Kasuta saadud teadmist enda vajadustest, et leida võimalusi ning lahendada probleeme oma praegusel töökohal või planeerida oma järgmisi samme uutel tegevusaladel. Samuti võid kasutada seda mudelit, et paremini aru saada oma kolleegist, kliendist või koos- tööpartnerist ning rääkida temaga tema „keeles“. - 2015 2. ORGANISATSIOONIKULTUUR Mudel 2. Organisatsioonikultuur koosneb: vaadeldavatest artefaktidest, väärtustest ja fundamentaalse- test aluseeldustest. Artefaktid onorganisatsiooni ja organisatsioonikultuuri füüsilised, käitu- muslikud või sõnalised avaldused. Füüsilised artefaktid on näiteks logod, hooned ja riietuskoodid. Käitumuslikud artefaktid on näiteks tseremooniad, traditsioonid ja suhtlemismallid. Sõnalised artefaktid on näiteks anekdoodid, keelepruugid, jutustused ja metafoorid. Väärtused ja normid on põhimõtted ja kirjutamata reeglid, mis määravad oodatava ja
kunstiteosteks. Tema enda sõnade järgi pole ta seda kunagi nii mõelnud. Väide, et artefaktile omistatakse kunstiteose staatus kunstimaailma kui institutsiooni esindaja poolt, ei tähenda Dickie jaoks seda, et kunstimaailm oleks mingi väljavalitud klikk, kes otsustab, missugust maali võib näitusele üles riputada, missugust muusikat võib esitada või muud sellist. Ta kuulutab, et teda ei huvita kunstipoliitika küsimus -- kuidas kunsti tegijad saavutavad selle, et nende esitatud artefaktid saavad kunstiteose staatuse. Oma institutsionaalse kunstiteooriaga tahab Dickie vaid osutada, et kunstiteoste loomiseks on vajalik teatud sotsiaalne kontekst. Kunstimaailm pole mitte formaalne korpus, mis peab koosolekuid ja võtab vastu olemas mingeid tingimusi, mis peaksid olema täidetud, et mingi asi saaks kuuluda kunstiteoste klassi, ei kahelnud keegi selles, et artefaktuaalsus on kunstiteoseks olemise tarvilik tingimus. Seega toob Dickie
.............8 5.6 Liigitus testitava objekti spetsiifika järgi.............................................................9 6 Testimise parimad praktikad protsess................................................................10 6.1 Töövoog..............................................................................................................10 6.2 Rollid..................................................................................................................11 6.3 Artefaktid............................................................................................................12 6.4 Tegevused...........................................................................................................16 7 Nõuete määratlemine..............................................................................................19 7.1 Tarkvaranõuete määratlemine............................................................................19 7
3. afektiivne; 4. traditsiooniline (harjumus stereotüübid). (USA-1973 ,,vanglaeksperiment") ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.)
mõistmise ka võõrastes kultuurides. Etnograafia kõige loogilisem ja äärmuslikum tulemus on autoetnograafia. Andmeid kogutakse välitöö käigus, kui teostatakse osalusvaatlus, mille käigus tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe
Müüt, et teadmised on miski, milles me kõik ühel meele oleme, ongi vaid müüt. Meie käsitlused nähtustest, nii nagu need on kodeeritud keelelistesse kategooriatesse, on kogu aeg meiega ning loovad seda, mida me nimetame tegelikkuseks. Inimese arengut ja õppimist ei tohi taandada erinevate psühholoogiliste mehhanismide uurimisele. Valik ei seisne mitte selles, kas inimesed õpivad või mitte, vaid mida nad õpivad olukordadest, kuhu nad satuvad. 2.Kultuur, kommunikatsioon ja artefaktid Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas ületada, arendades ja rakendades füüsilisi ja keelelisitööriistu ning organiseerudes erinevates ühistegevuse vormides. Ühisnimetajana neile ressurssidele, mis peituvad osaliselt indiviidis, osaliselt sotsiaalses koostoimes ja osaliselt materiaalses keskkonnas võib kasutada mõistet kultuur. Kultuuri kuuluvad ka kõik füüsilised tööriistad artefaktid mida on täis meie argipäev.
Anatoomilise ja funktsionaalse kujutise integreerimine · Anatoomiline kujutis võetakse tavaliselt lahutusvõimega suurusjärgus 1 mm3. · Anatoomilise kujutise maatriks 256x256, funktsionaalsel 64x64 (128x128). · Coregistration mõlema skaneeringu jaoks peavad olema kooskõlastatud uuringuparameetrid (kihi positsioon, lahutusvõime, kihi paksus). · Funktsionaalsel kujutisel pole anatoomilisi detaile, mille järgi orienteeruda + EPI artefaktid. · Käsitsi liitmine, suht raske ja mahukas töö. Statistilise kaardi arvutamine · Anatoomilise teabe kasutamine Aju segmenteerimine ja maskimine Piirdutakse vaid hallaine vokslitega ROI kasutamine saab katsete (vokslite) hulka oluliselt vähendada (100 000 -> 50 000) Funktsionaalne seotus Mida otsime ? · Vaatame hallainet · Spontansed madal sageduslikud signalid vahemikus 0.01-0.1 Hz · seed-based analysis (GLM)
Euroopa etnoloogia 10.03 Materiaalse kultuuri uurimisest Mõiste: artefaktid. Materiaalne kultuur on oma olemuselt olnud etnoloogia osa. Seda peeti pikalt etnoloogia eripäraks (sama Saksamaa kontekstis). Esemekultuur (sahkulture) 90ndad (paraleelne mõise) vastutermin materiaalse kult mõistele. Nähti vaimse ja materiaalse vastuolu. Materiaalne kultuur: Palju on keskendutud: rahvarõivastele, taluehitistele, inventaridele, töövahendid. Esemeuurimine (Sachforschung). 1990.a kerge vastandumine, kaasajal sünonüümid.
2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt.
Kogu loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu. 2)Omistamise kaudu: Jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina. Kõnelda just kui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga, on NB! Duchampi "ready made"-id (nt pissuaar) on kahekordsed artefaktid. ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti 2.Hindamisele kandideerimine. Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab kaudu. väärtuslikuks ja esitamisväärseks. S on vaba C-st, tegema A. 3.Kunstimaailm
Prokarüoodid on ainsad elusolendid Mikrobioloogia I 2017 3.5 miljardit aastat tagasi Esimesed fossiilsed jäänused mikroobidest: kas tsüanobakterid või rohelised bakterid? Või hoopis mineraalsed moodustised? Chert – peeneteraline ränirikas settekivim (ränikivi). Apex on selle kivimi leiukoht Lääne-Austraalias Pilbaras. NB! Aastal 2015 näidati, et need fossiilid ränikivis võivad olla artefaktid. Näidati, et nad võivad olla mineraalset päritolu. Oscillatoria Tänapäevased tsüanobakteri d Ürgsetest stromatoliitidest pärit mikroobide kivistised (vasakul) ja tänapäevased niitjad tsüanobakterid (Oscillatoria) ja rohelised mitteväävlibakterid paremal.
Kõik ühiskondlikud suhted on oma olemuselt võimusuhted. · Ideaaltüüp teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks (M.Weber). Weberi organisatsiooni iseloomustab ratsionaalsus, formaalsete reeglite süsteem ja impersonaalsus, nn ,,raudne puur". · Organisatsioonikultuur avalikult ja kollektiivselt tunnustatud tähenduste süsteem (väärtused, normid, sümbolid (ideoloogia), müüdid, lood, asjad, esemed, artefaktid, tehnoloogiad. · Rahvusvahelised korporatsioonid organisatsioonid, mis tegutsevad enam kui ühes riigis. · Kapitalism tootmisvahendid on eraomandis, tegevuse eesmärgiks on kasum, valitseb vaba konkurents ja toimub kapitali akumulatsioon. · Organisatsioon kui võrgustik (Castells) tagab kohanemist ja ellujäämist tihedas konkurentsis. · Töö Tänapäeval iseloomustab tööd paindlikkus (mittestandardsed hõivetingimused),
*Carnoy vedelik:jää-äädikas-kloroform-absoluutne alkohol 1:5:15 Histokeemia Kogu koega läbi viidud keemiline töötlemine on laiemalt võetud histokeemia. Kuid kitsamalt mõeldakse selle all neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad erinevate ainete tuvastamiseks koelõikudes, mida enamasti nimetatakse lihtsalt rakkude värvimiseks või kontrasteerimiseks, sest töötlemata koe kontrastsus on väga väike. Segavad faktorid Lõikamisel tekkinud moonutused, fikseerimisel tekkinud moonutused , Artefaktid – igasuguse töötluse käigus tekkinud tehislikud struktuurid nt. Neurofibrillid Klassikalised rakkude või kudede värvimised * hematoksüliin ja eosiin(HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud. Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks.
Poplulaarkultuuri mudel defineerib uuesti rahva ja tema kultuuri mõiste, ka demokraatlikus võtmes või poliitilist vastupanu osutades. Samuti vaatab populaarkultuuri teooria rahvast kui iseseisva ostustusvõimega vaba tegutsejat, kes võib nautida massikultuuri, kuid ei lase ennast veel seepärast sellel täielikult manipuleerida. 42. Mis on „kultuuritööstus“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 265] Kunstiteos, kultuuri artefaktid vormistatakse kaubaks ja allutatakse turusuhetele. Kultuuritööstus on tehniline ja ratsionalistlik ning selle toime ei rakendu ainult meelelahutuse peal, vaid ka nö tõsise kunsti. Sel moel konstrueeritud tarbimisobjektidel pole aga esteetilist kaalu (Th. Adorno). 17 43. Mis mõttes on populaarkultuuritekstid kollektiivne looming? [Populaarkultuuri uuringud, lk 269, 270]
Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses.
.. kultuur on Mina muundumine kõne toel. artefaktide süsteem Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline jooksul modifitseeritud artefaktid on samaaegselt organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad artefaktide omadused kehtivad võrdselt üks-kõik kas süllogismid. keegi käsitleb keelt või tavalisemaid artefaktide vorme 2. Meelelise kogemuse tõlgendamine ehk taju, mis on nagu lauad ja noad. Mis eristab sõna "laud" tegelikust
toimib tänapäeval ja areneb tulevikus (tulevikku suunatud); progressiusk kultuuri ja tehnoloogia arenedes on võimalik taasluua ka teatud tasakaal inimese ja kultuuri vahel Kultuur kui looduse jäljendus kultuuris olevad tekstid kirjandus, kunst, film jne representeerivad loodust või annavad selle kohta infot; oluline antiikkultuuris; mimeesi mõiste; kultuur omandab midagi mis on loodusest pärit ning tema erinevad artefaktid on loodusele sarnased; ka TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia;
Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses.
instrumendid, relvad jne. Kui kultuur on indiviidi omadus, siis jääb psühholoogiliselt ähmaseks, kuidas ta selleks saab. Ei piisa ideest, et kujuneb keskkonnaga suheldes. Järgi jääb kultuur kui keskkond. Aga ka siin saab keskkonna all mõelda erinevaid asju: kultuur on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on artefaktide süsteem Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo jooksul modifitseeritud. [...] artefaktid on samaaegselt ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] artefaktide omadused kehtivad võrdselt üks-kõik kas keegi käsitleb keelt või tavalisemaid artefaktide vorme nagu lauad ja noad. Mis eristab sõna "laud" tegelikust lauast on nende materiaalsete ja ideaalsete aspektide ning nende poolt lubatavate seoste suhteline silmapaistvus. Kultuur kui potentsiaalne keskkond. Selles mõttes on kultuur sotsiaalselt jagatud
Hoiakute vaheline õigustamine võib maailma suhtes võtta erinevaid hoiakuid: utilitaarne, moraalne, isiklik, esteetiline. E-hoiaku õigustamine tähendab E-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine e-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. Kaks lähenemist episteemilisele õigustusele: individualistlik(e-hoiak kui abivahend pealiskaudse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade unikaalsust) ja metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja
Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine? Hoiakutevaheline õigustamine tähendab siin e-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega (nt moraalne, kognitiivne, isiklik, utilitaarne jne). Hoiakusisene õigustamine keskendub eksklusiivselt e-hoiakule ehk millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse e-hoiaku – olgu selleks e-hoiaku objektiks inimesed, kunstiteosed, loodusobjektid või muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. 1) episteemiline õigustusviis E-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. 1. individualistlik lähenemine – esteetiline hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade individuaalsust, unikaalsust 2
2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt.
-Dinukleotiid-(CA)(CA)(CA)(CA) -Trinukleotiid-(GCC)(GCC)(GCC) -Tetranukleotiid-(AATG)(AATG)(AATG) -Pentanukleotiid-(AGAAA)(AGAAA) -Heksanukleotiid-(AGTACA)(AGTACA) Alleelide kindlakstegemiseks vajalik suurusel põhinev DNA lahutamine; dinukleotiidsete korduse korral vaja paremat resolutsiooni. 4.Mikrovariantsed STR alleelid (definitsioon, tähistamine) ja null-alleelid (esinemine, miks probleemsed). STR markerite bioloogilised "artefaktid": -"Stutter" produktid -Matriitsist sõltumatu nukleotiidi lisamine -Mikrovariandid -Null-alleelid -Mutatsioonid Mikrovariantsed alleelid ja redelivälised alleelid : -Mitte kõigil alleelidel ei ole täispikka kordusühikut -Osaliste kordusühikutega alleele tähistatakse: täiskorduste arv - punkt - aluste arv osalises korduses -Näide: TH01 9.3 alleel(AATG)6(-ATG)(AATG)3 Mikrovariandid: -Defineeritakse alleelidena, millel pole aluskordusmotiivi täpseid kordusi või esinevad
o Integreerumine; o Juhtkonna toetus alluvatele; o Kontroll; o Identiteet; o Hüvituste süsteem; o Konflikti tolerants; o Kommunikatsioon 336. 3. Millistest elementidest kujuneb organisatsioonikultuuri nähtav tasand? 337. Jälgitav tasandi moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. Ja mida iseloomustatakse ka kui viisi, kuidas meil asju tehakse. 338. Artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, traditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341
Näiteks võivad impulsiivsed ja psüühiliselt ebastabiilsed võivad tõenäolisemalt sattuda situatsioonidesse, mis soodustavad suitsetamist, vägivalda, narkootikumide tarbimist jms. Selline käitumismall võib kahjustada tervist. Taolisi jõude, mille poole inimesi miski tõmbab nimetatakse tropismideks (Friedman, 2000b). Artefaktide mõõde: haiguse käitumised ja valiku erapoolikused Vahete-vahel ei põhine vaadeldud sidemed haiguse ja isiksuse vahel faktidel nad võivad olla artefaktid. Nagu tervise psühholoogia mudel ütleb, on haigus osaliselt sotsiaalselt defineeritud seisund, mis hõlmab endaga diagnoosi ja haige rolli astumist. Sotsiaalsed ja metodoloogilised faktorid võivad vahete-vahel artifektuaalselt tekitada seose haiguse ja isiksuse vahele. Üks artefakt hõlmab mõõtmist. Isiksus on seotud sümptomite tundmisega ja nende kaebamisega. Näiteks kaebavad neurootilised inimesed suurema tõenäosusega oma muredest, samas nad ka tunnevad valu suurema tõenäosusega
Uuritakse ka paberi koostist, vesimärgid aitavad analüüsida paberi vanust ja päritolupaika. Probleemid: · Vesimärkide leidmine & identifitseerimine · Dünaamika ja variantide paljusus Ühes veskis kasutati ka mitut raami (erinevad jooned) või erinevaid märke, vahel kasutasid erinevad veskid sarnaseid märke ning vahel on aegrida katkestatud. Leidub ka hulkuvaid vesimärke, mis dateerimisel üldse ei aita. Vesimärkide perekonnad ??? Suuline ajalugu, visuaalsed allikad, artefaktid. Visuaalne allikas koosneb kahest osast: kujutisest ning legendist, suur osa kodudes leiduvast fotomaterjalist on vajalike legendideta. Fotod on tehniliselt üpriski hästi dateeritavad. Artefaktide dateerimisega võib tulla raskusi nt võltsvaremed Taali mõisa pargis. Suulistest allikatest oli juba juttu ,soovitu ära aimata püüdmine' Suuline mälu võib katastroofide jooksul hävida inimesed surevad ja mälu ka. Ajaloodokumentide mõistmine
Infotöö Infoallikate olemus ja jagunemine. Infoallikas on mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon mingi märgisüsteemi abil. Infoallikate liigid, tüübid, laadid: · liigid sisu · tüübid otstarve ja kasutajamäärang (teatmeteos, reklaammaterjal) · laadid informatsiooni kandja publikatsioonid e trükised publitseerimata audiovisuaalsed artefaktid ja reaalid (artefakt inimese loodud kunstiteos, makett; reaal pole loodud inimese poolt) elektroonilised Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli
Hoiustades peavad puitesemed olema kindlalt toestatatud. Võib kasutada tugesid. Puitesemeid on hea katta Tyvekist või puuvillasest riidest katetega. Need kaitsevad tolmu, valguse eest. Polsterdatud mööbel tuleb kindlasti kinni katta. Väiksemad puitobjektid võib asetada karpidesse. Mööbli korral tuleb arvestada esemete küllaltki suure kaaluga. Puitesemeid ei asetata kunagi üksteise otsa.Põrandakattematerjalidel asuvale mööblile pannakse jalgade alla pappalused. 6. Metallist artefaktid Metallid on lihtained, mille omadused on seletatavad vabade elektronide olemasoluga kristallvõres. Metallide hulka kuulub ~80% kõikidest keemilistest elementidest. Tuntakse 83 metalli lihtainena. Looduses leidub metalle peamiselt ühenditena: kõige enam on maakoores alumiiniumi, rauda. Metalle puhtal kujul või sulamitena on kasutatud lugematu arvu artefaktide valmistamiseks. Tavalisemad metallid, millest on valmistatud
PEREKONNASARNASUSE mudelil. Kunsti tunneme ära kogemuslikult, aga mitte seda defineerides. Tunneme kunsti ära kui kõrvutame seda juba kogetud kunsti elamustega ja leiame sarnasusi. Samas ei pea olema see väline ja silmnähtav sarnasus. Kunst uueneb pidevalt. Kunst ja esteetika võib olla defineeritud läbi INSTITUTSIONAALSUSE(George Dickie). Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga
Orientiirnimed võivad linnas olla nt kaubamajad, külas nt kõrtsid või sillad, merel nt neemed, tuletornid. Tänapäevased orientiirnimed märgivad sageli isegi liiklussõlmi kiirteedel, samas sildu eriti enam pole. h) Nimepesad (Kellamägi, Kellamäe jõgi, põld, Kellamäealune jne) - üks nimi on aluseks ka teistele nimedele. i) j) Muud inimetekkelised objektid (artefaktid) linnaalanimed = urbonüümid = urbanonüümid; tänavanimed = hodonüümid; teenimed = dromonüümid; haldusnimed = horonüümid. Loodusobjektid vetenimed = hüdronüümid: o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid: primaarnimed: Ammejõgi; primaarnimed: Läänemeri;
14. Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe? Eeldab lisalugemist: Rowe, M. W. 1998. Kunsti definitsioon. Akadeemia, 8, 1672-1691. 5. loeng: Esteetiline hoiak II 1. Milles seisneb E-hoiaku hoiaku-sisene õigustamine? E-hoiaku sisene õigustamine: Sellisel puhul ei huvita meid muud hoiakud peale E-hoiaku. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E- hoiaku olgu selleks E-hoiaku objektiks... loodusobjektid, kunstiteosed, inimesed, muud artefaktid. 2. Milles seisneb E-hoiaku hoiakutevaheline õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine: Me võime maailma (objektid, nähtused jms) suhtes võtta mitmesuguseid hoiakuid: utilitaarne, moraalne, kognitiivne, esteetiline. Kui me räägime E- hoiaku õigustamisest hoiakuvahelises mõttes, õigustame me E-hoiaku võrreldes teiste võimalike hoiakutega. 3. Kuidas avaldub inimese esteetiline suhe maailmaga? Inimese esteetiline suhe maailmaga avaldub peamiselt kolmel viisil: 1.Esteetilistes
mitmesugused tulevades kunstid(laul ja tants). Mõtteks oli liita suguharu liikmeid omavahel rohkem kokku ja luua laiemat kogukonna teadvust. Selliste seoste tõttu on võimalik käsitleda teadust religioosse nähtusena. Tartu Ülikoolis Enn Kasak. Mis on visuaalne kujund? Nähtavas maailmas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimtekkelisi esemeid ja objekte(artefakte). Viimastel on enamasti selge praktiline ülesanne. Artefaktid võivad aga peale otseste praktiliste funktisoonide täitmise kadna enas ka spirituaalsed ja vaimseid teateid om valmistaja kohta ning olla oma ajastu inimeste maailmasuhtumise ja inimeste omavaheliste suhete väljendajaks-tähistajaks. Selliseid nähtavaid (visuaalseid) artefakte, mis esindavad, peegeldavad ja tähistavad midagi, mis on väljaspool neid, nimetatakse visuaalseteks kujunditeks. Mis on visuaalsel kujundil pistmist religiooniga
Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilistest teooriatest, mis arvavad, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak — mida tõlgendatakse kui "huvitust", "psüühilist distantsi", "nägemist millenagi" (seeing-as) — leiab Danto, et kunstiteosed nõuavad interpretatsiooni. Nõustun Dantoga, et see hoiak, mille kunstiteose staatuse saanud artefaktid retsipientidele ette kirjutavad, ei saa olla mitte esteetiline hoiak, vaid interpretatsioon. Kui me nüüd aga väidame, et kohelda midagi kunstiteosena tähendab seda interpreteerida, satume raskustesse. Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me
Inimkäitumise teatud aspektid, eriti seksuaalsus ja ka vägivaldsus, millest kirjutati sama perioodi (alates 19. saj lõpust) psühholoogilises, antropoloogilises ja psühhoanalüütilises kirjanduses. Seostati kontrollimatute baasinstinktidega (Freudi “id”), seevastu inimloomuse “tsiviliseeritud” osad, nagu “teadlikkus” (ego), samastati “teadvusega”. Rahvad, keda Lääne-Euroopa riigid on alates 16. sajandist koloniseerinud, samuti nende rahvaste loodud artefaktid, milles valgenahalised nägid seksuaalkäitumise baasinstinktide väljendusvorme Primitivism väljendab hierarhilist suhet, kontrasti, binaarsust “tsiviliseeritu” ja “primitiivse” vahel ning on seetõttu ideoloogiline mõiste – Euroopa “valge mees” kasutab iseenda tsiviliseerituse mõõdupuuna tsiviliseerimata rahvaid, samastades neid primitiivide, lunaatikute ja lastega ning laiendades mõistet ka teistele rassidele, naistele ja alamklassidele.
(interrupted time series maskeerimisefektid analüüs) design) >KI-de väljalangemine (k.a. suremus) Subjektiivsete (subjekti- >erinevad dimensioonid, mis võetakse >KI-de vastavusse viimine (matching) teiste oluliste poolsete) muutujate vastavusse viimise aluseks tunnuste põhjal analüüs (individuaalsete >regressiooni artefaktid >kontrollida võimalikke interaktsioone subjektiivsetes erinevuste arvestam) faktorites (sünergism!) Vanus kui sõltumatu Tulemust mõjutab: >testimise aeg >järjestikune läbilõikeuuring ; >uurida interaktsioone muutuja >generatsiooniefekt (sünniaeg) kontrollitud sõltumatu muutujaga Vanus kui sõltumatu muutuja.
sangineum. Nobeli preemia, 2000. Vereseerum võib sisaldada aeglaselt kasvavaid iseseisvalt paljunevaid nanobaktereid. Rakkude pinnale kogunevad Ca- ühendid, tekib mineraliseerunud koloonia. Fülogeneetiliselt lähedased vererakkudes parasiteerivatele bakteritele. On leitud neerudes ja uriinis. Neerukivide teke: nanobakterite kaltsifitseerunud kest. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes, veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist. Nanobakterid artefaktid? 9 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED 1. Morfoloogilised (ehituslikud) 1. Raku kuju 2. Agregatsioon (kogumite moodustumine) 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu (Caulobacter) 5. Raku suurus 6. Koloonia morfoloogia (kolooniatel omad tunnused- nt. serv lainjas või sile.
mõtlemine ja selle areng erinevalt. Internalisatsiooni mõiste s.o. kultuuriline ,,know-how", oskused midagi teha (nt jalgrattaga sõitmine, kohvi keetmine jne). Paljud sellistest oskustest omandame me juba lapseeas. Siiski, teatud kultuuris kasvamine küll õpetab meile, et nt tuleb kirjutada pliiatsiga, aga iga inimene hoiab pliiatsit natuke isemoodi, igaühel on individuaalne käekiri jne. Võgotski lähenemises on keskse tähtsusega idee kultuurilisest vahendatusest. Kultuurilised artefaktid kui vahendajad. Inimene oskab luua ja kasutada erinevaid tööriistu ja esemeid (materiaalseid objekte). Aga tööriistu võib mõista ka laiemalt. Uurides laste arengu psühholoogiat märkas Võgotski kultuuri ja inimestevahelise kommunikatsiooni suurt rolli selles protsessis. Ajalooliselt on kultuurilised teadmised kandunud põlvest põlve, inimeselt inimesele, eriliselt olulised on siin olnud lapse vanemad, aga ka teised täiskasvanud, kes on õpetanud talle otseselt või kaudselt
osade analüüs annab palju teavet. Haiglaeelsetes tingimustes on kõige tähtsam teha otsused südamerütmi ja südamelihase verevarustuse kohta. Pilt 51.21. 12-lülitusega EKG 79 aVR, aVL, aVF – suurtähtede tähistused sõnade „parem“, „vasak“, „jalg“ kohta 758 Komplikatsioonid Vahel ei õnnestu häirevaba EKG-d saada. Sel juhul räägitakse artefaktidest80, mis raskendavad EKG registreerimist või teevad selle koguni võimatuks. Need artefaktid võivad olla tingitud järgmistest põhjustest: kontaktivead elektroodi ja naha vahel, ebastabiilne ühendus kaablipistiku ja aparaadi vahel, katkestus patsiendikaablis, ebapiisav elektroodikontakt patsiendiga, higine patsient (kuivatada!), tugev karvkate rinnal (raseerida!), vahelduvvooluhäire muudest seadmetest (need välja lülitada!), lihaste värin, nulljoone ujumine. NB
annaabi.ee 
