Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anioonide kindlakstegemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Anioonide kindlakstegemine

Referaat


Koostaja :


Sisukord


Anioonide kindlakstegemine 1
Referaat 1
Koostaja: 1
Sisukord 2
Anioon 3
Anioonide jagunemine 3
Ainete ja ioonide kindlakstegemine 3
Vee (H2O) kindlaks tegemine 4
Gaaside kindlakstegemine 4
Anioonide tuvastamine 4
Anioonide kvalitatiivne määramine 5
Keemilised sidemed 7
Ioonvõre 8
Kasutatud kirjandus 10

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon .Aatomi või ühendi negatiivne elektrilaeng tuleneb normaalsest suuremast arvust elektronidest ehk elektronide koguarv ületab positiivse laenguga prootonite koguarvu .

Anioonide jagunemine


Erinevalt katioonidest, mis kvalitatiivsel analüüsil jaotatakse viide analüütilisse rühma, puudub anioonidel range jaotus rühmadesse.
Anioonide klassifiktasioon põhineb vastavate hapetebaariumi- ning hõbedasoolade erineval lahustuvusel.Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma.
Anioonide I rühma kuuluvad anioonid, mis sadestuvad baariumkloriidiga pH=7-9 juures.Need soolad on vees rasklahustuvad, kuid lahustuvad hapetes (välja arvatud BaSO4)
II rühma kuuluvad anioonid,mis sadestuvad hõbenitraadiga lämmastikhappelises lahuses. I rühma anioonid moodustavad Ag+ ioonidega soolad, mis lahustuvad lahjendatud hapetes või isegi vees ( Ag2SO4).
III rühma kuuluvad anioonid, mis ei sadestu BaCl2 või AgNO3 toimel.Ühe rühma anioone pole sageli vaja teistest eraldada, sest anioonid enamikul juhtudel üksteise tõestamist ei sega. Seetõttu tõestatakse anioone ositi , s.o. erireaktsioonide abil lahuse üksikportsjonites.
Rühmareaktiive(BaCl2 ja AgNO3) kasutatakse peamiselt ainult rühma esinemise kindlakstegemiseks,mitte aga rühmade eraldamiseks üksteisest.

Ainete ja ioonide kindlakstegemine


Ainete kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetoteid, millest mõned vajavad keerulist aparatuuri, teised on lihtsad laborimeetodid, mis kõik kokku moodustavad kvalitatiivse analüüsi.
Aine välimus või lõhn on sageli võtmeks tema kindlakstegemisel, mida saab analüüsiga kinnitada.Kui selliseid lähtetunnuseid pole, tuleb teha analüüs, järk-järgult võimalusi kõrvale jättes ( sageli on otstarbekas alustada leelisreaktsioonist).Tavaliselt on vaja rohkem kui ühte katset iooni ( aniooni või katiooni) kindlakstegemiseks, sest ainult üks kindel tulemuste kombinatsioon kinnitab iooni olemasolu.

Vee (H2O) kindlaks tegemine


Määramismeetodid
Tulemused
Lisada veevaba vasksulfaati.
Valge vasksulfaadi pulber värvub siniseks .
Lisada veevaba koobalt(II)kloriidi.
Sinine koobalt(II) kloriid värvub roosaks .

Gaaside kindlakstegemine


Gaas
Sümbol
Määramismeetodid
Tulemused
Hapnik
O2
Panna hõõguv pird anumasse, milles on hapnik.
Pird süttib.
Süsinikdioksiid
CO2
Juhtida lubjavette.
Lubjavesi muutub häguseks.
Vesinik
H2
Panna süüdatud pird anumasse, milles on vesinik.
Põleb plõksudes.

Anioonide tuvastamine

Neid määramismeetodeid kasutatakse ühendite koostises olevate anioonide kindlakstegemisel.
Anioon
Sümbol
Määramismeetod
Tulemused
Bromiid
B-
Aine lahusele lahjendatud lämmastikhappes lisada hõbenitraadi lahust.
Kahvatukollane sade, mis lahustub vähesel määral ammoniaagi vesilahuses.
Jodiid
I-
Aine lahusele lahjendatud lämmastikhappes lisada hõbenitraadi lahust.
Tekib helekollane AgI sade,mis ei lahustu ei hapetes ega ammoniaakhüdraadi lahuses, I- ioone võid tõestada ka lahusele tilkhaaval Pb(NO3)2 lahuse lisamisega.Tekib kollane sade (PbI2)
Karbonaat
CO3 2-
a)Lisada ainele lahjendatud vesinikkloriidhapet
b)Püüda lahustada ainet vees, millele ei ole lisatud universaalindikaatori lahust.
Eraldub mullikestena gaasiline CO2.
Lahustub ja muudab indikaatori lillakaspunaseks(võrrelda vesinikkarbonaadi tuvastamisega).
Kloriid
Cl-
Aine lahusele lahjendatud lämmastikhappes lisada hõbenitraadi lahust.
Tihe valge AgCl sade, mis ei lahustu hapetes, kuid lahustub ammoniaagi lahuses.
Nitraat
NO3-
Lisada lahusele raud(II)sulfaadi lahust ja seejärel kondenseeritud väävelhapet.
Soojendamisel eraldub pruunikas gaas NO2 ja lahus värvub Cu 2+ ioonide tekke tõttu rohekaks. Kahe vedeliku kokkupuutekohas moodustub pruun rõngas.
Sulfaat
SO4 2-
Lisada lahusele baariumkloriidi lahust.
Lahusele lisada tilkhaaval sool- või väävelhappe lahust.
Tekib valge BaSO4 sade, mis ei lahustu lahjendatud vesinikkloriidhappes.
Eraldub mürgine mädamunalõhnaga gaas divesiniksulfiid (H2S).
Sulfiid
S 2-
Lisada lahusele pliietanaadi lahust.
Tekib mustjaspruun sade(CuS).
Sulfit
SO3 2-
Lisada lahusele baariumkloriid lahust.
Valge sade, mis lahustub lahjendatud vesinikkloriidhappes.
Vesinikkarbonaat
HCO3 -
a)Lisada lahusele lahjendatud vesinikkloriidhapet.
b)Püüda lahustada ainet vees,millele on lisatud universaalindikaatori lahust.
Eraldub süsinikdioksiidi.
Lahustub,indikaatori roheline laus värvub keetmisel lillakaspunaseks.

Anioonide kvalitatiivne määramine


Anioonid
Iseloomulikud reaktsioonid
SO4 2 -
1.BaCl2 annab valge lahustamatu sademe.
SO3 2-
1.KMnO4 ( nõrk lahus) happelises keskkonnas valastub.
S 2O3 2-
1.AgNO3 annab valge sademe,mis kiiresti pruunistub ja siis muutub mustaks
2.Lahjendatud H2SO4 eraldub SO2 ja S,seejuures esineb sogastumine eralduva väävli tõttu.
CO3 2-
1.Hapete toimel eraldub CO2.
NO3-
1.Brutsiini lahus väävelhappes annab punase värvuse.
2.Kui nitraadi lahusele valada FeSO4 küllastatud lahust ja ettevaatlikult valada juurde(katseklaasi seina mööda) kontsentreeritud H2SO4, siis mõlema lahuse piiril moodustub pruun rõngas.
NO 2 -
1.Lahjendatud väävelhape eraldub lämmastikoksiidi.
2.Koobaltisoolad äädikhappe juurdelisamisel annavad kollase sademe.
3.FeSO4 ja H2SO4 (lahjendatud) annavad samuti pruuni rõnga, nagu NO3- juures.
Cl-
1.AgNO3 annab valge kohupiimalaadse sademe, mis valguse käes tumeneb.
2.Pb- ja Hg-(ühevaletse) soolad annavad valge sademe.
Br-
1.AgNO3 annab kahvatukollase sademe.
2.Kloorivesi eraldab broomi.
I-
1.AgNO3 annab kollase sademe.
Vabajoodi võib avastada tärkliskliistriga(värvub siniseks). HI soola lahusele valada pisut tärkiskliistrit ja lisada tilk HNO3 või veidi kloorvett. Lahus muutub siniseks.
ClO-
1.ClO-soolad on püsivad ainult aluselistes lahustes.Hapustamisel eraldub kloor.
2.KI(hapustatud lahus ) värvub pruuniks(joodi eraldumine).
3. Indigo lahus ja teised orgaanilised värvid happelises keskkonnas valastuvad.
ClO3-
1.Zn+H2SO4 taanduvad ClO3-Cl-ks.Kui HclO3 soolade lahusele lisada H2SO4 ja AgNO3 lahust ja peale lisada mõned granuoeeritud tsingitükid, siis vedelik sogastub AgCl eraldubmise tõttu.
2.Kontsentreeritud H2SO4 toimel kuiva soola tõttu eraldub kollakas-roheline gaas ( ClO2 ), mis väga kergesti laguneb plahvatusega( ettevaatust , mitte kuumutada!).
3.Kontsentreeritud HCl eraldab Cl2.
PO4 3-
1.Magnesiaalsegu(MgCl2+ NH4OH +NH4Cl) annab kristallilise sademe (MgNH4PO4 * 6H20).
2.FeCl3 annab FePO4 sademe.
SiO3 2-
1.Naatriumsilikaadi või kaaliumsilikaadi lahuse hapustamisel moodustub sültjas sade.
2.Ammooniumsoolad eraldavad sültja sademe.
CrO4 2-
1.Ba 2+ ja Pb 2+ soolad annavad kollase sademe.
Cr 2O7 2-
1.Ammooniumsulfiidi ja teiste taandajatega taandub kergesti kuni Cr 3+.
C 2 H3O2
(äädikhappesoolad)
1. C2H5OH + H2SO4 moodustab etüülestri (CH3COOC2H5),mida on kerge tunda meeldiva puuviljalõhna järgi)
2.FeCl3 annab tumepruuni värvuse, selliselt värvunud lahuse keetmisel eraldub sade.
C2O4 2-
1.Ca 2+, Sr 2+ ja Ba 2+ soolad annavad valge sademe.
2.KMnO4 + H2SO4(lahj.) valastub.

Keemilised sidemed


Iooniline side.
Iooniline side tekib elektrilaenguga osakeste – ioonide abil. Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise tagajärjel, see tähendab, et üks aatom (metalli oma) loovutab elektrone ja teine aatom (mittemetalli oma) võtab neid juurde.Elektronide loovutamise tagajärjel, omandab (metalli)aatom positiivse laengu – katioon. Samuti omandab elektrone liitnud (mittemetalli)aatom negatiivse laengu – anioon.
Keemilistes reaktsioonides reageerivate ainete aatomid liidavad või loovutavad elektrone nii, et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksa elektroonilise struktuuri.
Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na  Na+ + e-
Aatomid, mille väliskihis on 6 kuni 7 elektroni, haaravad neid kergesti ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e-  Cl-
Tekkinud eriilmeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt, tekib iooniline side.
Ioonide vahel mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis Culoumbi seaduse kohaselt on võrdelised laengute korrutisega ja põõrdvõrdelised nendevahelise kauguse ruuduga
F = k(q1*q2) / r2 k – keskkonna omadusi iseloomustav konstant, mille väärtus sõltub ühikute valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Elektrilised tõmbejõud mõjuvad igas suunas ühte moodi (nagu gravitatsioongi), seega ei saa kristallivõrest eraldada üksikut molekuli. Tahkes ja vedelas olekus, ioonilise sidemega ainetes, molekule ei eksisteeri. Gaasilises olekus on molekulid mõeldavad, kuid ioonikristallid on kõik väga kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist.
Kovalentne side – side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad elektronpaari. H* *H  H:H
Kovalentses sidemes eristatakse polaarset ja mittepolaarset sidet.
Polaarne kovalentne side.
Kumbki aatom loovutab ühe elektroni ühisesse elektronpaari. Ühine elektronpaar nihkub suurema elektronnegatiivsusega (mittemetalsema) elemendi aatomi poole, näit. H :Cl
Polaarne kovalentne side esineb üksteisest mitte järsult erinevate omadustega aatomite vahel, näit. HCl, H2S, H2O, CH4. Polaarne aine koosneb dipoolsetest molekulidest, s.t. molekulides on positiivse ja negatiivse elektrilaenguga poolused.
. Mittepolaarne kovalentne side
Kui ühinevad sama elemendi aatomid (H2, N2), siis on sidet moodustav elektronpaar jagatud võrdselt mõlema aatomi vahel, moodustub mittepolaarne kovalentne side.
Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse.
Metalliline side – side, milles metalli positiivsed ioonid võnguvad paikselt ning nende vahel liiguvad vabad elektronid.

Ioonvõre


Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall - kristall ,mis koosneb vastaslangutega ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonilise kristallvõre ehk ioonvõre. Üksl lihtsamaid ioonvõre tüüpe esineb näiteks naatriumkloriidis, mille kristallvõres iga iooni ümbritseb 6 vastaslaenguga iooni.
Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side.
Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks .
Päris puhtakujulist ioonilist sidet, kus ühised elektronpaarid on tõepoolest täielikult üle läindu elektronegatiivsema elemedni aatomile, reaalseltei esinegi. Ka kõige suurema eletronegatiivsuse erinevusega elementide korral(Cs ja Fe) on ioonide vahel vähesel määral olemas ka kovalentset sidet. Rääkides ioonilise sidemega ainetest, peetakse tegelikult silmas aineid, milles iooniline side on selges ülekaalus võrreldes kovalentsega(nn valdavalt iooniline side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad.
Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks .
Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid , näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest.
Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH , LiOH ,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis , S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne.)

Kasutatud kirjandus


1) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/2iooniside.html
2) www.ut.ee/biodida/taiend/2004/kikkatalo/teooria.doc
4) Tamm, L. Üldine ja anorgaaniline keemia. Avita , 2005
5) Spauszus, S. Retk anorgaanilise keemia maailma. Valgus, 1971 . Tallinn
6) Sokolovskoi, E. M. Üldise keemia praktikum. Valgus, 1979
10
Vasakule Paremale
Anioonide kindlakstegemine #1 Anioonide kindlakstegemine #2 Anioonide kindlakstegemine #3 Anioonide kindlakstegemine #4 Anioonide kindlakstegemine #5 Anioonide kindlakstegemine #6 Anioonide kindlakstegemine #7 Anioonide kindlakstegemine #8 Anioonide kindlakstegemine #9 Anioonide kindlakstegemine #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor summerbeauty Õppematerjali autor
Referaat teema "Anioonide kindlaksmääramine"

Sarnased õppematerjalid

Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs
5
docx

Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs

LABORATOORNE TÖÖ 7 Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Katse 1 Anioonide segu analüüs Analüüsiks on õppejõult saadud anioonide lahus, mis sisaldab katioonidest ainult NH4+, Na+ või K+- ioone. Anioonidest võivad esineda SO42-, [Fe(CN)6]4-, [Fe(CN)6]3-, Br -, (COO)22-, CO32-, I -, CrO42-ja Cl- -ioonid. Ülesanne: a) määrata oksüdeerivate või redutseerivate anioonide olemasolu lahuses Tabelisse teha märkusi. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi. Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1.) Analüüsitava lahuse pH pH=6 määramine universaalse indikaatorpaberiga 2.) Lahuse värvus värvitu 3

Anorgaaniline keemia
Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend
23
doc

Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend

Tähtsamad puhverlahused on: 1. ammooniumpuhver, mille pH~9, koosneb ammoniaakhüdraadist NH3 · H2O ja ammooniumkloriidist NH4Cl. 2. etanaatpuhver, mille pH~4,5, koosneb etaanhappest CH3COOH ja naatriumetanaadist CH3COONa. Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses.Ühiku mol/dm3 asemel kasutatakse tihti lühemat varianti M. Näiteks 2mol/dm3=2M. Katioonid on positiivse laenguga ioonid: H+,NH4+,kõik metallide ioonid.NH4+ on ammooniumioon, mis võib kuuluda soolade koostisse nagu metallide ioonidki. Anioonid on negatiivse laenguga ioonid: OH-,happejääkioonid. Lehekülje algusesse Põhilised tööoperatsioonid keemilisel analüüsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse. 1. Paljud metallid ja anorgaanilised ained reageerivad tugevate hapetega (HCl,H2SO4,HNO3) või nende seguga (näiteks kuningveega, mis koosneb

Keemia
Kompleksühendid - praktikum
10
doc

Kompleksühendid - praktikum

Kui lahuses on SO42­ ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN­ ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2

Anorgaaniline keemia
Kompleksühendid
9
doc

Kompleksühendid

moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Valemis eristatakse sisesfäär nurksulgudega. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) 2, Cu(II) 2, 3, 4 ja 6, Al(III) 3, 4 ja 6, Zn(II) 2, 3 ja 4, Fe(III) 2, 3, 4 ja 6. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl­ iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba

Keemia alused ii
Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs
4
docx

Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs

Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli tõestada erinevate anioonide olemasolu tundmatus analüüsitavas lahuses. Seejärel oli vaja läbi viia tilkreaktsioon SCN - ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamise kohta nende kooseksisteerimisel. Kolmandas katses oli vaja tõestada etanaatioon. Viimasena tuli identifitseerida tundmatu tahke sool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk, pipett, tsentrifuug, filterpaber, elektripliit, keeduklaas

Anorgaaniline keemia
Kompleksühendid
22
docx

Kompleksühendid

1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust Kaaliumheksatsüanoferraat(III) a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Muutust ei toimunud, seega lahuses pole Fe 3+ ioone ja lahus ei värvunud seetõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN– ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada [Fe(CN)6]3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. 3Cd2+ + 2[Fe(CN)6]2-→ Cd3[Fe(CN)6]2 kaadmiumheksatsüanoferraat(III) Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3[Fe(CN)6 ]2 ↔ 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO 4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3  H2O vesilahust, loksutada

Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid
10
rtf

Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid

ammooniumioonid esinevad lahuses. Pärast NaOH lisamist toimus reaktsioon, mille käigus aluseslises keskkonnas vabanes ammoniaak. Kirjutada NH4+ iooni tõestusrektsiooni võrrand FeNH4(SO4)2 + 4NaOH = Fe(OH)3 + NH4OH + 2Na2SO4 NH4OH = NH3 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5 - 1 mL BaCl 2 lahust. Kui lahuses on SO42­ ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli SO42- ioone? Ioonid esinesid lahuses, kuna SO42- ioonide tõttu tekkis raskestilahustuv valge piimjas Ba(SO4) sade. Kirjutada SO42- iooni tõestusreaktsiooni võrrand 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 = 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand FeNH4(SO4)2 = Fe3+ + NH4+ + 2SO42- FeNH4+ + SO42- = Fe3+ + NH4+ + SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust.

Anorgaaniline keemia
Kompleksühend
16
doc

Kompleksühend.

ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd 3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN­ ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH 3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus

Anorgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun