Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks (4)

Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks ?
Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse.
Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning perekonnaõnne. Eestlaste identiteedis on ettevõtlikkus seega mõiste, mis pole end veel täielikult kinnistanud. Ettevõtlus on elustiil, mis tähendab küll suuremat vastutuse enda kätte võtmist aga samas ka täielikumat eneseteostust, paindlikkust ning vabadust. Maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt spetsialistiks olemine, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada.
Olulised on mõtteviis, juba varases nooruses omandatud arusaam majanduse toimimise põhimehhanismidest, täiendada tuleb end terve elu, tähtis on omada head ideed, piisavalt julgust ning oskusi selle teokstegemiseks. Kokkuvõtteks edu valemiks on oskused, head ideed ja toetav keskkond.
Ma olen täiesti nõus, et inimene, kes tahab olla ettevõtluses edukas peab end pidavelt täiendama ja oluline on ka oskused, silmapaistvad ideed ja toetav keskkond, kuid siiski on levinud ka arvamus, et ainult mehed võivad olla edukad tööl ning kui naine seda üritab toob see kaasa ainult probleeme. Seda teemat toob välja perekonnasotsioloog Stephanie Coontz: naiste massiline sisenemine tööturule toob endaga kaasa teatud uued sotsiaalsed protsessid. Naised hakkavad hiljem abielluma ja saavad vähem lapsi, eriti kui nad suunduvad kõrgharitust omandama või tulusale tööle. Töötavad naised kalduvad hülgama tavapäraseid arusaamu abielust ja kui naised võidavad juurde majanduslikku ja poliitilist võimu, siis destabiliseerub tavapärane pereelu tõepoolest. Kui varem oli nii, et kodus olnud naine läks tööle, siis tema abielu lagunemise võimalus suurenes. Tänapäeval hoopis vähedab tööleminek lahutuse tõenäosust. Perekondades, kus naine on pikemalt tööl käinud, hoolitsevad mehed laste eest rohkem ja paremini ning selle head tulemust on ka laste pealt näha. Selle asemel, et näha naiste edu tööl ohuna perekonnaelule, võiks loota , et see on omakorda ühe eduka inimese iseloomustus.
Niisiis võib nii naine kui ka mees edukas olla, kuigi õrnemast soost esindaja peab end tööturul rohkem tõestama, et täieliku edu saavutada ning kui ta seda teeb võib teda pidada edukaks inimeseks ettevõtluse alal.
Väärtushinnangute kohta võtab sõna noorsoosotsioloog Airi-Alina Allaste : Eesti edukesksete väärtustega ühiskond loob mitu käitumismustrit, mida võtab kokku väljend show off. Lühidalt märgib sõnapaar uhkeldamist, enda paremana demonstreerimist ning tähistab laiemalt elustiili, kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. See, kellena sa paistad, aitab saada selleks, kelleks sa tahad . Sellised on lavinuimad nooremas põlvkonnas.
Sageli tähendab edu eelkõige materjaalset edukust. Üheks show off’i väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina. Ühesõnaga kui sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas, ei ole sul lootust selleks ka saada tulevikus. Lisaks muljele, et oled materiaalselt sõltumatu, on oluline näida tark ja sihikindel ka siis, kui kompetentsust või eneseusku napib. 21. sajandi edasipüüdlikule eestlasele ei ole tagasihoidlikkus enam voorus, vaid pigem puudus.
Airi-Alina Allaste artikliga olen ma täiesti ühel meelel , sest tõesti on näha, et suuremat rõhku pannakse näiteks uuele autole, uhkele majale ja paljudele teistele materjaalsetele hüvedele, millega püütakse näida edukas ning teistest parem. Seega ma arvan, et väärtushinnangud tänases Eestis on vales kohas ning ma loodan, et nad ka vähe haaval õigesse kohta loksuvad.
Küsimus, kas edukuse seadmine inimese mõõdupuuks on ikka õigustatud, küsitakse kirjanik Eva Koffilt: ühiskond pakub välja ühe mõõdupuu, aga me oleme vabad leidma ka teisi mõõdupuid. Oluline on, et me leiaks vähemalt ühe asja, mis meid huvitab ja õnnelikuks teeb.
Perekond, nagu inimenegi, on ju tegelikult meile antud võimalus, unistus , mida me püüame täituma panna - soovides luua omaenda väikest maailma, kus oleks hea olla kõigil, kes sinna kuuluvad. Paljudel see unistus ei täitu, aga võimalus on antud kõigile.
Need olid tema kaks kõige olulisemat sõnumit ja kindlasti on need väga õiged, sest edukus tõesti ei seisne ainult heas töökohas, mis raha sisse toob, vaid edukus peitub ka mujal. Edukaks inimeseks võib pidada isikut, kes on õnnelik kuigi võib-olla tal ei ole hiilgavat töökohta, maja või autot. Selle eest on tal armastav perekond ja ta on enesega rahul ning seda kõige lihtsamat suudavad vaid vähesed saavutada.
Elame ajastus, kus peamiseks edukuse mõõdupuuks on parem äraelamine. Mis tihti väljendub paremates elamistingimustes ja uhkemas autos. Selle nimel ollakse valmis tegema pikki tööpäevi pannes ohtu oma tervise ja perekonna heaolu. Mis kasu on ilusast kodust ja uhkest autost , kui selle saavutamise kaastulemuseks on nõrk tesvis, mis ei luba neid hüvesid nautida? Seetõttu, kõige olulisemaks edukuse kriteeriumiks tuleb tunnistada elu kvaliteeti või teisisõnu kvaliteetset elu. Samuti on oluline leida oma kindel eesmärk siin elus ja tee kuidas selleni jõuda.
Need olid Tiit Hindreusi sõnad, mis on suhteliselt sarnane mõttega, mis tuli välja ka Airi-Alina Allaste artikli lõikust. Tervis on tõesti oluline ja seda ei tohiks mitte mingil juhul edukuse hullusega ära rikkuda, sest kui tervist enam ei ole pole ka enam kiirest autost, suurest majast ja kallitest ehetest kasu.
Ka mina mõtlen tihemini selle peale, et mida mina peaks tegema selleks, et tulevikus oma versiooni järgi edukas olla ja kuigi mul pole veel kindlaid eesmärke, et mida edasi õppima minna või kas üldse minna, kelleks tulevikus saada, olen ma sellel arvamusel, et praegu on oluline kool normaalselt ära lõpetada. Oluliseks pean ma suhtlemist erinevate inimestega, tegelemist asjadega, mis huvi pakkuvad ja igapäevaseid tegemisi. Tegelikult arvan ma, et edu peitub iga pisi asjas, mida vähegi on võimalik saavutada ja korda saata ning kuigi suured asjad paistavad paremad ei pruugi need meid õnnelikumaks muuta.
Kokkuvõtteks tähendab minu jaoks edukas inimene inimest ,kes on iseendaga rahul, on õnnelik, armastab elu, omab armastavat perekonda, sõpru ja on rahul sellega, mis olemas on. Edukas inimene ei sea endale kõrgeid eesmärke kohe, vaid alustab väiksemate täitmisest. Edukas inimeseks olemise võimalus on antud kõigile ja seda võivad saavutada kõik, kuid silmas tuleks pidada, et edukus ei väljendu ainult asjades, autodes ja majades. Edukas inimene on rahul oma eluga ja püüab seda väikeste sammudega paremaks muuta ja kukkumisel tõuseb jälle jalule, et pea püsti edasi oma eesmärkide suunas kõndida.
KASUTATUD ALLIKAD

Allaste, A. (2006, mai 6). Olla edukas, rikas ja tugev. Postimees .

Coontz, S. (2008, september 30). Edukas naine- oht pereelule?. Eesti Päevaleht.

Hindreus, T. (2006, jaanuar). Elu kvaliteet?. Infoleht., 1.

Parts, J. (2007, september 27). Edu valem- oskused, head ideed ja toetav keskkond. Postimees.

Pullerits, P. (2008, august 7). Mis on edukuse mõõt?. Pere ja Kodu.