Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arengupsühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eluaasta, imik, jäävus, operatsioonid, issi, emotsioonid, operatsioonide, eakaaslaste, käitumisprobleemid, lähedus, depressioon, hool, kiindumus, enesehinnang, vanadus, sündroom, arenguhäired, võgotski, eelse, stress, ärev, intelligentsus, kognitiivsed, faktorid, spetsiifilised, motoorse, teooriale, animism, loogilised, turvalise, kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37
pildi ▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju ◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste
on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85)
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus
Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest
- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne
õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud.
Võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta. Võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tulevikku. Taju toimib ainult olevikus. Tegevuse organiseerimine Tegevuse programmeerimine, regulatsioon, kontrollimine. Mõtlemise ühikud Kujutlused sensoorselt vahendatud infot (pildid peas) Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga) Mõtlemise operatsioonid Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) 6 Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga) Rühmitamine (milliste tunnuste alusel, põhjendused) Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus) Defineerimine (olulised tunnused ja funktsioon/käitumine) Järeldamine (loogilisus, teadmiste kasutamine) Seoste loomine Põhjus-tagajärg seoste leidmine Üldistamine ja konkretiseerimine (reeglid) Tähelepanu
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine
1 19.10.2017 Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 2. Operatsioonide-eelne st.(2–7 a.) 3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) • Laste mõtlemisele iseloomulik, et nad ei suuda liikuda • Lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, mõttes tagasi ega arutleda uuesti mõne protsessi või korrutamise ja jagamise operatsioone. mõiste üle. • Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis • Tekib mõttekäigu teadvustamine ja areneb loogilise on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele
haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood(12-....). Kujuneb abstraktne ja loogiline
Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
- lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA - algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu MOTOORNE ARENG - vastsündinu poos - 1 kuu: lõug üleval - 2 kuud: rind üleval - 4 kuud: istumine kui vaja - 7 kuud: ise istumine - 9 kuud: seismine mööbli najal - 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine
kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse. · ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline.
sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas arengulised muutused kehas aset leiavad Õppimine suhteliselt püsiv muutus käitumises; on selgelt kohemuse
Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2
Elkonin on kirjutanud, et mäng tekib ühiskonna ajaloolise arenemise käigus lapse koha muutumise tulemusel ühiskondlike suhete süsteemis (Spikovskaja 1986:5). Esemeline tegevus Lapse mängu esimesed vormid tekkivad praktilise esemelise tegevuse raames. Esemeline tegevus, vähemalt kujunemise alguses, varases lapseeas on olemuselt kahesugune...Sellest areneb kaks erinevat tegevust. Üks on puht praktiline, milles on olulisel kohal asja tähendusega seotud operatsioonide teostamine. Teine on tegevus asjade tähendustega, nende kasutamise üldiste skeemidega, mida rakendatakse üha erinevates, uutes situatsioonides. Tegevus asjadega nende tähenduse järgi ongi varase lapseea esemeline mäng (samas:14). Elkonin rõhutab mõtete, et 2-3 aastastel lastel on suhteliselt väikesed nõudmised asendusesemele. Üks ja sama ese võib asendada väga erinevaid asju. Mõnikord vahetab asendusese korduvalt oma tähendust. Mängija jaoks pole oluline sarnasus eseme ja
– basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.
tähtis. Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi. Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või
..................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased......................................................................................... 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid..........................................................................17 4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine......................................................17 4.6. Emotsioonid................................................................................................ 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju............................................................................................................. 20 6.1.1 Nägemistaju......................
Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga
Vähenenud motoorne kontroll (paindlikkus/tegevuse süntaks) ülesande jaoks mitteolulised vastuseid ei suruta alla vähenenud eesmärgile suunatud käitumise püsivus käitumine pole paindlik Arengulised iseärasused · Varases eas: raske temperament, päevakava mittejärgimine (kerge uni) · 3a kuni 50% suuremad probleemid, mida vanemad seostavad sageli raske kolmanda eluaasta probleemiga · Lasteaias: üliaktiivsed ja ei suuda enda käitumist kontrollida · Koolis: süvenevad raskused õppimisel jm · Murdeeas ja hiljem: hüperaktiivsus võib taanduda, jäävad probleemid tähelepanuga Perekond, kaaslased, õpetajad · Mõjud vastastikused · Laps vanem laps · Suhted vanematega sageli konfliktsed · Pereprobleemid teravdavad lapse probleeme lisaks Probleemide hindamine · Probleemid peavad avalduma erinevates
kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng
Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat
Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi. Piaget jõudis järeldusele, et laste arutlusvõimes toimuvad nende arengu käigus astmelised muutused. Iseenesest polnud see idee midagi uut, aga Piaget`mudel erines selle poolest, et see põhineb eksperimentaalsetel tõenditel. Piaget`teooria kohaselt on kognitiivse arengu neli põhiastet: 1) sensomotoorne (sünnist kuni 1,5 -2 a) 2) operatsioonilde-eelne aste (1,5-2 a kuni 7 eluaastani) 3) konkreetsete operatsioonide periood (7-12a) 4) formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) 1) Sensomotoorne periood- vastsündinud tajuvad vaid oma tundmusi eda suuda ühendada neid väliste esemetega. Nad ei seosta isegi oma käsi, mida näevad, tajudega, mis tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne
ja õppimise protsessid. Näiteks on kirjutanud, et "andke mulle tosin tervet imikut ja minu poolt valitud maailma nende üleskasvata... blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja
o Osadeks jaotamine o Tegevuste automatiseerumine Raskused probleemide lahendamise: o Piirangud o Fikseerimine o Mentaalne struktuur (lahendamist soodustav või takistav) Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: o Alaeesmärkide püstitamine o Tagasisuunas töötamine o Lõpplahendus o Ülesande ümbersõnastamine o Analoogia leidmine Algoritm- protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult (võtab kaua aega, võib keeruline olla selle jälgimine) Heuristikud- lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem, töötanud ja edule viinud (lennuõnnetuste analüüsimine) heuristik- strateegia otsuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega o Kättesaadavuse heuristik- kuivõrd lihtsasti suudetakse ette kujutada või
annaabi.ee 
