Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peter Paul Rubens (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Peter Paul Rubens (Pieter Pauwel Rubens)
Elukäik
28. juuni 1577 Siegen – 30. mai 1640 Antwerpen.
Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures.
1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse ja veetis seal 4 aastat.
1598. aastal vastu Püha Luca gildi.Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada, veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu.
1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603 . aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde.
Mitmekülgsus – altarimaalid , portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid.
1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.
Rubens maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis.Ei suutnud oma tellimusi täita, ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Rubens visandas eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid.
Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal.
Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele .
Looming
Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole.
1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks.
iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks , figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge
Viimsepäevateemalised maalid, eelkõige „Hukkamõistetute põrgussetõukamine“.
Käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal „Simsoni vangistamine vilistide poolt“.
Lemmikvõtet – naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega .
Viimased kirikumaalid on 1632. aastal valminud Ildefonso altaril Viinis .
Maalid
* "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal )
* 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 1621–1625 – naise elu kujutavad pildid on barokk -kunsti suurimad meistriteosed.
* "Jeesuslapse kummardamine"
* "Viimane kohtupäev"
* "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment )
* Kolm graatsiat . 1639
* Maria Medici sabumine Marseille 'sse
* "Autoportree Isabella Brantiga" (1609)
* „Kristus ristil“ (1609-1612)
* "Maa ja vee liit" (1615)
* „Lõvijaht“ (1615-1618)
* „Amatsoonide võitlus“ (1618- 1620 )
* „Hukkamõistetute põrgussetõukamine“ (u 1620)
* „ Leukippose tütarde röövimine“ (1620)
* „Sõjakoledused“ (1630)
* „ Maastik vikerkaarega“ (1632-1635)
* „Parise kohus“ (1635)
* „Venus ja Adonis “ (1635)
* „ Helene Fourment lastega“ (1636- 1638 )
* „Talupoegade tants“ (1636-1640)
* „Sõja tulemused“ (1637-1638)
* „Kasukake (Helene Fourmenti portree; 1638-1639)
Marie de' Medici portree.
http://www.youtube.com/watch?v=THs1XgfroEc
Kasutatud kirjandus
http://www.canvasreplicas.com/Rubens.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens
http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rubens/
http://www.peterpaulrubens.org/
http://www.nga.gov/collection/gallery/gg45/gg45-main1.html
http://www.nationalgallery.org.uk/artists/peter-paul-rubens
Peter Paul Rubens #1 Peter Paul Rubens #2 Peter Paul Rubens #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor R11n1 Õppematerjali autor
Rubensi elu lühikirjeldus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Peter Paul Rubens
10
doc

Peter Paul Rubens

· ,,Parise kohus" (1635) · ,,Venus ja Adonis" (1635) · ,,Helene Fourment lastega" (1636-1638) · ,,Talupoegade tants" (1636-1640) · ,,Sõja tulemused" (1637-1638) · ,,Kasukake (Helene Fourmenti portree; 1638-1639) Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni. Peter Paul Rubens. Autoportree. Elukäik Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi [kunst]i vastu ja kalduvus

Ajalugu
Peter Paul Rubens
5
doc

Peter Paul Rubens

Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse. Peter Paul Rubens Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Hispaania hertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu.

Kultuurilugu
Rembrandt ja Rubens
20
docx

Rembrandt ja Rubens

1640.–1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja nii jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemaks ja vabamaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. 3 Peter Paul Rubens oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis Jan Rubensi ja tema naise Maria Pypelincksi peres. Isa oli kalvinist, kes põgenes 1568 Antwerpenist Kölni, kui Hollandi Madalmaade asehaldur Fernando lvarez de Toledo hakkas protestante taga kiusama. Jan Rubens asus 1570 Oranje Willemi õukonda, mis asus tookord Siegenis. Temast sai Willemi teise abikaasa Saksimaa Anna õigusnõunik ja armuke. Annal oli Willemiga juba 5 last ja Jan Rubensile sünnitas ta kuuenda, Christina. Karistuseks

Kunst
Rubens-rembrandt
3
doc

Rubens, rembrandt

kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus ­ altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog

Kunstiajalugu
Barrokiaja maalikunst
2
doc

Barrokiaja maalikunst

Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde röövimine", Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat). Hollandi maalikunsti tippudeks kujunesid kaks maalijat, kes elasid ja töötasid üheaegselt ­ Frans Hals (üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid) ja Rembrandt, kes oskas anda nii

Kunstiajalugu
Barokk-kunst
30
docx

Barokk-kunst

17.Rubens  Reisis palju. 1600. Aastal Itaalias, kus hakkas Mantove hertsogi õukonnakunstnikuks. Töötas ka Hispaania õukonnas ja Prahas Rudolf II juures.  Pühendusid mõlemad eelkõige ajaloo- ja portreemaalile.  Täna oma staatusele sai ta pidada rohkem õpilase, kui gildireeglid ette nägid.  21 maalist koosnev tsükkel Maria de` Medici elust. Kõikidest 17. sajandil elanud ja töötanud maalijatest on kõige baroksem stiili parimas mõttes flaamlane PETER PAUL RUBENS (1577—1640). Tema loomingus kõlavad vastu katoliku kiriku ja Euroopa õukondade taotlused, kogu Euroopa lõunaosa kõrgema kihi elulaad. Ta looming on tulvil sädelust ja hoogu, piiritut elurõõmu ja päikesepaistet. Maailm oli talle elumõnude allikas, mis annab õnne ja loomisjõudu. Rubens ise oli saatuse lemmiklaps. Kõikjale tõi ta jõuline isiksus hoogu ning kõik ta ettevõtmised õnnestusid hiilgavalt. Kaks aastat pärast meistriks saamist, 1600

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun