3.11.2009 Argumentatsioon vs tõestus argumentatsioon võib osutuda ekslikuks, ebakorrektseks, tõestus mitte; argumentatsiooniga, mis ei ole tõestus, võib mitte nõustuda, jäädes ikkagi ratsionaalseks; tõestusega mittenõustumine asetab inimese aga väljapoole ratsionaalsust; rangelt võttes ei ole võimalik ühegi väite tõestamine, mis asub väljaspool matemaatikat või matemaatilist loogikat. Argumendid Asjakohased argumendid (ad rem) Teesi kohta käivad argumendid Aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamisele Argumentide tõesus on kontrollitav Mitteasjakohased argumendid (ad hominem) Sisuliselt kohatud, st asjasse mittepuutuvad Soodustavad psühholoogilise eesmärgi saavutamist Argumentide kontrollitavus ei ole tunnetusliku eesmärgi seiskohalt oluline Keskendumine isikule Isikule keskendumine on sihilik tähelepanu juhtimine
Eeldus on tõene a priori (aksioom). Eeldus on üldteada tõik (lisaeeldusel, et sellele ei leidu arvestatavaid vastuväiteid). Eeldus on erialaline truism (vastava eriala asjatundjate poolt üldtunnustatud). Eelduseks on argumenteerija või tema tunnistaja meeleline kogemus (lisaeeldusel, et üks või teine ei ole ebausaldusväärne). 12. Argumendi eeldused peavad olema relevantsed ehk asjakohased – mida see tähendab? Millistel tingimustel (kokku 5) saame öelda, et empiiriline diskursus on tõepärane? Argumendi eeldus on relevantne: - Deduktiivse järelduse eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed paratamatult. Kui eeldused ei ole relevantsed, siis kõnesolev järeldus ei kehti. Mõistagi on võimalik, et kehtiva järelduse alusesse on meelevaldselt lülitatud mõni tõestamiseks mittetarvilik lause. Tõestuses mittetarvilik lause on mitterelevantne.
Organisatsiooni elutsükli faasid Ettevalmistamine Kasv Küpsus Langus ELUTSÜKLI FAAS Kasvufaasis jätkub riskide võtmine ja investeerimine turundusse ning operatsioonide arendamisse. Selles etapis toimub üldine laiendamine ja kasvamine, kasvavad käive, töömaht ning töötajate arv. Väga suur rõhk on personali värbamisel ja valikul. Tunnetatakse personali planeerimise vajalikkust. Küpsusfaasis ollakse senise ärikontseptsiooniga jõutud teatud piirini, laienemine pidurdub, dünaamiline periood on lõppenud. Ka organisatsioon ja organisatsioonikultuur stabiliseerunud. Aeg mõelda uuendustegevustele, et organisatsioonil oleks võimalik taas minna kasvufaasi. Juhul kui firmajuhid jäävad loorberitele puhkama, on see märk saabuvast langusfaasist. Langusfaasi on võimalik ära hoida, kui organisatsioon suudab olla piisavalt uuenduslik. Paraku on tihtipeale
juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest. Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised. 13. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht? Mina arvan, et ökoloogiliste probleemidega peaks tegelema kõik tegevusvaldkonnad ning ka lõpptarbijad. Turundusega saab üldsuse teadvusesse paremini tuua ökotooted ning öko-eluviisi. Turundustegevust saab ka tarbijate vajadustelt suunata ka keskkonna vajadustele ning panna inimesi tarbima keskkonda vähem reostavaid
arvab vabadusel peab olema suund. saavutamiseks. 23. Ettevõtte missioon. Tegevuskava Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see tuleb kavandada täosem tegevuskava tulemuste saavutamiseks. See näitab: KES? organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. MILLAL? MIDA? Peab tegema. · ,,Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?" Taas küsimused: kellele, mida ja kuidas me pakume. 26
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ..................................................................
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
saab seda kasutada. Töövahendid peavad olema disainitud arvestades kasutaja kognitiivseid protsesse. Siia haakub ka töötervisehoiu teema. Mis tingimused võivad töötaja tervist kahjustada (valgus, müra jne).. kui tool on ebamugav või valgus häirib vms. Töötaja tähelepanu läheb töö tegemiselt enesetundele. Kui valime inimest tööle, kas ta saab hakkama selliste nõuetega? Tehnoloogia tootjad peaks ka töötajate heaolu ja mugavusega arvestama. Töötaja läheb tähelepanu töö tegemiselt enesetundele. PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE - Ajalugu on lühike, algus 19.saj lõpus. 1800 lõpp hakati esimest korda pöörama tähelepanu sellele, et inimesed, nende hoiakud ja oskused on erinevad. Massilise värbamise kõrvale hakkasid tekkima esimesed personali valiku teemad. Kelle ma siia töölõigule tööle panen
· 2003. a 14.sept rahvahääletus EL-iga liitumise ja PS täiendamise kohta · 14.mai 2004 sai Eesti EL liiga · EL põhiseaduse lepin 2005 kukkus läbi, toimus mõttepaus · 2007 võeti vastu Lissaboni leping, jõustus 2009 aasta 1.dets, muutis päris oluliselt EL-i institutsiooni · Enne oli Euroopa Ühendus kaotati Ühenduse nimetus ära ja laiendati EL-i Euroopa Ühendusele nimetati Euroopa Liiduka ümber · Euroopa Liidu leping ELL, õhuke 55 artiklit · Euroopa Liidu toimimise leping ELTL, 358 artiklit · Põhiõiguste harta PH siiani vaieldav dokument, seal sisalduvad ka sotsiaalsed põhiõigused. Kui muidu on pädevused piiritletud ja seda juurde ei tule, siis seal hartas olevad sotsiaalsed põhiõigused tekitavad küsimuse kas... vaidlus tekitab. Euroopa Liidu õiguse rakendamise prioriteet · Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus kuid see pole ülimuslik
1). Joonis 1.1. Organisatsioonikäitumise seos teiste juhtimise käsitlustega. Organisatsioonikäitumise teoreetiline orientatsioon tuleneb taotlusest, et selle raames võetakse fookusesse käitumisteaduste uurimuste tulemused, mida püütakse organisatsioonilises kontekstis tõlgendada ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada. Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide ühisosa, seda liht- sam on korrastust luua
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteed
Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Juhtimine on- Inimeste tegevuse ja käitumise sihikindel suunamine ning ühtseks hästi. Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. 2. Eesmärk, eesmärgi seadmine, nõuded eesmärkidel Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu
1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisest rohkem ohustatud kui teised.
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).
11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on
14 7. KONKURENTSIEELISED Turu- ja konkurentide analüüs, mis samuti kuulub kuuenda peatüki alla, annab ülevaate olukorrast, millega peab alustav ettevõtja arvestama. Hea äriidee tagab ettevõtjale konkurentsieelised. Konkurentsieelis võib seisneda väga erinevates aspektides. Selleks võib olla toode ise, valmistamisel kasutatav materjal või tehnoloogia, müügi- või teenindusetehnika. 6.5. Konkurentsieelised Konkurentsieelis on kogu ettevõtte teatud käitumismuster või kitsamalt toote või teenuse omadus, mis erineb teistest turul võistlevatest ettevõtetest või toodetest ning võib kallutada tarbijaid ostueelistuse suunas. Konkurentsieelis ei pruugi alati tähenda uut, erilist või unikaalset tooteomadust. Unikaalse müügiargumendi (USP) leidmiseks püüa vastata järgnevatele
Teenindusühiskonda iseloomustab teeninduses töötavate inimeste osakaalu suurenemine ning tööjõu vähenemine põllumajanduses ja tööstuses. Teenindusühiskonna tunnused: - üleminek kaupade tootmiselt teenindusmajandusele; - professionaalse ja tehnilise klassi domineerimine; 11 - tehnoloogia määrav roll; - uue, intellektuaalse tehnoloogia loomine. Peamised töö kvantitatiivsed muutused: - töö strukturaalsed muutused; - ametite struktuuri muutused; - inforikaste ametite kasv; - teeninduslike tööde kasv; - sissetulekute erinevuste kasv; - stabiilse töö vähenemine ja osalise ja ajutise tööajaga töö kasv; paindliku töökorralduse kasv; individuaalse ettevõtluse kasv.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Kumbki ülaltoodud näidetest ei teinud eesmärgi saavutanuid rahaliselt rikkamaks, kuid mõlema puhul on tegemist ettevõtlusega. Usun, et nende kahe näite üle järele mõeldes, tunneb nii mõnigi lugeja, et temagi on midagi sarnast teinud. Seadnud eesmärgi, riskinud, planeerinud ja kulutanud aega ning raha. Tulemusena on mõnikord jõutud eesmärgini, mõnikord mitte. Olenemata tulemusest on tegemist ettevõtjaga! Nii et minu ülevalpool toodud oletus, et seda artiklit lugedes on väga suure tõenäosusega juba tegemist ettevõtjaga peab ilmselt paika. Usun, et pärast selle artikli lugemist on ilmselt lihtsam ennast näha ettevõtjana, kelle peaeesmärk on tema käivitatud ettevõtte kasum. Kui te olete edukalt ellu viinud mõne sarnase ettevõtmise nagu üleval kirjeldatud ja seda vaid enda või sõprade rõõmuks, siis võiks ju oma võimeid ja kogemusi rakendada ettevõtjana kasumit teenides.
organisatsiooni tervikuna tööle panna avatud süsteemina. Suletud süsteemide omadused: · Protsessi juhitakse juba kontrollides tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta · Protsessi juhitakse kõrvalekaldumise järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. 14. Juhtimistegevuse tehnoloogia, täitjad ja vahendid; näited juhtimise tehnoloogia kasutamisest 15. Juhi motivatsioon, põhiülesanded ja vastutus alluvate ees Juhi motivatsioon põhineb enese motiveerimisel Kuid eks ka juhile kehtib A.H. Maslowi püramiid ning F. Herzbergi motivaatorid ja hügeenitegurid. Ei leidnud esmapilgul artiklit juhi motivatsioonist, küll aga võib abiks olla järgnev artikkel ja
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
4) kohast sõltumatud töötajad ehk digitaalnomaadid. Rahvusvahelise mobiilsuse mõju tööturu tulevikule pole lihtne prognoosida, sest tegemist on võrdlemisi uue nähtusega. Mobiilsus on otseselt seotud laiemate tööturu suundumuste ja mõjuteguritega nagu tööturu piirkondlikud ebakõlad, teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus, paindlike töövormide levik, globaalsed ettevõtted, tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad Kuna tehnoloogia areng toob kaasa uued toodete ja teenuste loomise võimalused ning toodete elutsüklid järjest lühenevad, siis on paljude organisatsioonide jaoks kujunenud muutuste sisseviimise vajadus püsivaks väljakutseks. Järjest vähem juhte saab juhtida stabiilset süsteemi ja järjest enam on neid, kes peavad juhtima projektilaadseid ettevõtmisi. Keskastmejuhi tööks võib olla projektide seeria juhtimine. Erinevate huvigruppide esindajad hindavad projekti edu erinevaid kriteeriume kasutades.
- Ettevõtlus- keskkond - Arvestus- keskkond Juhtimisarvestuse Majandustulemuste praktika mõõtmise, - Kulude juhtimine hindamise ja - Planeerimine juhtimise tõhusus - Aruandlus jne Sisesed tegurid - Organisatsioonilised aspektid - Tehnoloogia - Strateegia Joonis 2. Sõltuvusteooria rakendamine juhtimisarvestuses (Haldma, Lääts, 2002). 2. ETTEVÕTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid Ettevõttesisene kuluarvestussüsteem aitab leida vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud?
ükskõik, milline laps ja öelge, keda te temast saada tahate ning parimate õpetajate käe all on see võimalik. Ideed jõudsid ka majandusse ja juhtimisse. Lõpuks jõuti selleni, et tuleb arvestada konteksti. Uuteks märksõnadeks paindlikkus ja olukorraga arvestamine. 90ndad õppiv organisatsioon. Keskkonna muutused tingivad muutused organisatsioonis. Ettevõtted mõtlevad juba ise proaktiivselt on uuenduselikud, et ei jääks ajale ja tehnoloogia arengule jalgu. Oluline on, et organisatsioon ise annaks ja looks võimalusi, et inimesed õpiksid ja et kommunikatsiooni kaudu õpetataks ka teisi. Isiklik meisterlikkus mida mina saaksin teha, et olla edukam. Mõttemudelid mõtlema kaasa ja suhtuma kriitiliselt. Kaitsemehhanismid, milled me ise oleme loonud. Piirangute teooria Igas süsteemis on piirang. Selle indikaatoriks on see, et ülesanded on täitmata. Majandusse tuleb pudelikaela termin
13. Määramatuse ja äririskide vähenemine KRIITILISED EDUTEGURID ... ehk edukuse võtmetegurid või kriitilised oskused panevad paika kes tegevusharus teenivad kasumit, kes kahjumit. Esmalt määratakse kindlaks konkreetsed tegevused harus ... ... seejärel hinnatakse nende kasutamise kaudu konkreetset ettevõtet. Kriitilised edutegurid paiknevad järgmistes valdkondades: Tootmine Turundus Tehnoloogia ja erioskused Organisatsioonilised võimed Muud tegurid 1. Tegevusharu elutsükkel Tekkivad ja kiire kasvu faasis olevad tegevusharud 18 - haru tulevik ebaselge - määramatus turul -puudub info konkurentidest, tarbijakäitumisest Kuidas finantseerida stardiperioodi? Millist konkurentsieelist tuleks taotleda, et saavutada tegevusharus pikaajaline kindel
Matemaatiline mudel seisneb nähtuse uurimises matemaatiliste seoste abil. 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
