10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K L
Õppematerjali autor
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt
.......................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva
- Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev? Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse. Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda. Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama. Prokurör – esindab süüdistust, st riiki. Esitab süüstavaid tõendeid, juhib eeluurimist, valvab politsei järele, võib süüdistusest loobuda. Süüdistatav – menetlusosaline, tavaliselt passiivne, menetluse subjekt-objekt. Tal on õigus esitada tõendeid, saada kohtuotsusest koopia, viibida kohtuistungil, ebasoodsa otsuse peale kaevata. Süüdistataval on õigus süütuse presumptsioonile. Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata
seonduvalt privaatsusõiguse rikkumine. Omaette olemise ruum Kus on isikul põhjust eeldada, et tema privaatsus austataks? Üldjuhul eeldatakse, et eraelu toimub eraviisiliselt ning seetõttu peamiselt kodus. Selline väide on ainult osaliselt õige. Isikul võib olla õiguspärane ootus privaatsusele ka paljudes muudes kohtades. Privaatsusõiguse seisukohalt on isiku elukoht siiski oluline komponent. Isiku privaatsus peab olema võrdselt kaitstav nii kodus kui ka muudes kohtades, milles isiku personaalne ruum on õigushüvena määratletav ning isikul on õiguspärane ootus eeldada, et ta viibib olukorras, kus tema privaatsus on kaitstud. EIÕK on korduvalt jõudnud järeldusele, et eraelu kaitse väljub traditsiooniliselt mõistetava elukoha raamidest, mis tähendab seda, et isikul on õigus nõuda oma privaatsuse kaitset ka väljaspool oma elukohta, nt töökohas või ka avalikus kohas.
,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või - süüdistatava süüdi mõistmisega või - kohtueelses menetluses: oportuniteediprintsiibist (otstarbekuse kaalutlusest) lähtuvadlõpetamise võimalused:
vaidluskomisjoni? Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi.HkMS §7 alusel on see tema õigus kui ta tunneb et tema õigusi on rikutud. Riigihangete seaduse § 117 kohaselt esitada vaide hankija vastu. (saab teha B) Variant V: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse "Euroopa Kohtusse", kuna ,,Eestist ei ole õigust loota". Ei saa. Peab enne läbima madalamad instantsid. Tegeleb tsiviilasjadega. Euroopa õiguse ja institutsioonide kohaldamisega tegeleb. 3. A on Soome äriühing, kes ostab Eesti tootjalt B metsamaterjali. Poolte vahel on sõlmitud leping, mille järgi ,,kõik vaidlused lahendatakse ,,Soome õiguse järgi". Pärast lepingu sõlmimist teeb A B-le ettemaksu 35 000 EUR, kuid B lubatud tarnet ei saabu. Pärast korduvaid meeldetuletusi saadab A B-le teate lepingu lõpetamise kohta ja nõuab tasutud raha
Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada endale protsessiosalise õigusi, kuna ta on alles algaja advokaat ja kohus oli neid selgitanud H-le pooli tuleb menetluses kohelda võrdselt. Mida teeb kohus? Selgitab ka advokaadile tema õigusi, kuid § 347 lg 5 esindajale, kes pole advokaat, peab selgitama, advokaadile ei pea. 4. Maakohus leidis, et A vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja määras vaadata A-le eeskostja määramise avaldus läbi ilma A-d kohtuistungile kutsumata. Määruses märkis kohus, et A õiguseid kaitseb avaldaja, kes taotleb eeskostja määramist, kuna avaldaja ei toimi enda, vaid A huvides. Kas kohus tegi õigesti? Ei. § 524, kutsumata jätmine oli vale, va juhul kui käis enne isikuga kuskil vahetult tutvumas,
2. Toimingu kohaõigus lex laci 3. Täitmiskoha õigus lex loci solutionis 4. Asja kohaõigus lex rei sitae. Kinnisvara puhul on see üleüldine ja kokku lepitud rahvusvaheliselt. 5. Kohtu õigus lex fori 6. Tegevuse õigus Normide ulatuvuseks nimetatakse seda isiklist, ruumilist ehk ajalist piiri, milleni laieneb normi tegevus. Et ära hoida asjata kokkupõrkeid ja arusaamatusi, peab normi ulatuvus olema täpne, absoluutne ja orgaaniline. Kogu selle juures on eelduseks, et õiguse mõistete kvalifikatsioonid on ühtlased. Normi ulatuvus peab olema täpne, st., peab selgesti ära määratud olema nende reaalsete asjade ja ilmuvuste kogu, mis normi korraldamise alla käivad. Norm peab olema absoluutnest., iga normi ulatuvus tuleb määrata seadusandluses iseseisvalt selle normi jaoks. Norm peab olema orgaaniline,st., iga normi ulatuvus peab seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid