Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ariplaani koostamine (juhend)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
projektid, riskid, põhjendus, äriplaan, swot, organisatsioon, loengukonspekt, kuura, soovitav, maksi, strateegilised, ajakava, ositi, sisesed, huvigrupid, olemasolevad, ulatuse, projektijuht, probleemipuu, huvigrupp, cost, koond, vastutusalad, visioon, programmid, majandusharu, tasandit, potentsiaalsed, lepingud, välistegurid, kasud, kriitilisedet nende vastuseis ei seaks projekti ohtu. Kõiki projektiga seotud gruppe, nii toetajaid kui potentsiaalseid vastaseid, nimetatakse selles käsiraamatus sidusgruppideks. Missugused on poliitilised suunad? Tuleb endale selgeks teha riigi, omavalitsuse, organisatsiooni jne prioriteedid ning meie kavatsuste kokkusobivus nendega. Näiteks, kui valitsuse prioriteediks on sotsiaalse heaolu tõstmine, siis võib oletada, et ettevõtluse soodustamise projektid pälvivad vähe poolehoidu. Parimateks allikateks poliitiliste eelistuste tuvastamisel on olemasolevad strateegilised dokumendid sõnastatud poliitilised platvormid, programmid, tegevusplaanid jne. Missugused on väärtused ja põhimõtted? Ei saa ignoreerida projekti keskkonnas elavate ja töötavate inimeste väärtushinnanguid, mõtteviisi ja harjumuspärast elustiili. Näiteks on uusettevõtluse projekte tunduvalt keerulisem algatada vananeva
tõttu) ... ning olulisemad puudused (mis ei esine alati, kuid siiski sageli): - vastuvõtmatus muutustele, isiklike (perekondlike) ja äriliste eesmärkide ning kasvu ja omandi säilitamise konflikt. 23. ÄRIJUHTUM (BC) = PROJEKT + SELLE JÄRELMÕJU. NB! tegu on konkreetse, vaadeldava projekti järelmõjuga ehk kõigi muude (nii teostatud kui ka tulevaste) projektide juba ilmnev või kavandatav järelmõju tuleks elimineerida. Kuna elimineerimine on olemuselt lihtsustamine, võib kõik muud projektid ja nende järelmõjul toimuvad jätkuvad tegevused võtta kokku ühise nimetaja jätkuvate (ehk muude) tegevuste alla. Äriplaan ja äriprojekt on mõisted, mida tihti kasutatakse läbisegi ja (selget) vahet tegemata, kuid neid tuleks selgelt eristada: · kui kavandamise objekt on BC, kasutada mõistet (ÄRI)PLAAN ja · kui kavandamise objekt on projekt, kasutada mõistet (ÄRI)PROJEKT. 24. ÄRIPLAAN/-PROJEKT: ÄRIJUHTUMI MÄÄRATLEMINE 1. Strateegiline sobivus: strateegiline põhjendus
luues ja rakendades selliseid tööriistaid, nagu projekti hartad (charters), projekti plaanid (project plans) ja muudatuste juhtimine (change control). Portfell, portfolio- strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks grupeeritud projektide või programmide või muude tööde kogumi efektiivne, tsentraliseeritud juhtimine (kaasa arvatud identifitseerimine, prioritiseerimine, volitamine ja kontrollimine). Portfelli projektid või programmid ei pruugi ilmtingimata olla vastastikuses sõltuvuses või otseselt seotud. Programm- omavahel seotud ja koordineeritult täidetavate projektide komplekt, mis võimaldab saavutada kasu ja kontrolli, mis pole saavutatavad kui täita neid eraldi. Programmi sisse võivad kuuluda tööelemendid, mis on väljaspool programmi üksikute projektide skoopi. Allprojekt- tervikprojekti väiksem osa, loodud projekti alajaotamisel rohkem kontrollitavateks komponentideks või koostisosadeks
Shop’i rahvusvahelise kavaga. Kõige vähem kasumlikuks osutusid uue esinduskaupluse avamine ning kaupluse asukoha muutmine linna piirides, olles ettevõttele liiga kulukad. E-poe avamine oleks ettevõttele aga vajalik teostus, kuna teistes riikides, kus asuvad The Body Shop esinduskauplused, on e-poe lahendus juba kasutusel. 1.3. Keskkonna analüüs Strateegiate analüüsiga luuakse seoseid ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude vahel, mis on määratletud varasemas SWOT analüüsis (vt Tabel 2). Esimese strateegilise võimalusena vaadeldakse ettevõtte tugevuste ja võimaluste seost. The Body Shop’i näol on tegemist maineka ning rahvusvaheliselt tuntud brändiga, kellel on kvaliteetsed tooted, mistõttu oma tootevaliku pideva täiendamisega võib väheneda samas valdkonnas tegutsevate konkurentide arvukus. Ettevõte kasutab tootmises kaasaegseid tehnoloogiaid ning on oma muus tegevuses suunatud innovaatilisusele.
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.............................................................................
Risk on ebakindel sündmus või tingimus, mis aset leides mõjutab projekti eesmärke (aeg, maksumus, kvaliteet) positiivselt või negatiivselt. Riskijuhtimise käigus määratletakse need sündmused, analüüsitakse nende võimaliku mõju suurust ja planeeritakse vajalikud meetmed. Eesmärk on suurendada positiivsete sündmuste toimumise tõenäosust ja mõju ning vähendada negatiivsete sündmuste mõju ja tõenäosust. Riskide haldamise plaan on vajalik selleks, et saaks teada mis riskid võivad tekkida, riske saaks analüüsida ja leida võimalikud lahendused ehk ennetada. Riske saab vähendada mõlema osapoole põhjaliku analüüsiga (vajadused, võimalused). Mõningaid riske ei ole võimalik vältida. Neid tuleb aktsepteerida ja nendega tegeleda. 1. Too näiteid erinevate projektiriskide kohta. Riskid, mis võivad tekkida: 1) Projekti tulemi (tarkvara) väljatöötamine on kallim (ettenähtust suuremad
............................................10 Lisa 1. Juhend äiplaani koostamiseks finantseerijale....................................................... 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö, "Äriplaani vajadus ja selle koostamine", tegemine on ajendatud peamiselt isiklikust huvist ja vajadusest tundma õppida äriplaani koostamise põhimõtteid. Igale ettevõtte juhile on kasulik koostada äriplaan ja sellele tuginedes mitmeti arendada end ja oma firma tegevust. Andmebaasi koostamine, kogumine ja täiendamine, ettevõtte juhtimine ja finantsanalüüs on oskused, mida läheb vaja igal ettevõtjal. Äriplaani sunnib koostama kaks peamist vajadust. Eelkõige on äriplaan vajalik ettevõtjale (ettevõtjatele) enestele, et selle abil oma äriidee tasuvust analüüsida. Kui ettevõtjal enesel
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel teisi tulemusi e
Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.........................................................................................................13 4. TEGEVUSKAVA JA PROJEKTI EELARVE NING FINANTSPLAAN.................17
juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile. 2 Juhendmaterjali eesmärgid ja sisu
............4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.....................................................................................................11 1.6. Ettevõtte välised riskid.....................................................................................12 1.7. Ettevõtte sisesed riskid.....................................................................................13 1.8. Projekti riskid...................................................................................................14 1.9
paindlik, vältida ülemäärast seotust võimalus standardsete struktuuridega. Allikas: Per Davidsson & PEG Research Team 2000 (A Conceptual Framework for the Study of kindlate ressurssidega. Entrepreneurship and the Competence to Practice It) Allikas: Miettinen ja Teder 2006 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 1 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 2 Organisatsiooni tüüpilised arengufaasid (ja nende käsitlemine) Eelneva jätkuks PROJEKT investeeringu elutsüklis ehk ettevõtja on ka investor ..
asutajate arv ebasoovitav 8... ebasoovitav · kapitaliühingud (mida juhivad kapitali omanike palgatud isikud). Partnerite ülimalt soovitav soovitav pole soovitav samas pole oluline Eestis kasutatavate (st äriseadustikus sätestatud) ühinguvormide ligikaudne võrdsus oluline suurusjärgus järjestus suunaga personaalühingutelt kapitaliühingute poole oleks: Juhtorgan(id), osanikud võrdselt, täisosanik(ud) juhatus (1) ja teat
Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel. Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel ● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5
Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalises, 3-5 aastases strateegilises plaanis (arengukavas). Arendusprogrammid jagatakse samaaegseteks ja /või üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5) Projekt on kindla tähtaja ja eelarvega eesmärgipäraste tegevuste kogum (Lees, 2007, lk 13).
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda
ärakasutamist oma eesmärkide saavutamiseks Strateegilise plaani komponendid: Missioon, Kontekst, Visioon, Strateegia, Eesmärgid, Ressursid. - Kus me oleme praegu (olukorra kaardistamine)? - Kus me tahaksime olla teatud aja möödudes (visiooni loomine)? - Kuidas me jõuame soovitud olukorrani (strateegia)? - Milliseid konkreetseid samme on selleks vaja teha (tegevuskava)? - Kuidas me oma tegevust mõõdame (seire, kontroll, tagasiside)? 8. Mis on SWOT analüüs, kuidas see on seotud PEST analüüsiga? Millised on peamised vead nende analüüside koostamisel? Väliskeskkonna tegurid sõnastatakse väliste võimaluste-ja ohuallikatena, mitte võimalustena tegevuste mõttes. Analüüsi võiks teha järjestikuste etappidena, alustada tugevate ja nõrkade külgede kirjeldamisest ja lisada võimalused/ohud. Vajalik on selekteerida määrava tähtsusega tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud.
.......................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs.............................................................................................................................21 SWOT analüüs, SWOT maatriks, Tasakaaluanalüüs, Tasakaalujoon, Tuumkompetents...............22 Ettevõtte kasvupotentsiaal ja elutsükkel.........................................................................................26 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 1 The Balanced Scorecard...........................................................27 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME............................
· motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain) Väärtusahel Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
Tähtsaim neist on – PMI, sest nende loodud projektijuhi elukutse (Project Management Professional PMP) sertifitseerimise süsteemi ja projektijuhtimise käsiraamatut (A Guide to the Project Management Body of Knowledge – PMBOK Guide) peetakse vaikimisi projektijuhtimise standardiks kogu maailmas. PMP-l on ka ISO tunnustus. 1.5.1.1 Projektijuhtimise instituut PMI asutati 1969. aastal Philadelphia-s. Tänapäeval on PMI maailma suurim projektijuhtide mittetulunduslik organisatsioon. Liikmete arv on umbes 95 000. PMI pakub oma liikmetele mitmeid erinevaid tooteid ja teenuseid: 1. eriala standardite koostamine ja arendamine (selle tulemusel on valminud projektijuhtimise käsiraamat - PMBOK Guide); 2. projektijuhtide sertifitseerimine; 3. uurimistööde toetamine; 4. projektijuhtimisalase kirjanduse avaldamine; 5. koolituse pakkumine. 6. projektijuhtimisega seotud teadmiste baas. (PMI Introduction 2002)
Aga kuidas on ressursiga? Ressursi "isiklik efektiivsus" võib ju olla 100% ka juhul kui ta hüppab ühelt töölt teisele! Sellepärast, et kogu aeg saab teha midagi kasulikku. 21. Kirjelda olukorda, kui ettevõttes on korraga käimas mitu (rohkem kui 5) projekti ja projekti lõpetamiseks kulub rohkem aega kui plaanitud. Projektide järjestamine Kui organisatsioonis on korraga palju projekte, siis projektide kiiremaks lõpetamiseks tuleb projektid järjestada! Projektid järjestatakse kõige koormatuma ressursi järgi. Kuidas leida kõige koormatumat ressurssi? Nn trummi, kelle järgi organisatsioonis projektid järjestatakse saab leida kui vastata järgmistele küsimustele. 1. Millise ressursi või millisesse osakonda jäävad projektid kõige sagedamini kinni? 2. Millisel ressursil või millise osakonnas on kõige rohkem halba tööde hakkimist?
saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue projektitsükli algus. Reeglina peab hinnangu andma sõltumatu osapoolt, kelleks ei saa olla lepingu täitja, kasusaaja ega lepingut sõlminud ametkond. Phare programm sõlmib näiteks projektide hindamiseks lepingud spetsiaalsete ekspert-meeskondadega. Oma vajadustele vastavalt võib sõltumatu hinnangu tellida ka kasusaav organisatsioon. Hindamiskriteeriumid Kehtestatud hindamiskriteeriumid aitavad oluliselt projekti tulemuslikkuse mõõtmisel. Kõige sagedamini kasutatakse allpool toodud kriteeriume. Asjakohasusena hinnatakse projekti eesmärkide vastavust lahendatavale probleemile ja kasusaajate vajadustele ning sobivust projekti sotsiaalse, majandusliku, füüsilise ja poliitilise keskkonnaga. Ülesehitusele hinnangu andmisel analüüsitakse projekti loogilisust; eesmärkide, väljundite, tegevuste
Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse koolituse lõppedes. I Kokkuvõte 1. Millises ärivaldkonnas alustatav ettevõte hakkab tegutsema? Lühitutvustus ärivaldkonna olukorrast Eestis ja maailmas. Põhjendada selles valdkonnas tegutsemise vajalikkust/võimalikkust. 2. Äriidee lühike kirjeldus.
Optimaalse tellimuse suurus iga variandi jaoks Q= 2DS/IP, P- standarrhälve, seda suurem risk ja seda suurem on mängu ruum. Konkreetse väljavalimine, *prognooside ühendamine(sünteesimine). 8.Tulemuste läbivaatamine ühiku hind, I-hoidmiskulu, mis on väljendatud protsendina tooteühiku hinnast P. ettevõtte seisukohalt tuleks hinnata kui olulised on järgmised riskid: tururisk, 3.4.Aegridade analüüs ja prognoosimine. Aegread koosnevad andmetest, mis 5)Tõenäosusmudelid, mis arvestavad nõudluse muutumist tarne ajal. 6)Tõenäosusmudel, mis juhtimisrisk, krediidi- ja finantsrisk, inflatsiooni risk, kinnisvararisk, iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist. Neid jaotatakse moment- ja arvestab tarnejaja muutumist
“ajurünnak”, kus meeskonna liikmed ja teised organisatsiooni liikmed väljendavad oma ideid. Hiljem kõige paremad ideed täiustatakse ja parimad nendest valitakse välja. Mis meetodeid ka ei kasutataks, sisaldavad need probleemile lähenemist erinevate vaatenurkade alt, kasutades erinevaid vahendeid, teadmisi, tervet mõistust, intuitsiooni ja kogemusi. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 100) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab loomingulisus: riskid ja võimalused, projekti organisatsioon, probleemi lahendamine, projekti struktuurid, suhtlemine, käivitamine. (IPMA, ICB 3.0,2006, lk 187) 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused” Riskide ja võimaluste haldamine on pidev protsess ja toimub kõikides projekti faasides, alustades idee arendamisest kuni projekti lõpetamiseni. Riskide ja võimaluste haldamise õppetundidel on
3 STEP ), kindlustus IT Suhted juhtimistasandite vahel, ka nõukogu tasandil Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Tee kindlaks investeeringuga seotud ja lisanduvad rahavood Määratle rahavoogude ajastatus Leia sobiv ja kolleegide poolt aktsepteeritav investeeringu tasuvuse mõõdik Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida heaks need projektid, mis nendele vastavad Mis ei vasta, siis ole delikaatne ja ära lükka neid tagasi vaid lükka nad edasi Kui projekt tundub õnnestuvat, siis hangi kate, st. otsi raha Andres Laar 2008 2007 FINANTSEERIMINE Kust saada raha, kui omavahenditest arenguks ei piisa Finantsvõimendus, s.o. Võõra kapitali kaasamine on alati seotud riskidega Millised need on?
III) otsustamine sobivaima alternatiivi valimine; Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida IV) täitmise kontroll tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises). Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 1 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 2 Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi: A) Ettevõtte põhiolemuse (formaalsete eesmärkide) kavandamine, mille hulka FINANTSPLANEERIMINE (FP) rajaneb finantsarvestusel ning kasutab põhilisi kuulub tegevuse üldpõhimõtete määratlemine ja formuleerimine, seal hulgas: aruandeid kui prognoosimise vahendeid, kuid järgmiste erisustega:
1. Prognoosid äriplaanis: müügi, kasumi, rahakäibe, bilansi. 2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua;
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57
4. Rakendab efektiivseid mehhanisme * 4. Usaldusväärsete andmete vähesus/puudus koordineerimiseks * keskkonna (enamasti arengumaades 5. Otsustus kõrgel tasemel 5. Keskendunud liialt teaduslikule analüüsile (vahel) 6. Soodustab institutsioonide arengut 6. KMH aruande nõrk esitlus (teaduslik põhjendus, raske mõista) 7. Saavutatakse tasakaal arengu mõjude ja 7. Ettenähtud seiret (peale KMH-d) viiakse harva keskkonna probleemidemurede vahe läbi KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) – eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KORRALDATAKSE: programmidele (näit. Veekaitse programm), planeeringute ja plaanide koostamisel (harukondliku
................................................................................................................................. 30 Projektide järjestamine.................................................................................................................................... 30 Kuidas leida kõige koormatumat ressurssi?................................................................................................ 30 Trummi plaan ja järjestatud projektid .......................................................................................................... 30 Üksiku projekti juhtimine ..................................................................................................................................... 33 Kriitiline ahel .................................................................................................................................................... 33 Projektide turvamine puhvrite abil ..............
pakkumise alusel. rahaturu ja kapitalituru tehinguid ei eristata arvestuses(raamatupidamises) absoluutselt. Pikaajaliste tehingute lühiajalist e kuni 1a osa kajastatakse lühiajalise finantstehinguna, kusjuures tehingu koguväärtus jagatakse proportsionaalselt aastatele. Ettevõtte vahendite juhtimisel on oluline leida võimalikult soodsad finantseerimise allikad, paraku loodaval ettevõttel on see valik mneti piiratud, sest uue ettevõtte riskid on kõrged ning 3 raske on leida piisavalt kreeditore. Seetõttu peab selline ettevõte suuremas mahus piirduma omavahenditega (aktsia sissemaksetega, laenudega). Peale finantseerimiseallikate leidmist on oluline ressursid paigutada tootmisteguritesse, mis nõuab piisavalt head äriplaani ning vastava ala spetsialiste. Finantseerimiseallikad kajastatakse ettevõtte bilansis paremal pool ja nende
KSH Strateegiline tähendab, et hinnang antakse piisavalt varakult, olles olulise mõjuga võtmeotsustele Keskkonnahinnang – laialdaselt mõistetud, kaasaarvatud füüsilised, bioloogilised, aga ka sotsiaalsed aspektid Poliitika Regionaalne Investeerimis- planeerimine programmid KSH Arengu- Ruumiline, sektoraalne programmid planeerimine KMH Arengu projektid Keskkonnamõju hindamine ja Keskkonnamõju strateegiline hindamine Poliitika Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (Strateegiad) Plaanid Programmid KMH projekt Poliitikad Plaanid Programmid Projektid Keskkonna hinnang (KH) KSH Programmi KMH Poliitika KH Projekti KMH
annaabi.ee 
