Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karboksüülhapete omadused ja reageerimine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO):
a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH
b)hõbepeegli reaktsioon . CH3-CHO + Ag2O =CH3-COOH + 2Ag↓
c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O .
2.Estri(nagu –COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH.
3. Karboksüülhappe soola(nagu –COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega . H2SO4 + CH3COONa = NaHSO4 + CH3COOH .
4. Karboksüülhapete omadused:
a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O
b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O
c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O
d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=( CH3CO )2O + H2O
e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2↑. 2CH3COOH + Ca =( CH3COO )2Ca + H2↑.
f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O
g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH =CH3 COONa + H2O.
h) Karbonaadiga reageerimine(tekib sool) 2CH3COOH + CaCO3=(CH3COO)2Ca + H2O + CO2↑
i) Amiiniga reageerimine(tekib amiid). C5H11COOH + C3H7NH2= C5H11-C-NH-C3H7(KESKMISE O PEAL KAKSIK SIDEMEGA O) + H2O
j) Alkoholiga reageerimine(tekib ester). CH3CH2OH + C4H9COOH=C4H9-COOCH2CH3 + H20
Karboksüülhapete omadused ja reageerimine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egleska Õppematerjali autor
Karboksüülhapete moodustumine ja omadused. Palju näiteid.

Sarnased õppematerjalid

Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Happeline oksiid ­ oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid ­ oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ­ Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused. Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt H2SO4 --->H+ + HSO4- HSO4- <--->H+ + SO4 2- e. H2SO4---> H+ + HSO4- <->2H+ + SO4 2- Reageerivad metallidega ---> Sool ja vesinikioonideks Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H-st vasakul olevad metallid. Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2 Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks

Keemia
Keemia - Aineklasside Tabel
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad

Orgaaniline keemia
Aldehüüdid-Ketoonid- Estrid jms
3
doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

· Ketorühm ­ karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ­ ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape ­ C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat ­ C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ..

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ..

Keemia
Karboksüülhpped
3
rtf

Karboksüülhpped.

Karboksüülhapped Mõisted: Karboksüülhape-karboksüülrühma (­COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. Karboksüülrühm- on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksülaation- karboksüülhappe anioon. Asendatud karboksüülhape- karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi. Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu ­hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH ­ 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide ­hape järelliitega aat.

Keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV

Keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV

Orgaaniline keemia




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: hää värk
00:43 25-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun