Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka mütoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
Perseus
Argoses elas kuningas, kellele oli ennustatud, et ta tapetakse oma tütrepoja Perseuse poolt, aga et seda ennetada, saatis kuningas oma raseda tütre kasti sees merele , et ta Perseusiga kaoks kaugele kaugele Seiphosese saarele , kust edasi alustas Perseus võidukat teekonda Medusani, et tasuda kuninga Polydektesele ära võlg peavarju eest.
Medusa asus ööriigis, seega pidu Perseus saama mööda graiadest, kolmest igivanast eidest, kellel oli kolme peale kokku üks silm ja üks hammas, kuid selle ühe silmaga pole keegi pääsenud ööriiki, aga Perseus oli tark ning võttis silma vahetus ajal enda kätte ning ütles eitedele:" Laske mind Ööriiki sisse, öelge, kuidas ma Medusa üles leian ja ma annan silma teile tagasi!", mida eided ei soovinud uskuda, kuid hiljem nad nõustusid ja lasid Perseuse Ööriiki, kus tuli Perseusele vastu kolm lahket nümfi, kes kinkisid vaprale mehele Hadese kiivri, mis tegi ta nähtamatuks, tiivulised sandaalid lendamiseks ning koti , mis tegi suuremaks või väiksemaks.
Jõudes Medusani, võitis Perseus Medusat Athena kilbi ja Hermese kõige teravama mõõgaga. Ta lõikas Medusal pea otsast, et see kuningale tagasi viia ja tasuda ära võlg, aga et minema saada, pidi Perseus kasutama kõiki nümfide poolt kingitud esemeid, sest Medusal oli 2 õde, kes hakkasid Perseust otsima pärast oma õe surma, kuid kolme kingi tõttu sai noormees põgenema hiiglase Atlase juurde, kelle muutis Perseus Medusa peaga kiviks ja sellepärast tekkis mägi Atlas , mis seisab maailma serval ja hoiab oma õlgadel taevast.
Etioopa kohal lennates märkas Perseous Etioopa kuninga tütart Andromedat, kes oli määratud Poseidoni poolt merekoletisele ärasöömiseks, sest ta ema - Kassiopeia oli kiidelnud, et ta on kõikidest merenümfidest ilusam, Poseidonile see ei meeldinud ning ta saatis Andromedale peale hirmsa kala, kelle Perseus teisel korral mõõgaga tapab ja Andromedaga ära päästab ja siis abiellub, sest ta tegi kuninga ja kuningannaga kokkuleppe, et kui ta päästab ära Andromeda , lasevad nad tal temaga abielluda , aga ainuke, kes ei soovinud seda, oli Andromeda eelmine peigmees Phineus, kes soovis Perseust tappa, kuid ebaõnnestus, sest tal oli Medusa pea, millega ta muutis kõik Phineuse mehed kiviks ning jättis Etioppa kuninga palee õuele igaveseks seisma.
Edasi kiirustas perseus tagasi seiphosese saarele, et öelda kuningale, et ta sai Medusa pea, kuningas seda ei uskunud ning hakkas naerma, selle peale võttis Perseus Medusa pea kotist välja, näitas kuningale silma ja too muutis kiviks, mille tõttu lahkus Perseus oma ema ja Andromedaga tagasi Argosesse, et saada vana kuninga peitu pugemise eest Argose kuningaks, kellena ta kaua ei olnud, sest ühel vägimeeste võistlusel viskas Perseus pronksist ketast niisuguse hooa, et see lendas üle staadioni , langes salaja vaatama tulnud vana Argose kuningale pähe ja surmas ta silmapilkselt, mille tõttu ei saanud Persus enam pärida enda poolt tapetud vanaisa riiki ja siis lahkus vabatahtlikult Argosest.
Theseus
Ateena kuningal Aigeusel polnud poega , aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise, kellega tegi lapse valmis ja siis lahkus Troizenist tagasi Ateenasse, kuna vaenlased tungisid linnale peale.
Lahkudes jättis Aigeus kivi alla mõõga ja sandaali, et ta saaks tulevikus oma poja ära tunda, kui too Ateenasse tuleb oma isa järgi. Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane , hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees Kerkyon ja mees Prokrustes , keda ta lühikeses lahingus võitis ning siis Ateenasse siirdus. Jõudes kuningapaleesse läks Theseus koheselt isa Aigeuse juurde, kes ütles, et peab saatma seitse tütarlast ja seitse noormeest Minotauruse juurde, aga Theseus ei soovinud enam kannatusi näha ja otsustas kaasa minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära.
Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada musta purje valge vastu ning kui kuningas nägi musta purje, kustus valgus Aigeuse silmades ning suri meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks.
Orpheus ja Eurydike
Põhja-Kreekas Traakias elas laulik Orpheus, kellesse armus kaunitar Eurydike tema imeliste lalude tõttu.
Ühelpäeval korjasid Orpheus ja Eurydike metsas lilli, aga usina korjamise käigus liikus tütarlaps sügavasse metsa ning astus maopessa ja läsk surnuteriiki Hadese juurde. Orpheus ei suutnud ilma kallimata elada ning otsustas surnuteriiki minna, mis asus Styxi jõe kaldal . Kaldal ootas noormees ülevedajat, kelle kaudu pääses Orpheus Hadese juurde jutule, kus noormees palus Hadest, et ta Eurydike tagasi ellutooks ja maa peale viiks.
Hades oli nõus Orpheuse sooviga, aga et saada neiu tagasi, pidi Orpheus kõndima surnuteriigist tagasi vaatamata maa peale välja, vastasel juhul kaotab ta Eurydike igaveseks, aga Orpheus ei olnud kindel selles ja just enne koopast väljumist ta vaatas tagasi ning kaotas neiu igaveseks.
Heraklese neljas vägitegu " Herakles vabastab maa Erymanthose kuldist ".
Nii suvel kui sügisel, mil põldudel valmivad juurviljad ja vili, vaatasid Eymanthose mäe kõrval elavad talunikud hommikuti oma põlde ja leidsid alati hirsma laastamistöö jälgi - maa oli üles songitud, orased maha tallatud või välja kistud ja kellegi toores jõud oli kasutult lämastanud palju inimestele tarvilikke vilju.
Inimesed rääkisid Heraklesele, et mäeveeru tammikus elab metskult, kes öösiti põlde rüüstab. Herakles asus koheselt Erymanthose mäele, kus ta kohtas noort kentauri, kes andis Heraklesele oma koopas liha, puuvilju ja veini. Teised kentaurid tundsid kaugelt veini lõhna ja läksid koopasse , kus nad avastasid võõramehe veini joomas, sellepeale läksid nad vihaseks ja soovisid Heraklest maha lüüa, kuid Herakles tappis nad kõik Lerna hüdra verega immutatud nooltega.
Viies surnud kentaurid tagasi koopasse, leidis Herakles kiiresti kuldi üles, haavas teda jalga, sidus kinni, viskas õlale ja läks tagasi Mükeenesse, kus ta lasi kuldi ära tappa ja liha rahvale anda.
Narkissos
Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg, kellest sai suureks saades piltilus noormees, keda kõik ihaldasid.
Narkissos ei soovinud kellegagi olla ja ütles igaühele ära, kes soovis temaga koos olla. Noormees ütles isegi ära kaunile nümfile Echole, kes armuvaevast kaotas oma keha ja jäi järgi ainult häälena, tänapäeval kajana. Narkissos ütles ära ühele neiule, kes sai palju haiget ja palus Aphroditet, et too karistaks noormeest sama valuga, mida tundis neiu kui Narkissos talle ära ütles.
Aprhodite võttis neiu palvet kuulda ja pani Narkissose endasse armuma, mille pärast jäi noormees allikat vaatama, kuni ta ühelpäeval ära suri ja ilusaks nartsisse nimeliseks lilleks muutus.
Vana-Kreeka mütoloogia #1 Vana-Kreeka mütoloogia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thxafrin Õppematerjali autor
Vana-Kreeka mütoloogia jutustused. Viie erineva jutustuse kokkuvõtted.

Sarnased õppematerjalid

Neli vanakreeka heerost HERAKLES-PERSEUS-THESEUS ja IASON
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala ­ piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pi

Ajalugu
Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad
6
doc

Vana-Kreeka kangelased ja kangelannad

Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks

Ajalugu
Antiikmütoloogia
7
rtf

Antiikmütoloogia

"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos­ jõgi ümber maa, Tethys­ O naine, Hyperion­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne­ mälu Themis­ õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA

Kirjandus
Mõisted kreeka mütoloogiast
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Medusa pea - milline jube vaatepilt! Kujutage ette pead, millel lokkide asemel vingerdavad maod. Kes näeb Medusat, see tardub hirmust, muutudes kiviks. Selle õudse deemoni pildi panid kõige vanema aja kreeklased kilpidele, uste kohale ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Nagu teiste kultuuride deemonilõustad, oli ka Medusa (teda nimetati gorgoks) pilt mõeldud tõrjemaagiaks vaenulike jõudude vastu. Ent nagu ikka ei piidru kreeka mütoloogia pelga maagiaga. Nõnda näiteks räägiti, et Medusa olnud kunagi imeilus noor naine, kellesse ei armunud keegi muu, kui merede valitseja ja "maaväristaja" Poseidon. Kergemeelsel kombel lõbutsesid armastajad - jumal ja deemon - ka Athena templis Ateena akroplil. Nii sai neitsilik Athena Medusa verivaenlaseks. Jumalanna needis ta ära ning tegi ta jubedaks olendiks, kellel rippus pikk keel suust välja. Tal olid kuldi kihvad, pronksist käed kullast tiivad ja ...madudest juuksed

Kirjandus
Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

Kirjandus
Vana-Kreeka müüdid
7
doc

Vana-Kreeka müüdid

Lõpuks pani heeros Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes oma ohvrid oli sidunud, kuid ei ole öeldud kumma meetodiga Prokrustes surmati (Hamilton, 1975). Kui tänapäeval räägitakse Prokrustese sängist, mõeldakse nii või teisiti sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse. 84. Atlas- on Vana-Kreeka titaan.Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Ta oli kõige rohkem tuntud osa poolest, mida ta etendas Titanomahhias, kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Hoolimata Atlase jõupingutustest oma jõudude koondamisel, selgus, et neist pole vastast olümposlastele, keda juhtis Zeus, ning kelle parem relvastus ja

Kirjandus
Mütoloogia tegelased
5
doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest

Kirjandus
Vana-kreeka mustendid
4
odt

Vana-kreeka mustendid

Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Tee

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun