jääda, seda enam andekas laps. Et potentsiaal saaks areneda ja saavutused ei jääks tulemata, on oluline roll kasvu- ja õpikeskkonnal. Tihti on raske armastada ja äratada sümpaatiat andekate laste vastu. Tegelikkuses on valdavaks arusaam, et andekad on nii võimekad, et suudavad aidata end ise. Inimesed hindavad andekate saavutusi ühiskonna hüvanguks, kuid samas ei taheta tunniÕstada nende suuri intellektuaalseid võimeid. Sageli ei taheta tunjistada andekate vajadusi vastava koolihariduse ja õpikeskkonnas järele. Võimetekohane õpikeskkond võib lihtsustada andekuse arengut ja tagada lapse koolimeeldivuse. Individuaalne õppekava on dokument, mille koostamine ja rakendamine peaks tagama erivajadusega lapse edu koolis. Õppekava koostamisel on osalised klassijuhataja, aineõpetajad, lapsevanemad, koolijuht ja spetsialistid. Õpilase vajadusi arvestades võib individuaalne kava olla kavaid ühes-kahes õppeaines. Haridusteoreetikud 20
na oma spetsiifilises andeväljas. On selge, et andekas maletaja jääbki avasta- ise ega ka vanemad mata, kui keegi pole talle malenuppe kätte andnud ega käike selgeks õpeta- või õpetajad. nud. Üsna tavaliselt arvatakse, et andekad saavad ise hakkama. Jah, mingil tasemel saavad andekad kindlasti hakkama, kui aga lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad motivatsiooni ja huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis tema õppimisvõime hal- veneb. Müüdi mõõtmed on ka arvamusel, et andekad õpilased on edukad kõigis ainetes. Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikus ainetes, ei käi see kaugeltki kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid tea- Kui lastele ei anta tavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega võimalusi ennast andekaid lapsi
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Mitteformaalse õppe eesmärk ei ole tunnistus, see võib olla elukestev õpe. Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud. Kasvukeskkonnad võivad olla vastuolulised, kui nadrõhutavad vastandlikke väärtusi ja veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool Gümnaasium /tehnikum/rakenduslik Kõrgkool/ kutseõppeasutus Kasvatus: Kui sotsialiseerumine Inimest käsitlev teadus Kahe inimese vaheline interaktsioon (kasvataja/kasvandik) Kasvatus on kasvamine saatmine. (J.A.Hollo) Lõppseisund: kasvatuse abil püütakse saada hingelt ja kehalt terved kodanikud. Kasvatus on kunst (Wilenius) Kool Antakse õpetust (toob kaasa kohustusi, eesmärke, reegleid) Põhi-,kutse-, gümn,- kõrg-, täiskasvanute koolitus.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
linnades kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendust mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised) (Eki koduleht). Gildidel olid omad määrused ja eeskirjad, mis olid siduvad ja täitmiseks kõikidele gildi liikmetele. Reeglid deklareerisid kuidas midagi teha ja panid paika ka (tarbijasõbralikud) turuhinnad (`consumer-friendly'). Toodetud kaupade suhtes kohaldati ranget kvaliteedikontrolli. Gildi reeglid tagasid, et: 1) meistrite tasud olid nende staatusele vastavad, 2) hoolitseti selle gildi vaesemate liikmete eest, sealhulgas gildi liikmete leskede ja orbude, 3)gildi reeglid nägid ette ka gildis liikmelisuse, õpipoiste ja sellide koolituse nõuded. (Ametiredel oli määratletud rangete alluvussuhetega vastavalt professionaalsusele õpipoiss-sell-meister. Naiste rolliks oli olla ainult nn assistendi rollis. Õpipoisiks võeti peale mõnda nädalat proovimist, lisaks maksid õpipoisi vanemad
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö
esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine
nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles). Need viis gruppi on: 1) Ekstravertsus/introevertsus See on ka enamustes teistes teooriates sees. See on isiksuse iseloomustamisel oluline grupp. Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2) Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud.
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid, eesmärgid nin
suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus. Seda võimekust läheb vaja formaalses koolihariduses, mis omakorda arendab metatunnetust. Metakognitiivne kompetentsus on oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine - Teiste emotsioonidest aru saamine Orienteerumisrefleks uudishimu Väline sisemine motivatsioon Impulsiivsus reflektiivsus NB! Eneseregulatsioon koostöös kõne ja metatunnetusega. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 9 Juhtiv tunnetusprotsess
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse tuvastamisel) otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil (ehk varasemale kogemusele tuginedes), mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste.XX sajandi alguseks kujunes välja objektiivne vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks. Esiteks vajati seoses industriaalriikides viljeldava üldise koolihariduse ekspansiooniga mingeid ühiseid standardeid,et teha kindlaks erinevatest kultuuridest, sotsiaalsetest kihtidest pärit inimeste kooliküpsus ja potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
soovitavam, et sport reageeriks sotsiaalsetele muutustele ning môjutaks omalt poolt ühiskonda. Spordi môju tema sotsiaalsele keskkonnale. Inimeste jaoks, kes tegelevad tervisespordiga klubidedes, on ilmselge, et sport varustab neid mitmete kasumitega: kogemustega, vôistkonnavaimuga, uute tuttavate ja sôprade tekkimine, samuti heaolutunne peale pingutavat treeningut. Olles kord neid väärtusi kogenud, ei taha inimene neist tavaliselt loobuda. Nimetatud väärtuste kogemine näitab, et sport omab môju ümbritsevale keskkonnale s.t. ka inimestele. See môju ei piirdu üksnes nimetatud kitsa seosega sportlanesport, vaid omab ka laiemat môjusfääri. Spordi môju ulatub läbi harrastaja kahtlemata ka perekonda ja tööle. Tippsport môjutab kindlasti ka ühiskonna poliitilist süsteemi, kuid kas me ikka teame spordi tegelikest
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. “...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad.” Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Suhtelisuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema erilinevõime. Kuid sellist võimet meil ei ole. Lihtsuse printsiibi alusel - ilma vajaduseta mitte suurendada
· Kui glükogeenivarud ammendatakse, asub keha rasvaainevahetuse kaudu energiat hankima. Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks & energia vabaneb rasvhapete öksüdatsioonil. Rasvast energia kättesaamine on palju vaevalisem kui süsivesikutest, ehkki energiat on temas poole rohkem. Samas saab rasva ülejääke hõlpsasti naha alla kehasse hoiustada · Valgud lõhustatakse aminohapeteks & osasid neist saab muuta glükoosiks või glükogeeniks või isegi rasvaks · Aminohapped & suhkrud saadetakse kõigepealt maksa, mis kontrollib mõlemate kontsentratsiooni veres · Keha kasvamiseks, ainete asenduseks & energia saamiseks kasutatakse 20-t erinevat aminohapet. Neid nn asendamatuid aminohappeid saab ainult liha süües · Normaalseks elutegevuseks vajame veel arvukalt muid aineid, mida toidust ka saame juhul, kui selle koostises on 50 -60 % süsivesikuid, 10 - 20 % rasvu & 10 - 20 % valke. Sellisest toidust suudab keha kõik enesele vajalikud ained sünteesida
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest.
noort ja tema perekonda psühhosotsiaalsete ja majanduslike vahenditega. Kuna vägivalla ohvriks langemine on ka tõsine psüühilise arengu ja tervise risk, tuleb vägivalla ohver suunata vastavatele uuringutele vaimse seisundi kindlaks tegemiseks ja vajaduse korral ravile. Missugust abi laps või nooruk ja tema perekond vajavad, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Psühhiaatriline ravi hõlmab nii individuaalset kui perekonnapsühhoteraapilist sekkumist. Vajaduse korral saadetakse ravile vanemad. Ravi kõrval tuleb erilist abi/tähelepanu pöörata ennetustegevusele. Kasulikuks on osutunud mitmesugused vanematele mõeldud infotunnid ja vanemate koolid, kus õpetatakse vanemaks olemist ja räägitakse lapse vajadustest. Lapsenõustamiskeskuste vastava väljaõppe saanud töötaja on valmis toetama laste ja vanemate varajasi vastatstiksuhteid. Vägivalda ennetavad abinõud on ka
aastal ning oli Shakespeare'i kaasaegne. Tema vanemad ei olnud aadlisoost, kuid isa oli jõukas omas kullaga tikkimise töökoda. See tagas ka Vegale hea hariduse, ta õppis mitmes ülikoolis. 1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last
valmis ennast ohverdama kõrgemate kollektiivsete eesmärkide nimel. 6 Armastus 20. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) - eros Platon kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, sest üksteisele suunatud tungid ohustavad stabiilsust. Seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. Kuidas seda võiks saavutada, käsitleb ,,Pidusöök". Selle kohaselt on suurim raskus, millega inimene peab toime tulema seksuaalne tung. Armastus üksikisiku vastu annab meid juhuse meelevalda. See juhuslikkus on ideaalset riiki takistav probleem. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid hoopis vabastab pead proovima
Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 8 ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
