Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole
Emme lahkub tualetti, Marvo jookseb kohe nuttes järele, ei jää üksinda tuppa. Seisab WC ukse taga, üritades ust avada, ja nutab lahinal, kuni emme lõpuks välja tuleb. Nutt ei lähe kohe üle, emme võtab poisi ja nad lähevad koos käsi pesema. Marvo samal ajal räägib läbi nutuse hääle: ,,Sulla, sulla." Vannitoast väljudes on juba peaaegu rahunenud, annab emmele käe ja suunduvad elutuppa. Marvo istub põrandale ja jääb televiisorit silmitsema, tuli reklaam. Emme lahkub vaikselt Marvo selja tagant kööki. Marvo paneb seda tähele alles siis kui reklaam on läbi saanud ja ta pead keerab, et emmet näha. Hakkab taas kõva häälega jonnima, tõuseb püsti ja jookseb kööki, kuna emme lapse nuttu kuuldes hõikas: ,,Tule siia poja!" Kööki jõudes rahuneb maha. Vaatab emme poole üles ja küsib: ,,Uua, uua!" Ema ulatab klaasi veega. Marvo joob ja paneb pärast joomist klaasi põrandale. Ema küsib: ,,Aitäh!" ulatades käega
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal aja
mida ta hetkel ei taju. Nt laps jutustas mulle kuidas nad lasteaias kaarti meisterdasid. Laps imiteerib palju. See tuli eriti esile mängides, kus Katja tegi järgi mänguloomade hääli. Katja teab, et ta on tüdruk. Talle meeldib mängida, et ta on printsess ning kanda kleite. Meeldib lasteaias koos tüdrukutega kodu mängida, nukke riietada. Katja oskab lusikaga ilusti süüa, nukule riided selga panna ja enda mänguasju tagasi kasti panna. Katja tunneb huvi tantsimise vastu, oskab ennast muusika rütmis liigutada. Sotsiaalsed oskused on hästi arenenud. Lapsele meldib palju rääkida. Jutt on egotsentriline, mis on sellele vanusele normaalne. Ema ütles, et laps ei karda võõraid inimesi, pakub kohe sõprust. Laps teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning on selle üle väga uhke. Meeldib väga kuulata,kuidas ema muinasjutte ette loeb. Kokkuvõte Katja on rõõmsameelne, jutukas ja energiline laps. Vaatluse käigus ei märganud ma ühtegi
köitsid. Laps on kohe tasa ja rahulik, näeb söögilaual hurmaad ja võtab selle kätte. Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida. Kõndimise omandas Enrik päris varakult, kuskil 8. Kuul olid tema esimesed sammud. Tavaliselt hakkab laps kõndima 10-15 kuu vanuses (Tankler, 1999). Viimased 5 minutit möödub lustakamalt. Nimelt kostus ühe mänguasja muusika ja laps reageeris sellele koheselt. Enrik hakkas kahe käega vehkima ja kohapeal tammuma ehk tantsima. Kätega veheldes ununes lapsel hurmaa ja see potsatas vastu põrandat maha. Kui muusika läbi sai liikus laps kohe onu poole, ta tahtis diivanile, kus onu istub. Enrik muudkui proovib ja proovib, kõhuga vastu diivanit ja tõstab üht jalga ja teist jalga samal ajal häälitsedes ,,äh-äh''. Laps proovib muudkui diivanile saada ja lõpuks potsatab maha seejärel
kujundasid. Nii nagu mina leian, et meie pere algkoosseisu lagunemine oli hea, vestaldes emaga tõdes seda ka tema, sest raskused muutsid ka teda tugevamaks ja paremaks inimeseks. Ja nii nagu öeldakse, et igal saatuse keerdkäigul on mingi mõte, siis leiab ema, et kui ei oleks lahkuminekut olnud, siis ei oleks ta tutvunud oma praeguse mehega. Julgen väita, et uue suhtle alguses olime meie kõik omamoodi hirmul, et kuidas kõik kujunema hakkab, aga sulandusime vaikselt ühtseks ja tugevaks perekonnaks. Pahatihti juhtub see, et lapsed, kes on kodus päevast-päeva kokku puutunud vägivala ja joomisega, astuvad ise tulevikus sama rada, sest nad on elanud sellise elukorralduse keskel ega teagi, et see vale on. Teine võimalus on see, et minnakse ise just läbielatust risti vastupidi teed, ei joo ise ja proovivad ise paremad inimesed olla, kui nende vanemad. Üksikvanem olla ei ole üldsegi kerge, alguses tabab vanemat kindlasti masendus ja mure , et kuidas
tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb b
Et uuesti alla lasta. Et kuulda kuidas lumi mis hookäigus õhku lendab sinu riietel maandub. Et tunnetada seda veerandsekundilist hetke kui sa sellel hüpekal korra õhus oled ja siis maandud. Kui kubujussid olid endast viimsegi jõu välja kelgutanud liikusime tagasi koju. Ma tegin neile seal kuuma kakaod ja me rääkisime kuidas me iga aasta nimadi kelgutamas käime. Nad magasin kõik väga magusalt ja ma koos nendega. ,, Ema vaatab taas telekale ja Veroonika hakkab rääkima liikudes vaikselt laval ja uurides kaugustes auku. V: ,, Ma ei mäleta seda päeva kõige paremini aga ma mäletan seda et ma vaatasin oma ema vaatamas mändide latvu ja ta tundus nii ünnelik rahulik. Ma mäletan kuidas me sõitsime, meie neli kõik, kordamööda emaga. Samuti mäletan kuidas maitses see kakao mida ema meile tegi kui olime tagasi jõudnuja ja oma jääkulmad ja väsinud jäsemd üles olime sulatanud ja riiete gunnikute vahel kätte saanud
kõike seda, mida täiskasvanu oma, kuid lapsel puudub sama tegevus ja vastupidavus. Laps väsib kiiremini ja peab sagedasti end kosutama tervislike suupistete ning lühikese uinakuga. Motoorne areng toimub kiiresti ning ,, titerasva" kandumisega muutuvad lapse liigutused palju osavamaks. Kehaproportsioonide muutuste mõjul liigub keha raskus allapoole ning see aitab lapsel joosta, palli visata ja püüda ning teha muid oskuslikke ,, trikke", mis nõuavad tugevaid lihsaseid ja head tasakaalu ( Butterworth ja Harris 2002). Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). Kaheaastased lapsed Veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali. Viskab ja veeretab palli. Kükitab toe abil. Liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha. Kõnnib abiga trepist üles ja alla. Kritseldab pliiatsiga. Asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale. Oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne. Füüsiline areng:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
