Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äri planeerimise intervjueerimise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastaja, intervjuu, vastuste, küsitleja, lastehoiu, küsimusi, neutraalne, lastevanemate, sisestamine, hinnangut, selgitamine, tagasisidestamine, küsitluse, hoiule, allergiad, sihtgrupp, lapsevanemad, lapsehoiu, valikul, kuulama, abistamiseks, mugavalt, ausalt, kuulamine, küsib, konfidentsiaalsus, analüüsimiseks, järjekord, alternatiividlaste individuaalsete vajaduste mittearvestamine; liialt vähe võimalusi leida õhtustel aegadel või nädalavahetusel sobivat lastehoidu; enamasti on rühmades liiga palju lapsi; ühe lapse kohta on liialt vähe ruumi. Küsitlusest selgus, et umbes 13% vastanud peredes on vähemalt üks laps diabeedik või allergik ning 63% neist kaaluks kallima teenuse kasutamist, kui suudaksime neile sobivad tingimused luua. Samuti tuli küsitlusest välja, et 75% vastanutest oleks huvitatud lastehoiu teenusest, mis pakuks huviringina keele-, käsitöö-, tantsu-, muusikaõppe võimalust ning 25 % kaaluksid seda. 63% kasutaksid tasulist lastehoiuteenust nädalavahetusel muu võimaluse puudumisel. Hinnang klientide uuringu tulemuste kohta Üldine hinnang turuolukorrale: 50% vastanutest leiab, et lasteaia kohti on liiga vähe; 63% vastanute lapsel on koht omavalitsuse rahastatud lasteaias; 100% vastanute elukohas on võimalus palgata lapsehoidja, võrdselt 38% vastanute elukohas
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Turundusuuring KIRJALIK KÜSITLUS. Kirjaliku küsitluse puhul lähetatakse tarbijale postiga ankeedid, mille nad täidetult tagastavad. Posti teel küsitlemine on eelnevaga võrreldes kõige nõrgem vorm.Selle meetodi eelis seisneb suures andmekoguses, mida on võimalik hankida suhteliselt väikeste kulutustega. Samuti on tagatud vastaja anonüümsus, mis kergendab tegelike arvamuste väljaütlemist. Negatiivsed jooned on aga näiteks protsessi paindumatus, küsitluslehtede mittetäielik täitmine ja soovitust väiksem tagasitulek, info saamise aeglus, ja valimi vähesed kontrollivõimalused. Kirjaliku ankeedi täitmiseks võib kuluda kuni 30 minutit. INTERVJUU. Küsitleja esitab teatud hulga küsimusi, millele üksikisik vastab. Vastuseid võib ta anda vabas vormis või valida need etteantud variantide seast. Intervjuu
Samuti on soovitav enne tegeliku küsitluslehe saamist saata kiri, milles teavitatakse vastajat eelseisvast uuringust ja selle tähtsusest. Võimalusi on mitmeid (Oliver 1995 : 140). Tabelis 2.1 on ära toodud postiküsitluse meetodi plussid ja miinused. Tabel 2.1 Postiküsitluse plussid ja miinused (Perens) Plussid Miinused vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega) info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde vastajal on rohkem aega vastuste välja küsida, küsimust laiendada) mõtlemiseks keeruline saada värskeid andmeid anonüümsus paindamatus hõlmab suurt geograafilist piirkonda suur aja kulu küsitleja ei saa mõjutada küsitletavat küsimuste hulk piiratud madal vastajate protsent
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega, suhteliselt kõrge vastuse määr 60 – 70 %,
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
massimeedia vahendusel. · Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konkreetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. · Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus - poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda negatiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt). · Stabiilsus: hoiakud ei vaheldu kergesti. Kord kujunenud hoiak kinnistub aja jooksul järjest tugevamini. Mida kauem hoiak püsib, seda raskem on seda muuta. · Üldistamine: inimesed tavatsevad hoiakuid üldistada. Näiteks hästi teenindava kelneri suhtes kujunenud positiivne hoiak kantakse üle kogu restoranile.
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka
Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist Empiiria ja andmed Empiirilised tõendid Andmed Teooria Veel mõned olulised mõisted: Analüüs uuritava nähtuse lahtivõtmine Süntees erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine Interpreteerimine nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria
– Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada • Neutraalne ja mitte-kallutatud – Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult – Ei püüta tulemusi kallutada või seletada enda ideoloogilistest tõekspidamistest lähtudes • Teadus ei loe moraali ega mõista kohut • Eesmärgiks on luua uut teadmist – originaalsus ei pea olema uue avastamine, vaid ka uute lähenemisnurga leidmine (hinde “A” vääriline BA-töö) Empiiria ja andmed. Ideed ja teooria
fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob
c) usaldussuhte loomine ehk lepingu sõlmimine; d) probleemide intensiivne selgitamine; e) võimalikud eesmärgid; II strateegiad (töötamine) a) eesmärkide vastastikune aktsepteerimine; b) strateegiate planeerimine; c)strateegiate kasutamine; d) strateegiate hindamine; e)lõpetamine ja tagasiside Nõustamisseansid 7 Sissejuhatav (in-take) intervjuu: vajalike andmete kogumine, Kokkulepped kliendi ja nõustaja vahel, Probleemide(esialgne)nimestik. Päevaplaan Korrastatus toetab nõustaja tööd: Oluline püsib meeles; Tegevus on sihipärane Struktuur "ravib": Klient kontrollib samuti olukorda; Võimaldab keskenduda vormi asemel sisule NB! struktuurist ei tohiks siiski saada eesmärk omaette! Esimene seanss päevaplaan; meeleolu kontroll; Tagasivaade; eesmärgid, probleemid; (vajadusel nn teooriaõpetamine);
………..…… 22 3.1 Uurimistöö metoodika ja valim ………...……………………………....... 22 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs ………………………………………………23 KOKKUVÕTE ………………...……………………………………………... 31 KASUTATUD ALLIKAD …..………………...……………………….…..... 32 LISAD Lisa 1 Läbiviidud küsitluse näidis ………………………………………….. 34 Lisa 2 Intervjuu Allen Carr Eesti esindaja Henry Jakobsoniga ………….. 37 Lisa 3 Intervjuu Risti perearsti Hingi Kalbergiga …………………….……. 43 SISSEJUHATUS Valisin sellise teema seetõttu, et olen ise alles loobunud suitsetamisest ning minu 2 sooviks oli teada saada, kui suur osa meie seast on suutud loobuda suitsetamisest lõplikult ning milliseid meetodeid selleks on kasutatud. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, kui suureks probleemiks ning raskuseks on
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
edasiste sekkumiste planeerimiseks. Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta. Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise. Võtmeküsimused uimastite ja üldise tausta kohta Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid? o Nõustumine selles osas, kas uimastite tarbimine on vanglas tõsiseks probleemiks või mitte.
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Ülekuulamine- Mõned küsimused on suhtlemises omal kohal. Kuid küsimused võivad otsustada ka tõeliseks vestluse takistajateks, nagu nähtub järgnevast küsimus- pseudovastus-dialoogist: "Kus sa käisid?" "Väljas." "Mis tegid?" "Midagi."Päevast päeva küsivad ameerika lapsevanemad kodus: "Kuidas sul koolis läks?" ja päevast päeva kuulevad nad monotoonset mitte- vastest: "Hästi." Mõned inimesed esitavad küsimusi lakkamatult. Sellisel puhul kuivab vestlus peaaegu täielikult kokku. Kui neile kallid inimesed nendega nii vähe jagama nõustuvad, otsivad küsitlejad abi küsimustest, et teistelt inimestelt kübetki teavitust välja pinnida. Kuid suurem küsimuste hulk annab suhtlemise puhul hoopis vastupidise efekti. Suur osa inimkonnast on küsimustesõltlased. Kui aeg-ajalt küsimusi esitada on konstruktiivne, siis ulatuslik küsitlemine viib vestluse ummikusse (Bolton 2007: 41).
Inimsuhete mudel : I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng) a) Kavatsus e alustamine b) Probleemide identifitseerimine ja selgitamine c) Usaldussuhte loomine e lepingu sõlmimine d) Probleemide intensiivne selgitamine e) Võimalikud eesmärgid II strateegiad (töötamine): a) Eesmärkide vastastikune aktsepteerimine b) Strateegiate planeerimine c) Strateegiate kasutamine d) Strateegiate hindamine e) Lõpetamine ja tagaside SISSEJUHATAV INTERVJUU : vajalike andmete kogumine, kokkulepped kliendi ja nõustaja vahel, probleemide nimestik PÄEVAPLAAN : Korrastatus toetab nõustaja tööd ( oluline püsib meeles. Tegevus on sihipärane) Struktuur ,,ravib" : klient kontrollib samuti olukorda, võimaldab keskenduda vormi asemel sisule. NB! Struktuurist ei tohiks siiski saada eesmärk omaette! ESIMENE SEANSS: päevaplaan, meeleolu kontroll, tagasivaade, eesmärgid, probleemid,
kooskõlas omaenda tunnete ja mõtetega käitumine 18. Kliendiga töötamise etapid. ·Klient pöördub probleemi/küsimusega ·Info kogumine kliendilt ja taustast ·Probleemi sõnastamine ·Tegevuskava koostamine, leping ·Sekkumine, teostamine ·Tulemuste hindamine, lõpetamine. 19. Reageerimisviisid. Nõuandev reageerimisviis väljendub nõuandmises, mida partner oleks võinud teha või peaks tegema probleemi lahendamiseks. See reageerimisviis sisaldab hinnangut teise käitumisele ning väljendab, et reageerija teab, kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Nõuandev reageerimisviison hinnanguline, korrigeeriv, soovituslik või moraliseeriv. Nõuandva reageerimisviisi kasutamine tekitab kaitseseisundi, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded tagasi. Tõlgendav reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti oma taustsüsteemile tuginedes
”; vastus: “Ei, praegu mitte.”). Kõikide suletud küsimuste eeliseks on see, et nad võimaldavad kõrvalekaldumatult teemat arendada. Samas annavad nad vajaduste väljaselgitajatena suhteliselt vähe informatsiooni. Avatud küsimused on laiema kandepinnaga. Nendele vastamisel saab klient oma probleemidest pikemalt rääkida, mille käigus võivad välja selguda hoopis uued asjaolud. Seepärast kasutatakse avatud küsimusi eelkõige esmase informatsiooni hankimisel või kliendi arvamuse teadasaamisel. Sellisteks küsimusteks võivad olla: Miks? Missugune? Kuidas? Kus? jt. (“Miks te vajate just sellist toodet?”, “Missugust omadust te peate kõige olulisemaks?” jms.). Küsimuste esitamisel tuleb arvestada teatud kindlaid nõudeid. Need on: püüdke küsida mitte rohkem kui olukord seda nõuab;
kus, kuhu. 2. SULETUD KÜSIMUSED: · nõuavad lihtsalt jaatavat või eitavat vastust · algavad tavaliselt sõnaga kas 3. ALTERNATIIVKÜSIMUSED: · kasutatakse piiratud valikuvõimaluste puhul · küsimus sisaldab kahte või enamat vastusevarianti 4. LUURAVAD KÜSIMUSED (TARK KES KÜSIB, LOLL KES VASTAB...): · nõuavad vastajalt selgitusi, arvamusi, tegevusplaane . · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 5.STRATEEGILISED KÜSIMUSED: · seavad vastaja konkreetse vastuse variandi ette · suletud küsimused 6.PROOVI- või KATSEKÜSIMUSED: · asetavad vastaja konkreetsetesse situatsioonidesse · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 7.JUHTIVAD KÜSIMUSED: · suruvad vastajale peale varjatud tegevusmallid, andes aga ka võimaluse manipuleerida · tavaliselt suletud küsimused 8. PEHMENDAVAD, LUBAVAD KÜSIMUSED: · võimaldavad vastajal pingeid maha võtta
* uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste määramine kontekstis * uuringumeetodite abil andmete genereerimine ning kogumine * uuringutulemuste hindamine, analüüsimine ja tõlgendamine (lk 1-2) 1. Teekonna planeerimine: kunsti- ja disainialaste uurimuse tutvustus 1.1. Kuidas praktiseerijad on hakanud uuringuid läbi viima? Õpingute kontekstis hõlmab sokraatiline dialoog seda, et õpetaja küsib küsimusi, millele õpilane püüab vastata. Aesoopilises dialoogis küsib õpilane küsimusi ning õpetaja vastab neile lugudega. (lk 9) 1.2 Uuringuprotsess Mida? Miks? Kuidas? Ja siis? Uurimistöö on kättesaadava korrastatud uuringu protsess. Protsessi kujundavad tavaliselt kolm esmapilgul lihtsat küsimust: * Mida? - ,,aimduse" või esialgse uuringuväite tuvastamine, mis lõpuks viib defineeritud ning elujõulise uurimisküsimuseni * Miks
vastused esitatakse standardiseeritud kujul. Need on üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks juhtimisalaste uuringute tehnikaks ja seejuures eeliseks on, et need võimaldavad nähtuste omavahelisi seoseid analüüsida. Juhtimisuuringutes võib uurimisküsimustikke pidada käepäraseks uurimistehnikaks, mille puhul on peamisteks prob- leemideks küsimustike usaldusväärsus ja katseisikute tahe ning oskus küsimustikele adekvaatselt vastatai. Küsimustike vastuste töötlemisel on vaja statistikaalaseid teadmisi. Statistiliste meetodite valik sõltub andmete iseloomust. 3) intervjuud on sihipärased vestlused, milles kogutakse teavet. 4) juhtumite (situatsioonide) analüüsid. Analüüsitakse situatsioonide, juhtumiste kirjeldusi ning saadakse üksikasjalikku informatsiooni grupi või isiku kohta. Juhtumite kirjeldused abistavad nähtuste sisemise loogika ja arengu mõistmisel, eriti vähetuntud probleemide
-------------------------------------------------------- Seega skaala väited tuleb koostada nii, et igale järgmisele väitele "jah" vastates, oleks sellega hõlmatud ka eelnevate küsimuste "jah" vastused. Inimese skooriks jääb see skaalapunkt, kus ta viimati vastas "jah" enne esimest "ei" vastust. Kumulatiivse skaala adekvaatsust hinnatakse reprodutseeritavuse koefitsiendi abil (RK; coefficient of reproducibility), mis näitab perfektsete kumulatiivsete vastuste arvu. Juhul, kui näteks 20-st inimesest nelja puhul on saadud vastused, kus skaalal enne viimast "jah" vastust esineb üks "ei vastus (ja seega ainult 16 inimese puhul töötab skaala õigesti), on RK väärtus 16/20=0,8. Kokkuleppeliselt loetakse taset RK=0,9 madalaimaks RK väärtuseks, mille korral skaala loetakse suhteliselt hästi töötavaks. Madalam ei tohiks see olla. 3.5. Psühhofüüsikaline skaleerimine Psühhofüüsika on psühhol
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
nummerdamist, sisukorra loomist, viitamist jm. Töö lõplik redigeerimine. Töö lõplikul redigeerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata õigekeelsusele, kuid üle tuleb vaadata ka töö osade olemasolu, töö sisu ja vormistus. KONTROLLKÜSIMUSED UURIMISTÖÖ REDIGEERIMISEL Keelekasutus 55 Kas töö keelekasutus on neutraalne? Kas kirjavead on parandatud? Töö osad Kas tööl on korrektselt vormistatud tiitelleht? Kas tööl on sissejuhatus ja kokkuvõte? Kas tööle on lisatud kirjanduse loetelu? Kas töö lisad on paigutatud töö lõppu? Töö sisu Kas kasutatud mõisted on selgelt välja toodud? Kas töö meetod on põhjendatud ja seda on töös korrektselt kasutatud? Kas kogutud materjal on esitatud ülevaatlikult ja selgelt? Kas kogutud materjali on analüüsitud?
annaabi.ee 
