Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu
PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Natalja Lukatsevits KELA 1 AÜ SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS P2NC.00.999 ( 2 osa) Arenguvestlused lasteaias Lektor: Mari-Mall Feldschmidt NARVA 2018 Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi, tulevikuplaane, ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab lasteaiaõpetaja ja lapsevanem koostöös lapse arenguks soodsaid tingimusi luua. Arenguvestluse ajaks on nii lasteaiaõpetaja lapsevanem läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses lapse isikliku arenguga. Arenguvestluse läbiviimise juhend
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine.
Kättemaks – need õplased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust Oma käitumise ebaadekvaatne hindamine Igavus Ebakohase käitumisega toimetulek Mitteverbaalsed võimalused – kuri pilt, astud juurde, võtad ära segavad faktorid, paned käe õlale (ainult põhikoolis) Verbaalsed võimalused – ütled nime, nimetad, mida õpilne tegema peab, individuaalne vestlus, vestlus vanematega, saadad õppealajuhataja juurde, kutsutakse direktsioon välja (käskkiri), edasi tegutseb õppenõukogu (õpilane koos vanematega), noorsoo politsei Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis Õpilaste karistamine Karistus peab paistma õiglase ja mõstlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud. Lasteaia ning vanemate tihe koostöö tagab lapse kiirema kohanemise lasteaias. Lapse kohanemise ajal tuleks anda ka lapsevanemale võimalus, et ta saaks kasvõi pool päeva koos lapsega rühmas viibida. Isegi, kui lapsevanem eesti keelt ei kõnele ja aru ei saa, mis rühmas toimub, siis saab ta ülevaate, et tema lapsel on seal hea olla. Ning ehk motiveerib see ka lapsevanemat kiiremini eesti keelt ära õppima. Ja lisaks on lapse jaoks tähtis ka see, kui laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad. Lapsevanemaid tuleks kaasata aktiivselt ka erinevatesse lasteaia tegemistesse. Nii saavad nad ka osaks rühmast ning ka teised lapsevanemad võtavad nad omaks
Lasteaiaõpetaja käsiraamat - Raamat koosneb viiest suuremast peatükist. Käsiraamat avab eelkoolipedagoogikas kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas" - Lapse üldoskuste (tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) areng 2-7- eluaastatel, mängu tähtsus lapse arengus, mängu liigid ja mängu juhendamine. "Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele" - See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada, kinnistada ja treenida, kuna lapsel kaob huvi ja tahtmine, kui tegevus tema jaoks igav on. Huvi mängulise ülesande vastu aga pikendab tema tähelepanu ja süvenemist. Oluline on, et ka õpetaja oleks laste vastu sõbralik ja tunnustaks neid, oleks aktiivne ning näitaks ka ise mängu vastu huvi üles. Lapsevanema ja lasteaia koostöö Väga oluline on see, et lapsevanem ja õpetaja suudaksid teha koostööd. Tihti ei oska lapsevanem paljude vajalike asjade vastu huvi tunda ega ka neid oma lase juures märgata ning seepärast ongi tähtis, et õpetaja oleks vanemaga kontakti loomisel algataja. Üldiselt on lapsevanemate kasvatusalased teadmised nõrgad. Kasvatuse juures on esmatähtis olla lapse jaoks olemas, teda armastada ja tunnustada. Lasteaia, kooli ja kodu koostöö on vajalik eelkõige lapse vajadusi silmas pidades
masendavalt keskpärane või sootuks vähem arenenud. Mida teha annete tundmaõppimiseks? Tuleb teha vaatlusi juba imikueast alates. Soovitatav on ka märkmete tegemine lapse arengu kohta. Hiljem võivad need andmed kasulikud olla koostöös lasteaia- ja kooliõpetajatega ning psühholoogiga. Õpetaja jaoks on välja töötatud mitmeid küsimustikke lapsevanematele, need võivad ka vanemaid endid inspireerida tegema tähelepanekuid lapse arengu kohta. Koolieeliku vanemate jaoks on üks hea küsimustik saksa uurija Aigi Stapfi poolt koostatud. Küsimustikud sisaldavad küsimusi arvutamise kohta, tunnetusvõimete ja isikuomaduste kohta, lugemise kohta jpt. Nii lasteaias kui ka koolis on kasulik vestelda klassijuhataja ja teiste õpetajatega, et teada saada, mida nemad lapse tugevateks ning nõrkadeks külgedeks peavad, mida lapsevanem nende arvates võiks lapse õppimise heaks ning üldiseks arenguks omalt poolt teha, millist
mitmete keskkonnaprobleemidega […]. Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva keskkonna seisund.“ Väga oluline on õpetaja eeskuju keskkonnaprobleemidega tegelemisel ning vaid äratundmisele ja meeldejätmisele suunatud õppimine võib oluliselt kahandada lapse huvi 17 looduskeskkonna suhtes. (Timoštšuk 2005a, 14, Timoštšuk 2005b, 186). Õppemetoodikatena toetavad lapsi õppekäigud, õuesõpe, õpperajad, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus, mängud ja praktiline tegevus, kus kõik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik, Liivik, Täht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada.
.28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda
õpetaja vahelise dialoogi alalhoidmist (Õppimine varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 147). Kokkuvõteks võib öelda, et õpetaja kui suhete reguleerija peab olema ise tasakaalus, et pakkuda lastele parimaid võimalusi ning oskusi, kuidas üksteisega suhelda ja suhestuda. See tähendab, et ta peab olema eelkõige sõber iseendaga ning alles siis saab olla ta seda ka lastega. Väike laps alles õpib maailmas tundma ja kui lapsevanem toob ta lasteaeda, siis on see tema jaoks täiesti uus elu, kus ta peab kohanema ja hakkama saama. Kasvataja töö on teha mudilasele uus keskkond võimalikult vasuvõtlikuks, armsaks ja usaldusväärseks. Kiitused, laitused ja reeglid aitavad lapsel mõista, kuidas keskkonnas käituda, seega, peab õpetaja 7 olema järjekindel, täpne oma sõnades ja tegudes ning seda võimalikult positiivses võtmes. Mitte keegi pole meist perfektne aga õpetaja peab andma endast tõesti parima, sest ta on
" Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Eesti keel kui teine keel Üldoskused Eesmärgid Oskused Märkused Õpi- ja tunnetustegevus Mäng Sotsiaalsed oskused Enesekohased oskused Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad Kuupäev 5. IAK kokkuvõte (perioodi lõpus). Saavutatud individuaalsed eesmärgid ja omandatud oskused. Edasise arendustegevuse põhisuunad, korduva hindamistegevuse vajadus. Tagasiside meeskonnaliikmetelt, sh lapsevanematelt. Hinnang IAK toimimisele. Kuupäev, osalejad.
Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid, paraku lõpueksamite sooritamisel ei saa arvestada tema individuaalsust, küll aga oleks saanud kool ise koostada eksami vastavalt õpilase võimetele, kui õpilane oleks õppinud lihtsustatud õppekava järgi
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
• jälgige lapse ilmeid ning analüüsige,mida need räägivad • märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine. • selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata • õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest • püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades („Miks sa oled täna nii pahase näoga?”) • rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite • väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega • ärge segage lapsele vahele • ärge kavandage oma tööd selliselt, et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju • märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku. Nad naudivad spontaansust ning erutuvad väga kergesti ilma põhjuseta. On kolm probleemi, mida on täheldatud indigolaste juures: Nad nõuavad rohkem tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta lihtsalt sellel niisama kulgeda. Nad tahavad, et juhtuks kõiksugu huvitavaid asju ning nad forsseerivad selleks tihti sündmusi. Tihtipeale lähevad lapsevanemad sellega lõksu, et teevad lapsele kõik ette-taha ära.
tihedad suhted lapsega), vaid tehke endale selgeks, et te mõlemad olete midagi võitnud ja kaotanud. Loobuge oma ohvrirollist. Ärge haletsege ennast, vaid otsige võimalusi enesearendamiseks. Andke endale aega. Lapse kasvades suureneb taas ka teie võimaluste raadius. Haarake kinni igast võimalusest, kus lapse areng võib pakkuda uusi kogemusi. ARENGUPERIO 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE ODI 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA ISELOOMUSTA TOETADA VAD MÄRKSÕNAD IMIK Kuna imiku areng on kiire, siis tuleks siiski Kiindumussuhete tähelepanu pöörata kõigele (kognitiivsele, tekkimine; taju sotsiaalsele, emotsionaalsele, füüsilisele arengule). areng; kiire areng Lapsevanem peaks lapsega suhtlema, sest imik peab õppima seoseid looma, samuti hakkab ta ema/isa
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
1999. lk 23. 11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 38. 12 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 24. 13 Sealsamas, lk25. Koduse lapse puhul peaks eelkõige märkajaks olema perearst, kes viib läbi ambulatoorset vaatlust või kodukülastust. Arst peaks tähelepanu pöörama, kuidas lapsevanem last süles hoiab, kas ta käib lapsega rutiinsetel kontrollidel ja laseb teha vaktsiine. Oluline on jälgida milline on lapse ja vanema vaheline silmside ning kas vanem reageerib lapse nutule ja kas ta suudab last rahustada. Koduvisiitidel oleks hea jälgida ka vanemate vahelisi suhteid, uurida toetusvõrgustiku olemasolu kohta. Kui koduvisiit on mingi õnnetuse tõttu, siis tuleks vanemaid küsitleda õnnetuse kohta konkreetselt, et mitte tekitada süüdistavat hoiakut vanemate silmis
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Melanie peale ei käitunud nad siiski enam nii agressiivselt, kuid nad sel- probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid väärkäitumi- kõdu. olid masendunud, sest "miski ei aidanud". Ajapikku lasid nad lasteaed võiks vä(/asP00' ju üritada teda pisut kasvatada. ne veelgi. Melanie'1 teha kõike, mida tüdruk tahtis. Kõdus see ei õnnestuvat. Sel ajal kui üks kasvataja uuris vanaema käest Jonniiga on katsekiviks mõningaid olulisi fakte Melanie kohta, üritas teine
reeglite ja piirangute järgimine; konfliktide korraloskus teha kompromisse; narrimise ignoreerimine või sellele kohaselt reageerimine. 3. Akadeemilised oskused õpetaja juhtnööride kuulamine ja täitmine; iseseisvus ülesannete täitmisel/lõpetamisel; individuaalsete tööülesannete täitmine oma võimete tasemel; vaba aja sihtpärane kasutamine; käitumine hästi organiseeritud viisil; oskus küsida vajaduse korral abi; oskus küsimusi esitada; oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi ( nt töö jätkamine hoolimata sellest, et kaasõpilased segavad tundi). 4. Kuuletumine instruktsioonide ja juhendite järgimine; reeglite järgimine; oma mänguasjade jagamine; kohene reageerimine kriitikale ja märkustele; määratud ülesande täitmine ning lõpetamine; töövahendite ja mänguasjade koristamine. 5. Kehtestamisoskused initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel;
Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme. Oletatav põhjus: Poiss ei suuda sotsialiseeruda teiste lastega. Ta on harjunud olema üksi. Ta soovib näidata oma võimu, et teised lapsed teeksid seda, mida tema tahab. Ja, ta käitub nii nagu sooviks, et teised lapsed teda kardaks, kuigi küsides temalt soovib ta omale sõpru. Kuid asi võib olla ka koduses vägivallas, et lapsevanem käitub poisiga vägivaldselt, kuna kui ema ei ole ja elab kellegi teise juures on laps palju rahulikum ja ei ole temaga probleeme. Arengu põhivaldkondade kirjeldus Lapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
