Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.)
Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.)
(CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan-happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks
TÖÖ ÜLESANNE Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH 3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24fk Töö pealkiri Töö pealkiri Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.02.14 Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine.
(äädikhappe) moodustumise tõttu. Töökäik Reguleerisime termostaadi õppejõu poolt antud temperatuurile (esimeses katses oli selleks 25 kraadi, teises katses 35 kraadi). Asetasime termostaati 100-ml kolvi destilleeritud veega. Avasime arvutist programmi ,,PicoLog" ning tegime vastavad muudatused seadete alt katseandmete mõõtmiseks. Tegime uue faili katseandmete jaoks. Programm on valmis juhtivuse mõõtmiseks. Mõõtsime 50-ml mahuga kolbi 6-ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsime ülejäänud kolvi eelnevalt vastava temperatuurini soojendatud veega. Käivitasime stopperi. Fikseerisime lahustumise alguse ja lõpu. Valasime juhtivusnõusse lahuse, nii et elektroodid olid 1cm ulatuses lahuse sees. Asetasime juhtivusnõu termostaati ning lülitasime sisse juhtivusmõõtja. Alustatakse juhtivuse registreerimist. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Katseandmed esitatakse exceli tabeli kujul. Valemid
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK24 Töö pealkiri: Etaanhappe anhüdriidi hüdratsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva eimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgida ilma, et peaks võtma proove
Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. Töö käik 1. Termostaadi reguleerisin juhendaja poolt antud temperatuurile . 2. Termostaati asetasin 100 ml kolbi destilleeritud veega. 3. Lülitasin sisse arvuti ja käivitasin programmi PicoLog ning seadistasin selle vastavalt etteantud juhistele. 4. 50 ml-se mahuga mõõtekolbi mõõtsin 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsin kriipsuni eelnevalt termostateeritud destilleeritud veega. 5. Etaanhappe lahustumise algmomendil (kui pool oli ära kallatud) käivitasin stopperi ja lasin sellel seiskamata käia katse lõpuni. 6. Stopperilt fikseerisin lahustumise alguse ja lõpu. 7. Lülitasin sisse juhtivusmõõtja ja alustasin juhtivuse registreerimist. 8. Fikseerisin stopperi näidu sel momendil. 9
(salvestab seadistused). Avaneb aken ,,Parameter Options". Märgistada ,,Use parameter Formatting", siis OK mitu korda, kuni jääb avatuks ainult aken ,,PLW Recorder". Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New data" ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel ,,save". Nüüd on programm valmis juhtivuse mõõtmiseks. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.)
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 24f Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Töö ülesanne: Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine
mitmeid muutusi. Toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Kokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahust, taimse ja loomse rasva lahust. · Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutatakse hoolikalt. Esimesesse katseklaasi panin kolesteroolilahust, mis äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel muutus pruunikas-rohekaks. Teise katseklaasi valasin rapsiõli. Äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel jäi lahuse värvus samaks, millest võib järeldada, et rapsiõli ei sisalda kolesterooli. Kolmandasse katseklaasi valasin searasva lahust ning selle värvus muutus äädikhappe
elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks
pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan- happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks
HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained
Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub ka anhüdriidi hüdratatsioonil. Puhast, hüdraatumata kaltsiumsulfaati nimetatakse anhüdriidiks. Eestile lähimad kipsileiukohad asuvad Setumaal (enne Teist Maailmasõda kuulusid Eestile). Kipsi kasutatakse palju ehituses ehitusmaterjalina. Nimelt tehakse sellest kipsplaate, mida kasutatakse väga palju majade ehitusel ja viimistlemisel.
............................................................................................ 20 4.KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 21 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus Orgaanilise keemia praktikumi lõputööna sünteesisin aniliinist lähtudes atsetaniliidi. Atsetaniliid on lõhnatu tahke pulbriline aine, mille värvus varieerub värvitust valgeni. Kõige sagedamini saadakse seda äädikhappe anhüdriidi reageerimisel aniliiniga (kasutusel ka selles töös). Reaktsioon on olnud laialdaselt kasutuses orgaanilise keemia praktikumides, kuna tutvustab mitmeid põhilisi 1 sünteesivõtteid (s.h. ümberkristallimine). Atsetaniliid on esimene aniliini derivaat, millel avastati palavikku alandavad ja valuvaigistavad omadused juba 1886. aastal. Ainet kasutati palju aastaid aspiriini
2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH=CH3 COONa + H2O. h) Karbonaadiga reageerimine(tekib sool) 2CH3COOH + CaCO3=(CH3COO)2Ca + H2O + CO2 i) Amiiniga reageerimine(tekib amiid). C5H11COOH + C3H7NH2= C5H11-C-NH-
näiteks steraanituuma oksüdeerumine ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. C17 asendis paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis (kolesteroolilahus, taimse-rapsõli ja loomse rasva lahust-või). Igasse katseklaasi lisasin 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka konts. väävelhapet. Loksutasin hoolikalt. Järeldus:Esimeses katseklaasis oli kolesteroolilahus, teises rapsiõli ja kolmandas searasv. Esimene lahus värvus äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel tumesinakasroheliseks Teistes katseklaasides olid lahused kollakaspunakad. Taimerasvas ei sisaldunud kolesterooli, küll aga mingil määral searasvalahuses.
küllastamatute rasvhapete osakaalu, mis võib väga suures osas erineda. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Töö käik Kolme puhtasse katseklaasi lisasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis- kolesteroolilahust, rapsiõli ja searasva lahust. Lisasin 7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin. Kolesteroolilahus muutus sinakas-roheliseks, seega sisaldas kolesterooli. Rapsiõli ja searasvaga lahustes värvusreaktsiooni ei toimunud. Katsete järeldus: Katse ei õnnestunud täielikult, sest kuigi kolesteroolilahuses sai kolesterooli olemasolu katseliselt tõestada, siis searasvas oleva kolesterooliga katse ei andnud tulemusi. Ometi on searasv tuntud kolesterooli sisaldaja. Katses sai arvatavasti liiga vähe lisatud äädikhappe
Järelikult oli tegu küllastumata rasvhapetega. Värvuse muutus viitas sellele, et broom oli liitunud kaksiksidemele. 4. Libermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomuliku rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml kolesterooli-, teise rapsiõli- ja kolmandasse võilahust metüleenkloriidis. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 5 tilka konts. väävelhapet ning segasin. Lahus kolesterooliga muutus tumeroheliseks. Võilahus muutus heleroheliseks, rapsiõli lahus muutis vaevumärgatavalt värvust. Seega võin järeldada, et loomses rasvas on rohkem kolesterooli kui taimses.
22,1g 100% =15,47g Xg 70% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 70% teoreetilisest ehk15,47g. Töö käik I etapp: Atsetofenoon (CH3CO)2O + C6H6 CH3COC6H5 + CH3CO2H Koostasin aparatuuri, jahuti atmosfääriga ühendatud toru külge kinnitasin kummivooliku koos klaaslehtriga, mille juhtisin keeduklaasi NaOH lahuse kohale. Kolbi valasin benseeni ja AlCl3, käivitasin seguri ning lisasin vähehaaval äädikhappe anhüdriidi. Kuna tegemist oli ägeda reaktsiooniga, siis jahutasin seda veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutasin kolbi veevannis seni, kuni HCl eraldumine lakkas. Selle tegin kindlaks indikaatoriga. Reaktsioonisegu jahutasin ja valasin keeduklaasi umbes 100ml jäävee segusse. Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisasin portsjoni 10%-list soolhapet ( valge tahke osa lahustus). Benseenikihi eraldasin jaotuslehtris ja veekihti ekstraheerisin kaks korda eetriga (2x 20ml)
keskkonnas,moodustub tume sinakas-rohelise reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Kolesterool: · Töö käik Kolme katseklaasi lisame valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust metüülkloriidis. Meie juhul kolesteroolilahus, searasv, oliõli. Iga katseklaasi lisame 6 tilga äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka konts. väävelhappe. Loksutame Jälgime toimuvad värvusemuutusi. · Töö tulemused. Kolesteroolilahus äädikhappe lisamisel muutus siniseks, teised aga roheliseks. Järelikult searasv ja oliõli on mittte steroolid.
sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsiooni: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viis küllastamatuse suurenemisele. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml erineva lipiidi lahust: kolesterooli, rapsiõli ja searasva lahust. Igasse katseklaasi lisan 7 tilka äädikhape anhüdriidi ja 5 tilka konts. H2SO4. Segu, kus oli kolesterool, muutus tumesiniseks. Segu, kus oli rapsiõli, muutus heleroheliseks. Segu, kus oli searasv, jäi värvituks. Järeldus: Searasva lahus, kuna ta on värvitu, ei sisalda kolesterooli. Tumesinine värvus kolesterooli lahuses tõestab positiivset reaktsiooni. Katseklaasis rapsiõliga sisaldub kolesteroole, aga hele sinakas-roheline värvus võib olla tingitud sisalduva lahuses eetritega, mis annavad teise värvuse.
Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et oliivõlis on palju küllastumatust, võis on ka kaksidemeid, aga steariinhappes mitte. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH steariinhape 5.Liebermann-Burchard´i kolesterooli määramise test Kolme katseklaasi valasin erineva lipiidi lahust. 1.kolesterool 2.oliivõli 3.või Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka väävelhapet. Loksutasin hoolega igat kateklaasi. Kolesterooli sisadav lahus muutus siniseks, teiste värvus ei muutunud. Kolesterool reageerib väävelhappelises keskkonnas äädikhappe anhüdriidiga moodustades kolesterooli polüeensete derivaatide segu. Katse tõestab, et oliivõlis ja katses kasutataud võis kolesterooli ei ole.
aset rida transformatsioone nagu näiteks steraanituuma oksüdeerumine ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. C17 asendis paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis (kolesteroolilahus, taimse ja loomse rasva lahust). Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka konts. väävelhapet. Loksutatakse hoolikalt. Järeldused Esimeses katseklaasis kolesteroolilahus, teises rapsiõli ja kolmandas searasv. Esimene lahus värvus äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel tumesinakasroheliseks, mida võiski oletada. Teistes katseklaasides olid lahused kollakaspunakad. Taimerasvas ei sisaldunud kolesterooli, küll aga mingil määral searasvalahuses. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria
materjali kasutamiseks nii pinnakatte-, adhesiooni- kui komposiitmaterjalide tootmiseks. Nende peamiseks puuduseks on vähene UV kindlus, mistõttu kaotavad nad väliskeskkonnas kiiresti oma omadusi, ennekõike läbipaistvuse. · Termoreaktiivsed polüestervaigud Polüestreid on võimalik toota nii küllastatud kui küllastamata kujul, andes vastavalt kas termoreaktiivseid või termoplastseid polümeere. Termoreaktiivsed polüestervaigud saadakse ftaalhappe anhüdriidi ja küllastamata maleiinhappe anhüdriidi kopolükondensatsiooni dialkoholiga. Saadakse heade mehaaniliste omadustega läbipaistvad polümeerid, omades suurt dimensionaalset püsivust ja ilmastikukindlust. Tulenevalt polüstervaikude madalast viskoosusest (saab toot väga keeruka kujuga tooteid, märgavad hästi armatuuri), hinnast, lihtsast vaikude käsitlemist (toatemperatuuril lõpuni kulgeva rissidumisprotsess, vähest täpsust nõudev initsieerimine) ning heast
värvuse kujunemist saab märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsioonideahela lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Esimesse katseklaasi lisasin puhast kolesterooli lahust, teise katseklaasi oliivõli ja kolmandasse katseklaasi searasva lahust. · Igasse katseklaasi lisasin 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet. · Loksutasin hoolikalt. Katseklaasis, kuhu olin algselt lisanud kolesterooli, oli värvusetu hägune lahus, milles oli valge hägu. Aja möödudes võis näha õrna sinaka kuma tekkimist lahusesse. Katseklaasis, kus oli oliivõli lahus, tekkis rohekas-pruunikas lahus. Katseklaasis, kus oli searasva lahus, tekkis õrnalt rohkeas-kollakas lahus. Järeldus Kolesterooli sisaldav lahus pidi muutuma tumedaks sinakas-roheliseks
erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Kolesterooli struktuuris postitsioonis C-17 paiknev süsinikradikaal aga reaktsioonis ei osale. Töö käik · Kolme katseklaasi valatakse 2 ml erinevate lipiidide lahust. · Esimesse kolesteroolilahust, teise oliiviõli ja kolmandasse või lahust. · Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse hoolikalt. · Jälgitakse toimuvaid värvuse muutusi ja reaktsioonisegu lõpliku värvuse kujunemist. · Tehakse järeldused kolesterooli sisalduse kohta uuritavates proovides. Katse tulemused Esimene katseklaas kolesterooli lahusega värvub äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel sinakaks. Teine katseklaas, kus oliiviõli lahus muutub kollakaks. Kolmas katseklaas või lahusega
Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et oliivõlis on palju küllastumatust, võis on ka kaksidemeid, aga palmitiinhappes mitte. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH CH3(CH2)14COOH palmitiinhape 5.Liebermann-Burchard´i kolesterooli määramise test Kolme katseklaasi valasin erineva lipiidi lahust. 1.rapsiõli 2.searasv 3.kolesterool Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka väävelhapet. Loksutasin hoolega igat kateklaasi. Kolesterooli sisadav lahus muutus siniseks, searasv värvus veidi kollakaks ja rapsiõli värvus tumehalliks/pruuniks. Kolesterool reageerib väävelhappelises keskkonnas äädikhappe anhüdriidiga moodustades kolesterooli polüeensete derivaatide segu. Katsest võime välja lugeda, et searasv sisaldab mingil määral kolesterooli ja esmapilgul
ja loomne rasv sisaldab vähe kordseid sidemeid. Liebermann Burchard'i kolesterooli määramise test Teooria: Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Töö käik: Kasutasin searasva, oliiviõli ja kolesterooli 2% lahust metüleenkloriidis. Valasin kõigist lahustest 2 ml erinevatesse katseklaasidesse. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin. Jälgisin muutusi. Tulemus: Kolesterooli lahus värvus roheliseks, searasv oli peaaegu värvitu/natuke kollakas ja oliivõli kollakas. Järeldus: Toimus kolesterooli reaktsioon happe anhüdriidiga. Searav ja oliivõli kolesterooli ei sisalda.
Palmitiinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et päevalilleõlis ja searasvas on kaksidemeid, aga palmitiinhappes mitte. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH 5. Liebermann-Burchard´i kolesterooli määramise test Kolme katseklaasi valasin erineva lipiidi lahust. 1. kolesterool 2. päevalilleõli 3. searasv Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka väävelhapet. Loksutasin hoolega igat kateklaasi. Kolesterooli sisaldav lahus muutus siniseks, teiste värvus ei muutunud. Kolesterool reageerib väävelhappelises keskkonnas äädikhappe anhüdriidiga moodustades kolesterooli polüeensete derivaatide segu. Katse tõestab, et päevalilleõlis ja searasvas kolesterooli ei ole.
3. Sulfoneerumine erinevates punktides 4. Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu TÖÖ KÄIK: 1. Võtsin kolm katseklaasi. 2. Panin 2 ml kolesterooli 2. Panin 2 ml oliiviõli 3. Panin 2 ml võid 3. Lisan katseklaasidesse 7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi. 4. Lisan 5 tilka k. H2SO4 ja loksutan hoolikalt. Jälgin toimuvaid muutusi. 5. Lahus muutus 6. Lahus muutus 6. Lahus muutus smaragdroheliseks mururoheliseks heleroheliseks Kokkuvõte Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Rasvapleki proovi uurimisel selgus, et ainult esimene lahus sisaldas lipiide. Loomulikult sai
Teooria: happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Olenevalt kolesterooli sisaldusest proovis võib roheline värv tekkida ka üle sinise ja punase vaheühendi. Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml vastava lipiidi lahust metüleenkloriidis kollesteroolilahus, rapsiõli ning searasva triglütseriid. Igasse katseklaasi lisati 12 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ning 6 /ml tõesti??/ tilka kontsentreeritud väävelhapet ning segati hoolikalt. Jälgiti toimuvaid muutusi. Tulemus: Kollesterooli lahus muutus tumedaks, sinakas-rohekaks sisaldab kollesterooli (palju). Searasva lahuses muutusi ei toimunud kollesterool puudub. Rapsiõli lahus tõmbus väga hele rohekas-siniseks taimset sterooli (ilmselt /kolesterooli NB! Loomne sterool!! Aga mis sisaldub taimedes?/
Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi? Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks
läbipaistev. Järeldus: kuna oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev, tähendab, et ta sisaldas kõige rohkem kaksiksidemeid. Liebermann- Burchard'i kolesterooli määramise test: Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt. Töö käik: Kolme katseklaasi valasin 2 ml lipiidi lahust, vastavalt kolesterool, rapsiõli ja searasv. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka äädikhappe anhüdriidi ning 4 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning segasin. Kolesterooli lahus muutus sinakaks, rapsiõli lahus oli väga õrnalt rohekas. Searasv jäi läbipaistvaks. Järeldus: Rapsiõli lahus võis sisaldada taimseid steroole.
Bromoatsetani 1,72 166-170 n/a 6 benseen, liid kloroform 8 1.5. Töö käik 1.5.1 Atsetaniliid Keeduklaasis segasin 100 ml vett, 4 ml konts. HCl ja 5 ml aniliini. Lahuse soojendasin 50 oC-ni, lisasin 5,7 ml äädikhape anhüdriidi ja 7,5 Na- atsetaadi 25 ml vees. Segu jahutasin. 1.5.2 p-Bromoatsetaniliid 150 ml kolmekaelasse kolbi panin 5,35 g atsetaniliidi ja 19,8 ml 100% äädikhapet. Soojendasin veevannil atsetaniliidi lahustumiseni, pärast hakkasin lisama 2 ml broomi ja 7,9 ml äädikhape segu jälgides, et temperatuur ei tõuseks üle 40 oC. Pärast lastsin seista umbes 10 minutit. Seejärel lisasin 10% naatriumsulfiti, kuni lahus muutus värvituks ja tekkis sade. Sade filtrisin Büchneri lehtri kasutades.
1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas tekib tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu, mis tekib mitmeastmelise reaktsiooni tulemusena. Töö käik: Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erinevate lipiidi lahust metüleenkloriidis. Mina kasutasin kolesteroolilahust, taimse rasvana rapsiõli lahust ning loomse rasvana või lahust. Igasse katseklaasi lisada 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ning 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutada hoolikalt. Jälgida toimuvaid muutusi ja järeldada kolesterooli sisaldust uuritavates proovides. Tulemus: Kolesteroolilahust sisaldavas katseklaasis tõepoolest tekkiski tume sinakas-roheline reaktsioonisegu, mis oli teistest katseklaasidest selgesti eristatav. Rapsiõli lahust sisaldava katseklaasi reaktsioonisegu oli heleroheline. Rapsiõlis kolesterooli
Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt. Olenevalt kolesterooli sisaldusest antud proovis võib roheline värv tekkida ka üle punase ja sinise vaheühendi. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin u 2ml 1) kolesterooli lahust, 2) searasva lahust, 3) oliivõli lahust, kõiki metüleenkloriidis. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 5-6 tilka kontsentreeritud väävelhapet ja segasin hoolikalt. Järeldused: kolesterooli lahus muutus sinakaks, searasva lahus jäi peaaegu läbipaistvaks ja oliivõli lahus muutus õrnalt rohekaks. Minu katseklaasis oli segu liiga roheline, mis võis tulla üleliia pandud äädikhappe anhüdriidist ja väävelhappest. Oliivõli proov sisaldab taimseid steroole. Kokkuvõte: Lipiide võib vastavalt nende molekulide ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti,
Katseklaasides kus värvus muutus värvituks olid küllastamata rasvhapped, kuna nad reageerisid broomiga, aga küllastunud rasvhapped (nt palmitiinhape) ei reageeri Br2. 1.3.5 Liebermann-Burchard'I kolesterooli määramise test 1. Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis kolesteroolilahust, taimse (päevalille õli) ja loomse (või) rasva lahust. 2. Igasse katseklaasi lisasin 7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka konts. Väävelhappet ning loksutasin hoolikalt 3. Jälgisin katseklaasides toimuvaid värvuse muutusi Kolesterooli sisaldavas katseklaasis muutus värvus sinakas-roheliseks, kuna seal toimus küllastamatuse suurenemine ja sulfoneerumine erinevates punktides. Teistes katseklaasides sellist muutust ei toimunud, kuna taimne ja loomne rasv ei sisalda kolesterooli.
Created by Riho Rosin 4 13666326165046.doc.doc HCOONa naatriummetanaat CH3COONa naatriumetanaat CH3COOK kaaliumetanaat CH3COOCH3 metüületanaat · Estreid võib nimetada ka happe- ja alküülradikaali järgi, lisades sõna ester. CH3CH2COOCH2CH3etüülpropanaat, propaanhappeetüülester 12. HAPPEANHÜDRIIDID · Happeanhüdriite nimetatakse vastavate hapete järgi. · Anhüdriidi nimetus saadakse vastava happe nimetusest lõppliite hape asendamisel liitega anhüdriid. (CH3CO)O2 etaanhüdriid 13. AMIINID · Amiinide üldvalem: R NH2. · Funktsionaalrühm: NH2. · Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin 14. NITROÜHENDID
Õige formulatsioon! , küll aga rapsiõli ja searasv sisaldavad. Palmithape on küllastunud rasvhape, rapsiõli ja searasv on küllastumata rasvhapped. 1.3.5 Liebermann-Burchard’i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Töö käik: Valasin 3-me katseklaasi kolesterooolilahust, rapsiõli, võid. Lisasin 6 tilka värsket äädikahappe anhüdriidi ja 4 tilka konsentreeritud väävelhapet, seejärel loksutasin. Tulemus: Kolesterooli lahus muutus tume sinakas-roheliseks, järelikult sisaldab rohkel kolesterooli. Rapsiõli lahus oli rohkeas-punane (sisaldab näiteks fütosterooli) ja või lahus helesinine.
kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lu bjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, Barüüt kuspüriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub ka anhüdriidi hüdratatsioonil. Barüüt Kuju: plaatjad, nõeljad kristallid; teralised, lehelised agregaadid Kõvadus: 3 – 3,5 Värvus: valge, värvitu, sinakas, punakas Läige: klaasjas, pärlmutter Iseloomulikud tunnused: mittemetalli kohta raske Esinemise vorm ja koht: esineb täiusliku lõhenevusega tahvljate kristallidena
sinakas-roheline reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse2 ml kolesterooli, taimse rasva (oliiviõli) ja loomse rasva (searasva) lahust metüleenkloriidis · Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse · Kolesterooli sisaldav lahus muutus sinakasroheliseks · Oliiviõli sisaldav lahus muutus veidi rohekaks, kuid kuna see on taimne rasv, näitab see hoopis fütosterooli sisaldust · Searasva sisaldav lahus jäi peaaegu värvitus, mis tähendab, et searasvas on väga vähe kolesterooli 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur NB! Aparatuur peab olema täiesti veevaba. Töö teostatakse tõmbekapis. Koostatakse aparatuur, jahuti atmosfääriga ühendatud toru külge kinnitatakse kummivoolik koos klaaslehtriga, mis juhitakse keeduklaasi NaOH lahuse kohale. Kolbi valatakse benseen ja pannake AlCl 3, käivitatakse segur ning lisatakse vähehaaval äädikhappe anhüdriid. Ägeda reaktsiooni puhul jahutatakse reaktsioonikolbi veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutatakse kolbi veevannil seni, kuni HCl eraldumine lakkab. Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub). Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veevaba naatriumsulfaadiga.
Aparatuur: 250 ml, kahekaelaline kolb, magnetsegur, tilklehter, jahuti, vaakumdestillatsiooni aparatuur. Töö teostatakse tõmbekapis! Koostatakse aparatuur, jahuti atmosfääriga ühendatud toru külge kinnitatakse kummivoolik koos klaaslehtriga, mis juhitakse keeduklaasi NaOH lahuse kohale. Kolbi valatakse benseen ja pannakse AlCl3, käivitatakse segur ning lisatakse vähehaaval äädikhappe anhüdriid. Ägeda reaktsiooni puhul jahutatakse reaktsioonikolbi veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutatakse kolbi veevannil seni, kuni HCl eraldumine lakkab. Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega
suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Kolesterool Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahus, taimne rasv (rapsiõli), loomne rasv (searasv). Katseklaasidesse lisati 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutati. Tulemus Katse ei andnud oodatud tulemusi. Kolesteroolilahus oleks pidanud värvuma rohekas-siniseks. Esimesel korral andis õrnalt punaka lahuse, katse kordamisel värvuse muutust ei toimunud üldse. Taimset rasva sisaldavas katseklaasis tekkis õrn hägu, kuigi tegelikult oleks pidanud värvuma nõrgalt 5 sinakaks taimsete steroolide sisalduse tõttu
3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. See on mitmeastmeline reaktsioon ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis- kolesteroolilahust, või ja päevalille lahust. Igasse katseklaasi lisasin värsket äädikhappe anhüdriidi ja kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin hoolikalt. Järeldus: Kuna reaktiive läks lahustesse palju, siis see võis põhjustada ebatäpseid tulemusi. Kolesteroolilahus oli algul sinine, seistes muutus aga lahus tume roheliseks. Või lahus oli algul veidi kollakas, seistes muutus lahus õrnalt sinakas-roheliseks. Päevalilleõli lahus oli tumedam kui või lahus. Tulemuste põhjal saab järeldada, et steroole sisaldavad kõik lahused, aga kõige vähem kolesterooli sisaldus on võis
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Katse käik: Valasin kolme katseklaasi 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Esimesse katseklaasi valasin kolesteroolilahust, teise katseklaasi rapsiõli lahust (taimne rasv) ja kolmandasse searasva lahust (loomne rasv). Igasse katseklaasi tilgutasin u 7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja u 5 tilka kontsentreeritud väävelhapet. Loksutasin segusid. Tulemus: Kolesteroolilahus säilitas oma tumesinise värvuse ja muutusi ei toimunud. Rapsiõli lahus muutus rohekaspruunikaks ja tekkis sade. Searasva lahus muutus heleroheliseks/helesiniseks ja pisut häguseks. Järeldused: Kolesteroolilahus sisaldas kõige rohkem kolesterooli, sest tumesinine värvus säilis reaktsiooni toimumise käigus. Rapsiõli lahus sisaldas kolesterooli vähem kui
reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust kloroformis: 1. kolesteroolilahus, 2. päevalillaõli, 3. searasv. Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin hoolikalt. Tulemus ja järeldus Kolesterooli roheline värv näitab, et teistes katseklaasis väiksem kolesterooli sisaldus. Kõige vähem kolesterooli sisaldus 3. katseklaasis, kus on searasv (värvitu). 2. katseklaasis (päevalillõliga) , kus tekkis sinine ja punane värv on rohkem kolesterooli kui kolmandas katseklaasis. 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria
küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust ,metüleenkloriidis: 1. Kolesterool 2. Kookosrasv 3. Searasv Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse hoolikalt. Jälgitakse katseklaasides toimuvaid värvuse muutusi ning reaktsioonisegu lõpliku värvuse kujunemist. Tehakse järeldused kolesterooli sisalduse kohta uuritavates proovides. Järeldus: Kolesterooli lahus värvus tugevalt rohekas-sinakaks. Seismisel värvus ka searasv õrnalt sinakaks, kookosrasv jäi värvituks. Järeldusena saab öelda, et
annaabi.ee 
