadusega kehtestatud kiirele ja tõhusale, tasuta või odavale menetlusele teabenõude uuesti läbivaatamiseks avaliku võimu organis või muus sõltumatus ja erapooletus asutuses, mis ei ole kohus. [3]
1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast... armastab oma kutset, sampanjat ja lapselast... jõuline natuur... väikesi rolle ei salli... on armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; lapselik, aga vanaema..." Väljakirjutus pärineb 1967. aasta ajalehest Sirp ja Vasar ning selle artikliga tervitas V. Panso oma lemmiknäitlejat 60. sünnipäeva puhul. Sulev Luik: "Minule jääb ta inimeseks, kellele ma väga sageli mõtlen. Tihtilugu avastan äkki, et räägin temast kellelegi. Ikka tuleb ta mulle meelde. Mõtlen tema peale... ja ei tea isegi miks." "See Lindau elu, mida mina tundsin, ei väljunud kuigi palju teatri seinte vahelt. Ma ei tea, kuidas ta käis kauplustes, kuidas üüri maksis, ei ole teda kunagi kodustes toimetustes näinud... Aga see elu, mida ta teatris elas..
Kohus märkis, et kõigepealt ei saa kaebajaid pidada tavalisteks eraisikuteks, vaid avaliku elu tegelasteks. Kõnealune foto kuulus vähemalt teatud määral üldsusele huvipakkuva teema konteksti, kuna seda tuli vaadelda koos sealsamas avaldatud, printsess Caroline’i isa, Monaco printsi Raineri kehvast tervisest kõneleva artikliga. Kaebajad ei esitanud tõendeid selle kohta, et foto oli tehtud salaja või vaenulikul eesmärgil või esitanud sellega seoses muid asjakohaseid argumente. Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa Näitleja oli ise eelnevalt avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes; käesoleval juhul oli edastatud
Suurima ettevõtmisena tuntakse saksa talupoegade paigutamist Volga kallastele. 5 Huvitavaid fakte Katariina suri oma voodis rabanduse tagajärjel, teadvudele tulemata. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Kasutatud info: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm D. Kindersley "Illustreeritud laste entsüklopeedia" 6 Katariina II 7
Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Midagi muud Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Hiljem avastati, et ta oli hoopiski lesbi
kogu meediapilti. Objektiivse sisuka uudise asemel imbub meediasse üha rohkem vähimagi uudisväärtusega tekste, millel on kõrge kommenteerimisväärtus. Kui see trend süveneb, muutub meedia lõpuks tõeliseks kõverpeegliks, arvab Hennoste." 3. Näiteks lugejatega manipuleeritakse juba artikli pealkirjaga. Tihti on artiklitel pealkiri, millest ei saa mööda vaadata ning millel pole artikliga seost. Ning lugejatele söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima. ,,Toimetused ei paku lugejatele ainult platvormi oma seisukohtade väljendamiseks, vaid söödavad neile ette ka materjali, mille kommenteerimisest on raske ära öelda." ,,Ajakirjandus januneb kommentaare sedavõrd, et vahel kirjutab ajakirjanik äsja ilmunud artiklile ise kohe kommentaari, et sellega arvamuse avaldamisele hoogu anda."
4. Millise eraldi otsuse peavad Viini Konventsiooniga ühinedes riigid tegema? Oma ratifikatsioonikirja või dokumenti heakskiitmise, kinnitamise või ühinemise kohta üle andes võib iga riik teatada, et ta pole seotud käesoleva konventsiooni 1. artikli 1. punkti sätetega (95. artikkel). Kokkuleppiv riik, kelle õigusaktid nõuavad, et ostu-müügilepingud sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult, võib igal ajal teha kooskõlas 12. artikliga avalduse, et ei või rakendada käesoleva konventsiooni 11. artikli, 29. artikli või II osa ühtki sätet, mis lubab, et ostu- müügileping, selle muutmine või lõpetamine poolte kokkuleppel või ofert või aktsept või mis tahes muu kavatsuse väljendus ei toimuks kirjalikus, vaid ükskõik mis vormis, kui kas või ühel poolel on kommertsettevõte selles riigis (96. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 5
Tulemuslehel peavad ilmuma täistekstilised vasted, mis on ilmunud/ilmumas akadeemilistes ajakirjades ajavahemikul 2015 – 2020. Mitu vastet väljastas andmebaas nende parameetrite alusel? 10945 c) Järjesta otsitulemused nii, et esimestena oleksid kuvatud kõige uuemad allikad. Seejärel piira otsitulemusi nii, et sulle kuvatakse ainult eestikeelsed artiklid. Mitu tulemust andmebaas väljastas? 41 d) Vali loetelust kõige uuem artikkel ning lisa see kausta „Infootsingud“. Mis artikliga on KULTUURIMILJÖÖ TEKKELOO tegu? POSTKRISTLIKU KONTUURJOONI TŠEHHI JA EESTI NÄITEL Harjutus 4. Liitotsing Teosta liitotsing märksõna food preservation (SU Subject Terms) ja märksõna listeria järgi (SU Subject Terms). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimustega. a) Mitu vastet andmebaas väljastas? 433 b) Muuda otsitingimusi nii (kasuta lisaks veel ühte otsivälja), et vastete pealkirjades sisalduks ka sõna meat (TI Title)
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta
Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1 Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?", kus ta määratles valgustust inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlust alati ja igas olukorras "mõtelda ise". Valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid mõtlejaid, nt John Locke, Nicolas Malebranche, Isaac Newton, Charles de Montesquieu. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.2
üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. Lepingus on sätestatud raamistik liikmesriikidevahelisteks konsultatsioonideks juhul, kui keegi tunneb end ohustatuna. Just see artikkel rõhutab liidusisest laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi ja selgitab, miks liit võtab uusi ülesandeid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Uute liikmete vastuvõtt allianssi on kooskõlas lepingu artikliga 10, kus sätestatakse, et ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Pärast Tsehhi Vabariigi, Ungari ja Poola ühinemist on NATO liidrid rõhutanud, et uks jääb tulevikus avatuks ka teistele riikidele. Alates 2009 aasta 1. jaanuarist on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia,
esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina. Ühesõnaga kui sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas, ei ole sul lootust selleks ka saada tulevikus. Lisaks muljele, et oled materiaalselt sõltumatu, on oluline näida tark ja sihikindel ka siis, kui kompetentsust või eneseusku napib. 21. sajandi edasipüüdlikule eestlasele ei ole tagasihoidlikkus enam voorus, vaid pigem puudus. Airi-Alina Allaste artikliga olen ma täiesti ühel meelel, sest tõesti on näha, et suuremat rõhku pannakse näiteks uuele autole, uhkele majale ja paljudele teistele materjaalsetele hüvedele, millega püütakse näida edukas ning teistest parem. Seega ma arvan, et väärtushinnangud tänases Eestis on vales kohas ning ma loodan, et nad ka vähe haaval õigesse kohta loksuvad. Küsimus, kas edukuse seadmine inimese mõõdupuuks on ikka õigustatud, küsitakse
Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuningas Stanislaw Poniatowski trooni. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Muud Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi keisrinna Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangudes. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil ning esimene vastuvõtt Eestimaa rüütelkonna ja Narva burgermeistri poolt organiseeriti Narvas, aga Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel
Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus. See on ülemaailmne liikumine,
Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina
avaldub samuti juba pealkirjas. Ka tema nõustub sellega, et õpetajad väärivad suuremat palka, kuid mitte kõik. Selline seisukoha erinevus üldlevinust on värskendav, kuna kahtlemata on paremaid ja halvemaid õpetajaid, on neid, kes teevad oma tööd südamega ja on neid, kes jätavad palju tegemata. Õpetajate mainet madaldab aga ka selline artikkel ja võib- olla isegi rohkemgi võrreldes Priit Pulleritsu artikliga. Kui muidu jääb õpetajatest mulje kui kannatajatest, siis taoline artikkel näitab õpetajaid nii, nagu nad teeksid end ise ohvriteks, esitades palganõudmisi, arvestamata asjaolu, et kõik õpetajad ei ole palga tõstmist väärt. Ajakirjanduses on viimastel kuudel ilmunud ka palju artikleid sellest, millistena näevad õpetajad end ise. Siiski võib arvata, et need üksikud meedias ilmunud seisukohad (mis on üsna teravad) ei ole kogu õpetajaskonna ühine arusaam enda rollist ühiskonnas
Iga koht talvitumiseks ei sobi, sest paljudes kohtades käivad ringi veel karud, kes rüüstavad tarusid, samuti võivad talvitamiseks metsa jäätud tarusid ohustada ka pahade kavatsustega inimesed. KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli anda ettekujutus mesilaste pidamisega kaasnevatest probleemidest. Referaadi lõppsiht on täidetud ja on leitud ning lahti seletatud mõningased mesindusega kaasnevad muret tekitavad aspektid. Eesmärgi täideviimiseks tutvusin Maalehe artikliga mesinduse kohta ning Eesti Mesinike Liidu materjalidega, mis olid Internetis vabalt kättesaadavad. Selgus, et kliima on üheks määravaks faktoriks hea mesilaste saagi saamiseks. Samuti leidsin, et mesilastel võib esineda hulgaliselt erinevad haigusi, mis tekitavad muret ja probleeme mesinikele. Veel oli käsitletud probleeme, mis võivad esineda mesilastega rändel metsadesse. Mesindusega seotuid murekohti tuleks kindlasti
Nad täidavad õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele. ARTIKKEL 9 Kapitali sissenõudmine 1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema. 2. Direktorite nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali sisse nõuda lihthäälteenamusega tehtud otsusega (mida võib juhatajate nõukogu artikliga 10 ette nähtud korras muuta), et taastada sissemakstud kapitali tase, kui see on kahju kandmise tõttu vähenenud allapoole artikli 8 lõikes 2 sätestatud taset, ja kehtestada asjakohase tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema. ARTIKKEL 13 Stabiilsustoetuse andmise kord 1. ESMi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu esimehele. Sellises taotluses märgitakse kavandatav(ad) finantsabi vahend(id). Pärast sellise
annaabi.ee 
