Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arengupsuholoogia eksam vene keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapseeas, egotsentriline, sisult, domineerimine, operatsioonide, staadiumis, eriksoni, miline, initsiatiiv, süütunne, minust, animism, elusate, omistamine, kontseptsioon, käitumismudelid, pidurdav, kognitiivne, aritmeetikavahel vaja ravida pigem vanemaid Häirete klassifikatsioon Milleks üldse klassifikatsioon? info mingi kindla probleemi tüübi kohta epidemioloogilise info koondamine ühine keel uurijatele ja klinitsistidele ·RHK 10 (ICD 10, 1993) ·DSM IV (1992) ·DC:03 (1994) Lapse- ja noorukite häirete klassifikatsioon RHK 10s lastega seotud dgn. kategooriad Psüühilise arengu spetsiifilised häired Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häired Teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises vanuses Laste diagnoosimisel silmas pidada: lapsed muutuvad kiiresti kiire muutumine (käitumise muutus, mis ei sobi ühegi kategooria alla või sobib korraga mitme alla) Psüühilise arengu spetsiifilised häired Häirete ühised tunnused Avalduvad juba imiku või lapseeas Iseloomulik KNS bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Kognitiivne areng varases lapseeas (2-6 aastat) Piaget operatsioonide eelne staadium- Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine ülesandeks on mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps juba valdab internaliseeritakse.Mõtlemine pole veel täiesti loogiline. Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid probleemi ühele silmatorkavale omadusele. Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat. Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide
pildi ▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju ◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste
püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad.
Piaget kirjeldas palju oma vaatlusi, pani kirja palju vestlusi lastega, kasutas empiirilist materjali, et oma teooriaid kokku panna. Samas on leitud, et mõned ta järeldused pole praeguseks kehtivad. Samas on paljud ta materjalid hindamatu väärtusega. Teda huvitas, kuidas teadmised tekivad ja kujunevad? Teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-2.a) 2. (mõtlemis)-operatsioonide-eelne periood (2-6/7.a) 3. Konkreetne operatsioonide periood (6/7-11/12.a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Piaget arvas, et need perioodid on inimestele liigiomased, et need toimuvad üle maailma ühte moodi. Tänapäeval arvatakse, et neljas periood pole liigiomane tuleneb sellest, et me käime koolis ja õpime (kui ei õpetata formaal-loogiliselt mõtlema). Teine muutus, perioodid läbitakse varasemas eas, kui Piaget neid on kirjeldanud. Nt kolmas periood algab umbes 5.aastaselt, neljas periood umbes 10.aastaselt.
Oluline on läbiv kogemus. Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5 kuni 3 aastat Tunnustatakse iseseisvust, otsimest. Liigne piirits ja kaitstus suurendab ebakindlust ja häbi -> ebaõnnestumine. Liiga vähene kontroll -> laps seab ise piirid (muutub nõudlikuks ja dominantseks). Häbi tuleneb teiste survest. Identiteedi välja arenemine. Konflikti lahendaja ema, ise pere. 3. Initsiatiiv või süü 3 kuni 6 aastat Lapse püüdlus vs süü hirm. Mina olen käitunud mitte soovitatavalt. Kui vanemate reageering on positiivne -> initsiatiiv. Kui vanemate reageering on negatiivne -> süü. Valdavalt peaks olema positiivne reageering iseseisvus püüetele. Kui tagajärg on halvustamine- kasvab süütunne, sõltuvus. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad
2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu. ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta. Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund. REM-une faasis nähakse tavaliselt unenägusid ja on tähtis roll keskendumisvõime taastumisel ja ajutundlikkuse säilitamisel. Kõige olulisemad delta- ja kiireuni.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt
2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni teooria üldised põhimõtted: · Teooria põhineb praktikal · Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne · Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides · Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse · Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes
Teisiti öeldes, inimese sünni ajal kujunevad tunded, mis hiljem alateadvuse tasandil juhivad teda (Ray and Mandel). Ilmnes, et paljudel inimestel distress ja sünnitrauma jäävad allasurutuks ega avaldu enne noorukiea lõppu, täiskasvanu ea algust või isegi täiskasvanu ea keskpaika. Nad võivad ilmneda haiguse, suure psühholoogilise surutise ajal või stressisituatsioonis. Avastus, et meie põhilised, esmased tervisehäired saavad alguse embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma potentsiaali ja olla maksimaalselt efektiivne, peab teraapia toimuma tagasiulatuvalt samale algtasandile (embrüonaaltasandile). (Hanter, A., Uord, S.). (teadvuse olemasolu lootel). Loode on mõistusega subjekt ja käitumine, mis algab emaüsas, kandub arvatavasti edasi ka järgnevasse ellu. Inglise teoloog ja psühhiaater F. Lik leidis 1995.a., et prenataalsed mälestused
Munarakk on organismi suurim rakk. 1875 demonstreerid Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku ja tekib üherakuline sügoot. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk, kui siseneb mitu, siis need hukkuvad. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vajel tavaliselt munajuha lõppjuhad, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 2-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga pesastumiskohta ehk implanteerumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Igas keharakus on 46 kromosoomi, erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot sisaldab 23 praari kromosoome ja sisaldavad geneetilist infot. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu kantakse edasi geneetilist infot. Mõned geenid vastutavad kõikide inimlike süsteemide ees (nt süda lööb, kaks kätt jne), teised geenid on seotud vanematelt pärinevaga (näo kuju, silmade värv jne). Sugu on määratud geenide kombinatsioonidega.
Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5
Teised ütlevad, et nii peab aga kas ikka peab nii, kui laps pole aru saanud kuidas peab? Kui lapsevanemad liiga vähe kontrolli kehtestavad (laps ei tea piiri), muutub laps liiga nõudlikuks ja kontrollivaks. MINA areng. Erikson rõhutab, et arengu üks oluline jõud peaks olema enesekontroll. Laps peab õppima kontrollima oma käitumist (aga mitte lõplikult välja arenema). Võimutarbeväljendus (mina- kui kaugele, kuidas, kuidas teised minu peale vaatavad..). 3. Initsiatiiv või süü (3-6 eluaasta)- ema, isa, õed, vennad. 4 aastaselt hakkab laps aru saama teistest. Nad hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on vanus tundlik. Nad tahavad katsetada ja proovida ja õnnestumise soov on suur. Initsiatiiv ja süütunne on peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt
.......................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism...............................................
üliinimese ideestikuga inimese mõte, siis tunneb end teistest paremana. Ebaadekvaatne. III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (abielu ja armastus). Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega. IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil: - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim. - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine. - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus. Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil. V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style). - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks.
tõestatud. G.Stanley Hall rekapitulatsiooni teooria 1Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase 2Lapseiga(4-8. a) – metsik ajajärk/küttimine,kalastamine 3Noorukieelne iga(8-12. a) – barbaarne ajajärk/põllumajandus 4Noorukiiga (12-25. a) – moodne ühiskond/tsiviilühiskond Torm ja stress/tung ja torm taassünd *Stanley Halli järgi inimese kui indiviidi areng, taandab ühiskonna arengu erinevatele etappidele. Iga indiviid kordab sümb. Oma arengu jooksul lapseeas täiskasvanuikka inimkondliku arengu ajaloo etappe. Stanley järgi toimub inimese areng rekapitulatsioonselt, kuna inimest mõjutab vaid pärilikkus. Kui on tegu imikueaga nn. Looma arengutase-- kõikides igades tuleb õppida ja kasvada ning pakkuda lastele ja noortele selliseid kogemusi , mis sellele arenguperioodile vastab. Nad on selles eas valmis. Lapseeas – onnid ja puuotsa ronimine Noorukieelne iga – inimene hakkab põllumajandusega tegelema, lapsi distlipineeritakse ja neile
traumad o Mitmikrasedus Keskkondlikud tegurid, füüsilised o Elu käigus manustatavad ained toit, joogivesi, ravimid, mõnuained (psüühika areng, kasvupeetus) o Õhusaaste tähelepanu ja käitumise probleemid o Radioaktiivne kiirgus o Elektromagnetväli ? teadlased uurivad o Müra liigne vali heli võib põhjustada tõsiseid kuulmisprobleeme; infomüra seostatud ATHga Keskkondlikud tegurid, sotsiaalsed o Deprivatsioon varases lapseeas keskkondlik ja emotsionaalne, lastekodulastel uuritud ja riskikoha dolemas o Sotsiaalsed normid ja kasvatus erinevates kultuurides eri aegadel erinevad o Düspedagoogika valesti õpetamine, lapsele vajadustele mitte vastav õpetus, NB! Erivajadustega laste õpetamine Koosmõjus geneetiliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi. Keskkonna olulisus
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
Hüvitise edasilükkamine Mina on vähemalt kolm mõõdet: 1) Inimese kogemused seoses endaga- eneseteadlikkus 2) Taju, mõtted ja tunded seoses endaga- kognitsioonid 3) Oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Tegevuse algatamine........ ............. Sündmus hinnang kehaline reaktsioon (külmik tühi) (neg. sündmus) füioloogiline emotsioon (?) subjektiivne tunne, süütunne, vastutus Käitumuslik tagajärg- poodi minek Mina aktiivne, tahtlik aspekt kannab täidesaatva (executive) funktsiooni nime- see aspekt minast, mis vastutab indiviidi tegevuse üle- tegutseja, aspekt minast, mis algatab tegevust. Mittetäidesaatvad tegevused nt jalg jala ette panek (kõndimine), liigutuste koordinatsioon. Täidesaatev tegevus on nt..... ..................
- Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada? - Hinnangud = mis ma väärt olen? -Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele
Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui neid näha pole. 2. Operatsioonide-eelne aste: 2-7a. Operatsioonide-eelsel perioodil hakkavad lapsed aru saama, et sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt ei pea sugugi koos olema. Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel. Iseloomulikud on raskused tajutavate objektide klassifitseerimises, osade ja tervikute eristamises ning sündmuste käigu mõttelises pööramises. Mõtlemine on egotsentriline, mis teeb raskeks teiste seisukohtade mõistmise. 3. Konkreetsete operatsioonide aste: 7-12a. paraneb loogiline mõtlemine, sest mõtlemine muutub reversiivseks ning kujuneb säilitamis-, klassifitseerimis-, järjestamis-, eitamis-, identifitseerimis- ja kompenseerimisvõime. Laps suudab loogiliselt lahendada konkreetseid probleeme, omaks võtta teiste arusaamu olukorrast ja arvestada teiste inimeste kasvatusega kõlblusprobleemide lahendamisel. Lapsed
Paljud in psühhofüsioloogilised omadused on kaasa sündinud muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp. Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Kaasasündinud on ka kõrgema närvitalituse tüüp, mis psüühikas avaldub peamiselt erutus- ja pidurdusprotsesside suhteliste ja absoluutsete omadustena. 1 protsessi domineerimine võib sõltuvalt kasvu- ja arengutingimustest kujuneda isiksuse psüühiliseks omaduseks (nt impulsiivne või kinnisus). Tänapäevane psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilike ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 1munarakukaksikuid uurides saab vaadelda pärilike ja keskkonnatingimuste mõju isiksuse kujunemisel. Nende geenid on identsed, kui nad peale sündi eraldada, siis saab uurida, milline
ja ühtsust. 4. J.Smuts(lõun.aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab, et üksikisik püüdleb terviklikkuse täiuslikkuse poole. · Alaväärsus- alaväärsus tunne pole midagi ebanormaalset ning on põhiliseks edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet. Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema. · Domineerimis püüd- alguses rõhutab just agresiivsuse ja võimuvõitluse tähtsust. Tema jaoks on agresiivsus mitte vaenulikus vaid mingi takistuse läbimiseks vajalik tunne.
impulsside ja konfliktide päritolu, püüdes nende kaudu seletada psüühika ja käitumise häireid. Meetod: Alateadlike konfliktide taastoomine teadvusse (unenägude ja väljendusvigade sisu analüüsi ning sõnade vaheliste seoste ehk assotsiatsioonide leidmise kaudu) võimaldab neid (osaliselt) lahendada ja selle tulemusena häireid ravida. S. Freud, C.G. Jung, A. Adler: Tänased probleemid on lapseeas lahendamata jäänud konfliktide tagajärjeks. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 7 Humanistlik (eksistentsialistlik) koolkond teeb vastandina biheviorismile ja psühhoanalüüsile panuse inimese vabale tahtele. Rakendusliku koolkonnana tegeleb ainult psühholoogiliste probleemide korrigeerimise ja raviga
koguks, et oleks infot, mida mõtlemises kasutada. Lastel seetõttu vähem kogemusi ja jälle infot vähem, mida mõtlemises kasutada. See kõik loob baasi selleks et mõtlemine ei saa olla päris tavapärane. Mõtlemise kui protsessi arengus on omad iseärasused, nn aspektid, mis on lastele mõtlemises rasked. Analüüs-sünteesi probleemid. Need on paarisoperatsioonid, mis mõtlemises kõige baasilisemad. Kõigelihtsamad, kasutatakse keerukamate operatsioonide aluseks. Kui siin midagi valesti, keerukamad operatsioonid kannatavad. On leitud, et analüüs ja sünteesi oskus nendel lastel on kahjustunud. Mis ilmneb analüüsi uurimisel – analüüs on süsteemitu. Pildi järgi jutustamisel nimetavad suvalisi objekte. See iseloomustab kogu analüüsiprotsessi. Kui jälgida lapsi 1-2 , kuidas nad tegutsevad objektidega, lapsed peaksid asju lahti võtma ja kokku panema. Alguses suvaliselt võetakse lahti ja kokku ka suvaliselt
Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3
annaabi.ee 
