Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andragoogika sõnaraamat - "Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, subjektsus, refleksioon, identsus, isiksuslik, enesearengu, suutlikkus, enesehinnang, minapilt, teadvustamine, iseennast, eneseteadvus, ressursid, minakäsitus, sotsialiseerumise, vastutustunne, adekvaatne, tunnetamine, teadliku, nägemus, interaktsiooni, motivatsioon, indiviidile, sotsialiseerumine, tolerantsus, tegelikku, kaasaegsesTÄISKÄSVÄNU KUI Triin Lepp ENESEÄRENGU SUBJEKT Sõnastik L. Kaade uurimustöö põhjal Subjekt SUBJEKTIKS OLEMINE= Subjektile omane teadlik MÕTESTTUD aktiivsus ilmneb SUBJEKT-teadvustatud AKTIIVNE suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline
pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu
7.Ühiskonna poliitiline elu? See võib nii või teisiti mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist (poliitilise suunitlusega kunst, kirjandus, muusika jms, streigid, eliidi privileegid jne). Mõistagi hõlmab poliitiline elu kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. 8.Poliitikasubjekti üldiseloomustus? Kui poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, siis poliitika subjekt ongi tegija. Igasugune selgitus ühest poliitika subjektist pole veel piisav tegeliku rolli mõistmiseks. Subjektide ring poliitikas on väga lai ja mitmekesine. Erinevatest aspektidest vaadatuna on neil rohkesti erijooni, mida peab arvestama subjekti iseloomustamisel. Poliitika subjektidele ühine on see, et nende kohustuslikuks tunnuseks on võime mõjutada objekti (teist subjekti). Poliitiline subjektsus avaldub
Sanktsiooni saab mõista kui reageeringut mingile aktile. Saab ka rääkida positiivsest sanktsioonist. 6. Õigusliku käitumise sotsiaalsed ja isiksuselised tegurid. Inimese õiguspärase käitumise motiivideks võivad olla: · Sisemine veendumus õiguspärase käitumise motiivina õigusnormide õiguspärasuses ja õigluses · Individuaalne ja sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika hoiakud moraal Väline käitumisakt: õigusvastane või õiguspärane. Affektiivne käitumine! 7. Norm ja hälve. (Mõisted, olemus).
psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Selle teooria jargi mõjutavad indiviidi kavatsust muuta oma käitumist ja kaitsta tervist uhelt poolt hirmu ja teiselt poolt toimetuleku tunnetamine. Mudel sisaldab kolme psühholoogilist komponenti: terviseohu tosiduse tunnetamine, iseenda haavatavuse tunnetamine, soovitatud muudatuse tulemuslikkuse tunnetamine. Terviskäitumise muutust takistavad vähene tunnetatud tulemuslikkus (ei tea, kas mul sellest ikka kasu on?) ning madal enesehinnang (ma ei saa sellega niikuinii hakkama) (Boer ja Seydel, 1996). Kõrge hirmutunnetus võib mõjutada terviskäitumise muutust vaid siis, kui indiviidil on kõrge enesetõhususe tase (Rogers, 1985). Madala enesetõhususe korral ei pruugi terviskäitumises muutust tekkida. Põhjendatud tegutsemise teooria Põhjendatud tegutsemise teooria selgitab seoseid inimeste suhtumise ja käitumise vahel (Ajzen ja Fishbein, 1977). Autorid väidavad, et inimeste käitumine on mõjutatud järgmistest teguritest
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna...
ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära Isiksuse definitsioon teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus · Käitumise suhteline püsivus · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus Kalle Küttis 2011 3 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt.
11 Lisalugemine kodus:e, ebanormaalne p.15.1 Psühhootilise häire näide p.15.4 Nõustamine ja psühhoteraapia p.15.5 Psühholoogi elukutse p.16 Depressioon Sümptomid Põhisümptomid: Alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, millega kaasneb suurenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus Lisasümptomid: 1. tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 2. alanenud enesehinnang ja eneseusaldus 3. süü- ja väärtusetustunne 4. trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku 5. enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või teod 6. häiritud uni 7. isu alanemine Depressiooni põhjuseid Geneetilised tegurid Biokeemilised tegurid Esineb oluliste neurotransmitterite (noradrenaliin, serotoniin) defitsiit teatud ajuosades. Psühholoogilised tegurid Aaron T. Becki kognitiivne depressiooniteooria
ebaedu väliste faktoritega Usub, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui iseendast Usub, et kõik oluline juhtub väljaspool teda ja tal on vähe võimalusi muuta midagi. Eksternaal : Tunneb ennast välismõjude subjektina Maladam sotsiaal-majanduslik staatus Madalam stressitaluvus Kergemini haavatav Frustatratsioon Toimib juhusele vastavalt Madalam enesehinnang Lühiajalised eesmärgid Passiivne Madalam kohanemisvõime Internaal inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu. Usub, et võib kontollida suurt osa oma keskkonnast. Usub, et on ise oma õnne sepp Usub, et tema rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt temast endast, tema võimetest ja jõupungutustest Internaal on täpselt vastupidine kui eksternaal. 20
Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21. sajandi algus: rõhk asetub eetika tihedale seosele sotsiaalsete probleemidega. Moraali subjekt Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida vähemalt kahe tegevusviisi vahel. Moraali subjektile on omane: · arenenud mina-teadvus, · käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, · oma tegevuse tagajärgede teadvustamine, Moraali subjektil on kindel arusaam heast ja kurjast.
seisukohta. Eneseaktualiseerimine tähendab inimese elukestvat püüdu toimida täielikult funktsioneeriva olendina.Just see püüdlus annab elule mõtte, ent sunnib ka pidevaile otsingule ning nendega seotud riskidele ja pingetele. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Nagu teised humanistlik psühholoogid, rõhutas Rogers oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon
mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2. varjatud huvide teadvustamine, konflikti esilekerkimine 3. konflikti kulgemine Konflikt ja stabiilsus on orgaaniliselt seotud ja omased mistahes ühiskonnale. Ühiskond taotleb stabiilsust, mistõttu konfliktid tuleb stabiilsuseks kujundada: 1. konflikti teadvustamine ja artikuleerimine 2. seadusliku kanali loomine konflikti reguleerimiseks 3. konflikti kanaliseerimine ja organiseerimine K avastatav suhtelise stabiilsuse taustal. Stabiilsus püsib kui kanaliseeritud konfliktide
Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse jõud paneb inimese sihipäraselt isiksusliku autonoomia ja loova eneseväljenduse suunas tegutsema. Inimest iseloomustab soov elada mitmekülgset ja rahuldust pakkuvat elu. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Rogers rõhutas oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon
korral võib areneda neurootiline tüüp, kes on kitsi, alalhoidlik ja piinlikult täpne. Kogu see staadium kujutab endast võitlust autonoomia eest. Niipea kui laps tunneb end omil jalul kindlamalt, õpib ta nägema maailma läbi oma "mina". Kui väline kontroll on olnud liiga varane ja karm võib laps muutuda vaenulikuks ja kangekaelseks. Vaba tahte tunnetamise ontogeneetiline allikas on enesekontrolli tunnetamine, millega kaasneb kõrge enesehinnang. Enesekontrolli kaotamine ning liigse vanematepoolse kontrolli tunnetamine loob eelduse kahtlus- ja häbitunde tekkeks. Autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust. Selles staadiumis leiab aset emast eemaldumine. Tegeliku identsuse kujunemine eeldab sõltumatut indiviidi, kes suudab teha valikuid ja oma tulevikku juhtida. "Ma olen see, mida ma saan vabalt valida." Erik Homburger Erikson 2 Lapsepõlv (3-6) initsiatiiv või süütunne
ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia.Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Õpilasekeskne lähenemine. Põhimõte seisneb selles, et õpilane ise on oma elu ja tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid. Et lõpilane/laps teeks õigeid valikuid, peab tal olema selge, missugused on tema valikud ja missuguseid tagajärgi ühe või teise valiku eelistamine kaasa toob. See eeldab pidevat suhtlemist, arutelu lapsega, mille käigus talle selgitatakse võimalusi. Otsuseid teeb laps ise. See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja
konfliktid ja need on vältimatud, *süst. iga element annab oma panuse süsteemi muutmiseks, *ühiskonna liikmete vahel on vastuolud. Sümboolne interaktsionism- Mead (1863-1931) Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest.
See, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama. Nt kui meile ei meeldi mingi kehaosa, siis seda kehaosa meie jaoks ei eksisteeri (hüsteeria).Hüpnoosi all olevad hüsteeria patsiendid tundsid valu jne. Eelteadvus (preconscious) – mõtted, mälestused, tajud. Relakseeritud seisundis kutsub esile kõik mis mu sees on. Mõtted ja mälestused tulevad kuskilt. Alateadvus (unconscious) – need mälestused, mida ei mäleta tulevad alateadvusest ehk isiksuse osast, milles pole võimalik teadvustamine. Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid. Isiksuse struktuur: id, ego, superego. Isiksus koosneb kolmest osast: Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus. ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab. Rahuldada saab: a) Reflekse – reflex action. Kaasasündinud reaktsioon. Seksuaalne, toiduline, magamine, joogiline.
käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone
käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone
Mina on sotsiaalne ja psüühiline nähtus, seotud enda ja ümbritseva maailma vastandamise tunnetamisega ja teadvuse kestvusega. Mina kui psüühilise elu reguleerivat alget ja isiksuse motivatsioonilist teadvustatust tähistatakse ladinakeelse sõnaga ego. Mina ise rõhutab inimese identsust iseendaga. Mina-struktuur toetub spetsiifilisele veendumusele, mille põhjal inimene määratleb enese olemuse. Mina võib vaadelda kahest aspektist: -Vaatlev e kogemuslik mina - (I), lähimina, sisemine subjekt, ego, vaataja -Vaadeldav mina - (Me), ise, minu, kaugmina, s.o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W
6) Ebanormaalne käitumine käitumine, mis ei sobi sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti; põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi nii inimesele endale kui teistele, seda esineb statistiliselt harva 7) Sotsiaalne küpsus sotsiaalselt küps inimene on suuteline elama täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine (elujaatav hoiak), tal on adekvaatne enesehinnang (st enesehinnang vastab tegelikkusele, on õige kujutus oma võimetest ja elus kindlad ja reaalsed eesmärgid). Ta on võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest, oskab näha oma käitumisviisi ja teo tõenäolisi tagajärgi, oskab reageerida vastavalt situatsioonile. Saab aru, et teiste kõrval elades ei ole tal ainult õigused, vaid ka kohustused. Ta on kohanemisvõimeline ja tal on varasemate põhimõtete ümberhindamise oskus. Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab tolerantsus, ta
Natukene läks sel perioodil hädasolijatelt kõrvale, et inimesed hakkasid edale keskenduma. J-J. Rousseau (1712-1778) - Prantsuse filosoof, asetas lapse individuaalse pedagoogilise teooria keskmesse. Oluline, et tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega. Kasvataja peab last kohtlema austusega, sest laps teab ise, mis on talle hea (uus suundumus). Ütles, et kasvataja pole ainult lapsevanem, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed, asjad. Laps ei ole objekt, vaid subjekt. Ütles, et inimene on oma põhiolemuselt hea. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilisestest, ega majanduslikest kaalutlustest, vaid inimene peab elama vastavalt oma olemusele. Oluline on lapse uudishimu kasvatamine, laps peab otsima ise teadmisi, olema algataja pool. Pooldas karmi karistust eksimuse korral. Prantsuse revolutsioon (1789) vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja
·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib
vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia.
omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie
1. ISIKSUS Igaüks meist on omaette isiksus. Enamikel on oma maailmavaade ja arusaam asjadest. Kõik see kujuneb välja kogu elu jooksul, kuid algust tehakse isiksuse kujundamisel juba varajases lapsepõlves. · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus, · Käitumise suhteline püsivus, · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga. Ehk siis lühemalt: kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ning sotsiaalne roll. Eneseteadvus selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t saadakse aru, et ümbritsevad keskkonnas on veel minutaolisi objekte ehk suhe: mina ja maailm. 1
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks;
annaabi.ee 
