Alkohol ja ravimid (0)

Alkohol ja ravimid  
Tõeline kirg püsib meeltes kaua
Ajal, mil uimastid võidavad üha rohkem maid ja rahvaid, kipuvad traditsioonilised mõnuained tahaplaanile jääma. Tänane päev ei soosi joomareid ja hulle , aja vaimule on omased psühhotroopsed ained.
Joodikud pole vist piisavalt atraktiivsed, et olla näiteks heategevuskontserdi sihtgrupiks.Ometi on alkohol narkootikumide massilisest pealetungist hoolimata uimasti number üks.
Ärevus, unetus , masendus...
Tubli joomine põhjustab psüühilisi häireid alates unetusest ja ärevusest, lõpetades tõsiste psühhoosidega. Helsingi A-kliiniku peaarsti Rauno Mäkelä sõnul kannatab räigelt võttes iga teine patsient masenduse all.
Paljud hakkavad alkoholi tarvitamisest põhjustatud häirete tõttu kasutama rahusteid, masenduse vastaseid ning unetablette, loobumata samal ajal viinast. Rahusteid määratakse ju sageli ka toeks võõrutusravi ajal.
"Paljud alkohoolikud tarvitavad näiteks bensodiasepiini väga pikka aega, kuna nemad ja tihti ka arstid usuvad seda aitavat. Teaduslikku tõestust selle kohta ei ole," tõdeb Mäkelä.
Ravimikasutamine eeldab kainust
Ravimid ja alkoholi koosmõju on sageli ohtlik. Ohtlikud on ka sõltuvuse raviks ettenähtud medikamendid. Segakasutamine võib põhjustada hajameelsust, mälukaotusi ja -lünki ning käitumishäireid.
Kui pea on juba segi, võetakse pille tihti rohkem kui ette nähtud, mis võib viia surmani. Soomes sureb segakasutamise tagajärjel sadu inimesi aastas. Täpset arvu on siiski raske anda, kuna surmajuhtumid protokollitakse selle aine järgi, mida oli veres rohkem.
Ravimite turvaline kasutamine eeldaks täielikku kainust või vähemasti joomise piiramist. Seda on alkohoolikult muidugi palju nõutud.
Ohver ise vastutab
Üledoosini viinud juhtumite puhul on enamasti kasutatud arsti poolt kirjutatud ravimeid. "Siin ongi arstidel raske hinnata, kas patsient on võimeline kandma vastutust," räägib Järvenpää vaimuhaigla peaarst Antti Holopainen.
Suur osa alkohoolikuid võtab ravimeid-rahusteid, mis leevendaksid kohe, kui joomine saadaks kontrolli alla. Rauno Mäkelä väitel on üheksal juhul kümnest avaldunud alkoholi kasutamine enne vaimuhaigustele viitavaid märke.
Promasiinil sada ohvrit
Eluohtlikuim ravim on Soomes promasiin (psühhofarmakon), samuti levopromasiin, mida kasutatakse ka unerohuna. Kui võeti arvesse müüdud ravimite ja üledoosi surnute arv, saadi koefitsendiks 110. Levomepromasiinil oli see 41, ent seda müüdi ka märksa rohkem. Promasiini müüakse apteegis tootenimega Sparine ning Soomes põhjustas see 1999. aastal pea sada mürgitussurma.
Põhjamaade teadlased ja arstid otsivad abi erinevate sõltuvuste vastu. Olgu selleks siis šokolaadi söömine, joomine, hasartmängud või seksiga liialdamine. Taustaks on uurijail teadmine, meelehead pakkuvad asjad toimivad sama bioloogilise mehhanismi kaudu.
Kõigi sõltuvuste ravim
"Välised ärritid, nagu näiteks õlleklaasi nägemine, põhjustavad ärrituse närvivõrgus. Organism vabastab endorfiini. See tugevdab närviimpulsse ja järgmisel korral toimivad ärritused tugevamini ning endorfiini vabaneb rohkem," selgitab uurija Hannu Aho.
"Kõik: alkohol, maiustused, seksisõltuvus, mänguhimu, uimastid, ravimid ja ka amfetamiin toimivad sedakaudu. Kes on konksu otsa juba jäänud, neile piisab vaid ahvatluse nägemisest, et seda haarama hakata."
Kuna protsess on ühesugune, on arstid hakanud proovima ühe sõltuvuse ravi puhul aidanud naltreksoni kasutamist ka teiste puhul. Soomes on selle kasutamine märgatavalt tõusnud ning seda müüakse rohkem kui miljoni marga eest aastas.
Joodikust maratonijooksijaks
Endorfiine vallandab kehas ka tervisesport, käimine-jooksmine. Uurija Pekka Heinälä sõnul on tippspordist loobuja sarnase olukorra ees kui narkomaan : elu vajab uut sisu.
Sõltuvusele aldis inimene suudab end ümber suunata. Pole harv juhus , kui näiteks joodikust saab ambitsioonikas maratoonar.
Alkohoolikud on rääkinud, et viinahimu korral võetud naltrekson pärssis ka muud himu. Üks märkas, et purjuspäi ei tekkinud enam tahtmist kogu raha maha mängida, teine taltus pisut seksirindel.
Kirg püsib surmani
Muidugi, ainuüksi naltrekson nagu ka ükski teine ravim, ei tööta. Sõltuvus jaguneb teatavasti füüsiliseks ja psüühiliseks ja ravim pärsib vaid füüsilist poolt. Ülejäänuga peaks inimene ise toime tulema ja siin võib ravim olla abiks. Kui seda kurjasti ei kasutata.
"Kui ühest asjast on saanud tõeline kirg, püsib see kaua meeltes, võimalik et surmani," hoiatab Heinälä.
Kiiremini tekib sõltuvus ajakirja Sciense andmeil neist asjust (järjekorras): kokaiin, amfetamiin, nikotiin, oopium , alkohol, bensodiasepiin, barbituraatravimid, kannabis, kofeiin.