1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O 2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3 broom(V)oksiid Br2O5 koobalt(II)oksiid - CoO seleen(VI)oksiid Se2O6 vask(I)oksiid - CuO arseen(III)oksiid As2O3
P-3 phosphide -4 only carbon exhibits the -4 state for a limited number of ionic compounds C-4 carbide Polyatomic ions +1 the only commonly encountered ion is the ammonium ion NH4+ ammonium -1 (NO2)-1 nitrite (ClO4)-1 perchlorate (NO3)-1 nitrate (ClO3)-1 chlorate (HSO4)-1 hydrogen sulfate, bisulfate (ClO2)-1 chlorite (HCO3)-1 hydrogen carbonate, bicarbonate (ClO)-1 hypochlorite (HSO3)-1 hydrogen sulfite, bisulfite (IO3)-1 iodate (MnO4)-1 permanganate (BrO3)-1 bromate (OH)-1 hydroxide (C2H3O2)-1 acetate
Indigo lahus ja teised orgaanilised värvid happelises keskkonnas valastuvad. ClO3- 1.Zn+H2SO4 taanduvad ClO3-Cl-ks.Kui HclO3 soolade lahusele lisada H2SO4 ja AgNO3 lahust ja peale lisada mõned granuoeeritud tsingitükid, siis vedelik sogastub AgCl eraldubmise tõttu. 2.Kontsentreeritud H2SO4 toimel kuiva soola tõttu eraldub kollakas-roheline gaas (ClO2), mis väga kergesti laguneb plahvatusega( ettevaatust, mitte kuumutada!). 3.Kontsentreeritud HCl eraldab Cl2. PO4 3- 1.Magnesiaalsegu(MgCl2+NH4OH+NH4Cl) annab kristallilise sademe (MgNH4PO4 * 6H20). 2.FeCl3 annab FePO4 sademe. SiO3 2- 1.Naatriumsilikaadi või kaaliumsilikaadi lahuse hapustamisel moodustub sültjas sade. 2
CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3 N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3 AlO(OH) - ; HIO4 TiO(OH)2- - ; IO4 Fe(OH)2- (II); H5IO6 FeO(OH)- ; IO65
· Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel. · Naatriumkloraadi põhiline kasutusala on kloordioksiidi ClO2 tootmine. · ClO2 on paramagnetiline kollane gaas, mida kasutatakse paberimassi pleegitamiseks. · Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3 -(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e- · Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. · Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape. 58
Mõnikord võib hüpokloritiga pleegitamisele järgneda pleegitamine vesinikperoksiidiga. Peroksiidiga töötlemine on ühtlasi ka antikloorimine. Naatriumklorit NaClO2 Naatriumklorit on üks efektiivsemaid looduslikke ja sünteetiliste kiudude pleegitusvahendeid. Tema kasutamine on aga tülikas, sest vajab absoluutselt roostevaba või klaasfiiber-hermeetilistaparatuuri ja toksiliste, gaasilises olekus kõrvalproduktide (ClO2) neutraliseerimist. Selle kaaluvad üles aga pleegitusaine positiivsed küljed: 16 · praktiliselt puudub tselluloosi oksüdatiivne destruktsioon; · pleegitusprotsess on kiire; · kõrvuti värviliste ainetega lagundab klorit ka tselluloosi lisaaineid nagu ligniin. Klorit kuulub oma olemuselt "pehme" toimega oksüdeerijate hulka. See
Pleegitatud max sulfittselluloosil 94% piires. Kaks põhimõtet - ligniini eemaldamine, kromofoorsete gruppide kaotamine ligniini eemaldamata. Pleegitamine Cl2- suht madal konts 12-15%, eksotermiline, 45-90 min, ph alla 2, ei kahjusta nii tselluloosi, järgneb leelise ekstraktsioon, temp 60-80, kestvus 2h. Hüpoklorot- reageerib ligniini kromofoorsete rühmadega, reageerib tselluloosiga, slufittselluloosil, ph üle 9 , 35-40kraadi, 1-2t. ClO2 kõrge valgesus, suure selektiivsusega, mõjutab tseluloosi vähe, 2-4t, kõrge konts, 70-75 kraadi, ph 3,4-4, siis 5,5-6. Peroksiidis- kõrge saagiseda tselluloosi ja puitmassi pleegitamiskes, madal temp, mõjub vähe saagisele, ph 10,5, regul. NaOH ja Na-silikaadiga, 1-3t. O2-ga- kõrge konts ja temp, leeliseline keskkond, 20-60min, oht tselluloosi lagunemise listakse Mg soola. Osoon- tugev oksüdeerija, kõrged konts, madal temp, hapu keskkond. Ditioniit puitmassi peegeldamine,
- Cl aatomite moodustumise kergus Cl2 molekulidest - kõrge elektronafiinsus (suurem kui fluoril) - kloriidide kõrge sidemeenergia Mittemetallidest reageerib - vesinikuga → HCl – väga eksotermiline reaktsioon - plahvatusega valguse toimel või süütamisel, ahelmehhanism - lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel) - tavaliselt saadakse NCl3 teisiti) NCl3 – väga plahvatusohtlik tumekollane vedelik - hapnikuga → oksiidid - tähtsamad Cl2O, ClO2, Cl2O6 ja Cl2O7 kõik ebastabiilsed (plahvatusohtlikud) gaasid või vedelikud - fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil) - joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl Kloor (lihtainena) tõrjub bromiididest välja vaba broomi ja jodiididest vaba joodi: Cl2 + 2Br-- → 2Cl- + Br2 3.27.3. Kloori sisaldavad happed ja nende soolad - levinuim HCl (vesinikkloriidhape, vana nimetus soolhape): 37%-line gaasilise HCl lahus vees, d = 1,19 kg/dm 3
0 4.1 APC 7.1 5.6 Salmonella 5.8 4.0 Typhimurium ClO2 (200 ppm, 15 min, Trisodium NA NA E. coli 6.8 6.2 7.2°C) phosphate (10%, 15 min, 7.2°C) Coliforms 6.0 5.7
annaabi.ee 
