Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näitleja, näitlejad, ühtekuuluvus, andmiseks, sajandeid, teatreid, mängima, kreeklased, dialoog, zanrid, tragöödia, komöödia, tasuline, ostuks, hommikust, etendusel, pidustus, teatrietendused, antiikajal, 50cm, tuldi, tundmine, rituaal, kuuluda, kogukonda, vanusest, riietuses, teemale, paaril, seltskond, põnev, publiku, lähedus, otsesttegevusest emotsionaalseslt haaratud, kuid ei osale selles. Ilma nende põhikomponentideta võib toimuda religioosne või ühiskondlik tseremoonia, kuid mitte teatrietendus. On väidetud, et Egiptuse kõige varasemad säilinud matuse- ja kroonimistekstid,mõned neist isegi kuni 5000 aastat vanad, on tegelikult näidendid. Nõnda siis oli Lääne tsivilisatsooni esimene suur teatriajastu 5. saj. e.m.a. Kreekas. Just seal esitasid esmaskordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume,mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Nende rajatiste varemeid on säilinud tänaseni, andes meile arheloogilist tõendusmaterjali. Samuti on säilinud kirjalikke andmeid nii näidendite kui ehitiste kohta, kusjuures mõlemate mõju võib näidendite kui ehitiste kohta,kusjuures mõlemate mõju võib Euroopa ja Ameerika teatris jälgida kuni tänapäevani
poolest.Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises
............................................................. 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid......................... 1.5 Pealtvaatajad.................................................................................................... 2. Teater Roomas...................................................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus.........
...............3 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke........................................................................................................................................ 2.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................................................... 2.3 Lava................................................................................................................................................ 2.4 Näitlejad ja kostüümid................................................................................................................... 2.5 Pealtvaatajad.................................................................................................................................. 3. Teater Roomas...................................................................................................................................9 Kokkuvõte........................................................
Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine
See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja
Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli
(Triumfikaared,Colosseum,akveduktid(Pont Du Gard),sillutatud teed-Via Appia,termid). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus. Perikles arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimelu. Perikles oli Ateena riigimees 460 eKr. Tähtsaid demograafilisi reforme. Kreeka teater: Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde mitmed näitlejad,kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi -või poolringikujuline näiteplats ehk orkestra,mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon ehk skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral,skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muuskale. Näitlejateks olid vaid mehed,kes
Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli
päikese- ja kunstidejumalat Apollonit, kes kehastas mõistust, teadvust ja intellekti. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis-Idast. Enne Ateena suuri dionüüsiaid peeti südatalvel küladionüüsiaid, kus külavanem oli koorijuhiks. Ditüramb sai kunstilise koorilüürika vormi. Kreeka varased teatrid olid ehitatud templi lähedale (n. Delfi teater). Preestrite asemel hakkasid riitusi läbi viima mehed, kes olid pigem näitlejad kui jumalasulased. Oldi küll teadlikud näitemängu religioossest tähendusest, kuid seda hakati hindama kui kunsti ja lõpuks kui meelelahutust. Kogudus muutus ajapikku publikuks. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kuna nii kangelased kui jumalad olid üpris vastuolulised, on see hea materjal
AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis. Koor on staatiline, esilaulja dünaamiline käib ära, esitab erinevaid rolle, deklameerib, mitte ei laula. Koor võttis osa mängust, kujutades isikute rühma, kes oli asetatud suzeelisse seosesse näitleja kujutatavate isikutega.On algeline teater. Nim antiiktragöödia varajaseks ajajärguks. 5. saj peeti Ateenas 2x aastas suuri pidustusi, kevadel on need eriti rõõmu- ja rahvarohked peetakse dionüüsiaid (Dionysuse auks). Üheks pidustuste osaks on näidendid, korraldatakse võistlusi valitakse 3 näitekirjanikku, kes esitavad võistlusele 3 tragöödiat ja 1 draama, zürii valib võitja. Autor paneb teksti ka lavale ja algselt esitas koos näitlejatega
3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi
edasikandmise protsessis Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona, mask Theognis vs Theognidea, Anakreon vs Anacreontea Autentsus: kirjaliku kultuuri probleem Luule on seotud poeedi persona'ga, seega ei ole biograafilised detailid kindlad Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jambid (iamboi): Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon eleegia: Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides; Tyrtaios, Solon meelika monoodia e monoodiline meelika: Sapphoc(esimene naisluuletaja), Alkaios, Ibykos, Anakreon koorimeelika: Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid.
kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis. Siiski vormis rooma kultuur omanäolise, rahvusliku kirjanduse, mille peamine missioon oli antiigipärandi edasikandmine. Perioodid: 1) kuni 3. saj eKr nimetuseta periood, rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud 2) nn arhailine ajajärk (3. -2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr) luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus)
· Monoodiline stiil Ühehäälne laulmine akordilise saatega. · Basso continuo Meloodiat toetav harmooniasaade ehk generaalbass ehk nummerdatud bass kuulus lahutamatult kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. B.c-sse kuulub vähemalt 2 pilli bass ja harmoonia pill. · Intermeedium Koomiline pala kahe vaatuse vahel (18. saj. opera serias). Reeglina esitasid seda 2 lauljat ja 1 vaikiv näitleja. · Pastoraal 1690. lõpul intermeediumilaadsed antiigikarjuseainelised lavateosed. Pastore = it. k. karjus. · Dramma per musica It. k. muusikaline draama. Mõiste võeti kasutusele 17. saj. paljude libretistide poolt, et iseloomustada dramaatilise ja tõsise sisuga tekste, millele oodati, et heliloojad kirjutavad muusika. Terminit kasutatakse laialdaselt 18. saj. itaalia ooperi iseloomustamiseks. Hiljem vahetas mõiste välja opera seria.
esmakordselt üles Peisistratose ajal ning lõplik versioon see, mis on meieni jõudnud, kuulub Wolfi arvates Aleksandria teadlastele. Pärast Wolfi mõttteavaldusi jagunesid Homerose uurijad volfaanideks ehk analüütikuteks ning unitaarlasteks. Volfaanid olid kindlad, et Homerose eeposte üksikosad kuuluvad erinevatele laulikutele, unitaarlased väitsid, et Homeros on täielikult eeposte ainukene autor. Ühtsusteooria looja G. W. Nitzsch väitis oma teostes, et kreeklased tundsid kirja juba palju varem, kui seda arvas Wolf ja et teade eeposte üleskirjutamisest Peisistratose ajal on vaid hilisemate kreeka teadlaste oletus. Ka väidab Nitzsch, et eepose säilitamiseks ei olnud vajalik kirjaoskus, tuues näiteks 13. sajandi saksa luuletaja Wolfram von Eschenbachi, kelle tohutupikk poeem "Parzival" on autori kirjaoskamatusest hoolimata ikkagi säilinud. Tänapäeva unitaarlaste hulgas on kaks voolu angloameerika filoloogid, kes hindavad
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
dell arte. Paralleelselt sellega tegeles ka kooliteater, mis tegutses tolleagse ainsa vene kõrgkooli juures. Vene õukond kolis Peterburi u 1715. aastal. Siis hakkasid ka seal tekkima teatrid. 1732. aastal asutati Peterburis esimene priviligeeritud sõjaväekool kadetikorpus, kus õpiti lisaks sõjaväedistsipliinidele ka kirjandust, keeli, tantsu, kombeid jmt. Kadetid hakkasid ka omavahel etendama prantsuskeelseid lugusid. 1735. a hakkasid nad juba mängima Voltaire'i tragöödiaid. Selles kadetikorpuses õppis Aleksander Sumarokov. Sealt sai ta esmased kogemused teatrist. 1740ndatel hakas Sumarokov kirjutama teatri jaoks originaalseid näidendeid. Nad olid kirjutatud Pr malli järgi, eeskujuks oli tal Voltaire. Teine tragöödia kandis pealkirja ,,Hamlet", mis oli osaliselt ümber tehtud Shakespeare. Nii said Vene vaatajad mingit aimu Shakespeare'ist. Sumarokov hakkaski kirjutama tragöödiaid, sest see oli tatrikunsti tähtsaim osa
pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Eepika (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: · romaan - eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse
kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid – näitekirjanikud:
Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud:
kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud:
Üleminek idealismilt realismile. Jumalakujud muutusid rohkem inimsarnasteks. Arhidektuur: tempel endiselt juhtival kohal. Loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel, Zeusi tempel. Hoogsaim ehitustegevus Ateenas. Üks klassikalise ajastu pärandeid on Agora turuplats. Klassikaline tragöödia: Aischylos, Sophokles, Euripides. Tekkimine seotud ditürambidega (Dionysost ülistavad kiituslaulud). Otsustavaks pöördeks esimese näitleja sissetoomine ditürambi ettekandesse. Tekkis nö dialoog koori ja näitleja vahel. Kasvas näitlejate tähtsus ja suurenes näitlejate arv. Uudselt tõlgendas traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid uue sisu. Kõik maailmas pidi tema vaadete kohaselt alistuma saatusele. Sophokles kujutas inimesi nii nagu nad peaksid olema. Eutripides aga nii nagu nad on. Tema teostes esitleti ja arutati uusi teooriaid.
5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka.
3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega. Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanem elatusviis. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline
tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline
annaabi.ee 
