Referaat - Merikotkas (0)

Merikotkas
Välimus
Inimesed pidasid vanasti kotkaid jumalikeks lindudeks. Neil on uhke välimus ja võimsad tiivad. Merikotkas on kõige suurem lind. Kui ta oma tiivad välja sirutab on nende laius kuni 2,5 meetrit. Ta kaalub kuni kuus kilogrammi. Tal on hirmuäratav nokk , mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise nokkloomaga. Merikotka põhivärvuseks on pruun. Merikotka nokk on kollane ja väga massiivne . Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskkohast sulgedega kaetud. Küüned on kotkal mustad. Teda tunneb ära kõige paremini tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab.
Elupaik
Merikotkas eelistab veekogulähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Ta ehitab omale pesa suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põhilised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid . Pesa on kotkal alati kõrgel ladvas ja sinna on vaba juurdelend. Ta ehitab pesa kõrgele ja külgoksale toetuvana. Paljudel merikotka paaridel on mitu peas, mida kasutatakse eri aastateil vaheldumisi.
Toit
Merikotkas toitub veekogudel elavatest loomadest. Kuna ta on suur lind, oma toitu ta ei vali, kes ette jääb, see lõpu leiab. Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde, surnuid kalu, kuid meelsasti ka imetajate raipeid. Tema saagiks lendavad tavaliselt hallhaned, naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured , rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad.
Käitumine
Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas , keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks. Merikotkas on peaaegu sama tugev kui kaljukotkas, kuid ta võib iga saakloomaa maha murda kui nad saagi peale võitlevad.
Sigimine
Aprilli alguses on pesas kaks muna, kuid poegadest üles kasvab enamasti üks. Selle põhjuseks on peamiselt pesasisene kannibalism , rüselused, millede tagajärjeks on pesaservalt alla kukkumine. Merikotkas haub umbes 38 päeva. Emane haub, isane toob toitu. Pojad lahkuvad pesast kaheksa nädalasena.