Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmebaas, relatsioon, relatsiooni, veerg, veeru, baasis, andmebaasis, olemi, vaate, päring, triger, veergu, operatsioon, primaar, tabelite, join, andmebaasisüsteem, trigeri, normaalkuju, create, date, meta, select, disain, server, alamklass, diagram, sõltuvus, update, terviklikkus, delete, andmemudel, primaarvõti, diagrammi, veerud, allsüsteemAndmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine
TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. SQL KEELE ALUSED. Standardid (syntaks). Loogilised operaatorid. ANDMEBAASIDE KASUTAJAD. Kasutajad. Kasutajate õigused (privileegid). ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaas, on kogum andmetest, mida mingil põhjusel on vaja säilitada. Andmebaasis säilitatakse andmeid vähem või rohkem organiseeritult. Andmebaaside põhifunktsioonid. 1. Andmebaasisüsteem peab pakkuma kasutajatele võimalust luua andmebaasi ja muuta selle struktuuri ning lisada sellesse andmeid, otsida sealt andmeid ja muuta seal andmeid. Selleks otstarbeks peaks andmebaasisüsteem pakkuma kasutajale keele, mis koosneb kahest alamkeelest: · Data Definition Language andmekirjelduskeel. · Data Manipulation Language andmekäitluskeel. 2
teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber
Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on
1) Mis on informatsioon? a) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. b) andmebaas. c) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel pole teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum
Süsteem autendib subjekti. Kui subjekt on identifitseeritud siis lubatakse subjekt süsteemi siseneda, vastasel juhul mitte. Kasutusjuht: Menüü vaatamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Süsteemi sisenedes saab klient vaadata menüüd mille alusel koostab oma tellimust. Kasutusjuht: Tellimuse koostamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Klient soovib antud restoranis teha tellimus. Süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli. Klient koostab tellimuse ja säilitab andmebaasi. Andmebaasis tekib uus tellimus seisundiga ,,loodud". Kasutusjuht: Tellimuse kinnitamine Tegutsejad: Tellimuse vastuvõtja Kirjeldus: Kui kliendi tellimus on nõuete kohaselt koostatud, siis tellimuse vastuvõtja kinnitab tellimuse. Kui tellimus on kinnitatud, siis asub autojuht tellimust kliendile tarnima. Kasutusjuht: Tellimuse arhiveerimine Tegutsejad: Autojuht Kirjeldus: Autojuht peab vajalikuks tellimuse arhiveerimist. Süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli
Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel......................................................................................................14 5.TABELITE SEOSTAMINE..................................................................................... 16 5.1.Mitme tabeliga andmebaas.................................................................................16 5.2.Seose tüübid....................................................................................................... 19 5.3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste.............................
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
ORACLE andmebaasi praktikum Sissejuhatuseks 1. Kasutage programmi ,,Toad for Oracle" (otsige lihtsalt nime ,,Toad" järgi ja käivitage). 2. Toad'i käivitamisel avaneb aken, mille kaudu saate ennast baasi logida: 3. Sisestada tuleb kasutajanimi (1) ning password (2) ja combo boxist tuleb valida andmebaasi nimi (3), mis teie puhul on alati ,,TESTDATA". Pärast seda tuleb vajutada nuppu ,,Connect" (4). Kui kõik oli korras oletegi andmebaasis sees. See aken sulgub ja avaneb tööaken. 4. Baasi on tehtud teile kasutajanimi (juhul, kui te käsiste harjtustunnis ja lasite selle endale teha). Kasutajanimi on üldjuhul ,,s14ppee", kus ,,pp" on kaks teie perekonnanime esimest tähte ja ,,ee" teie eesnime kaks esimest tähte. Täpitähed on asendatud ilma täppideta tähtedega. Tähed on suured. Password on esialgu ,,AAA". Kui olete baasi sisse saanud tuleb see
"GRANT" ja "REVOKE" laused. Data Manipulation language (DML) Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist. "SELECT" lause. Päringulauses spetsifitseeritakse millistest tabelitest milliseid andmeid vajatakse. Päringus määratakse soovitud tabelid, veerud ja valiku kriteeriumid. Andmete töötlemise laused e. andmete käitlemise laused (data manipulation statements) - muudavad andmeid andmebaasis. Nad lisavad, muudavad ja kustutavad andmeid. "INSERT", "UPDATE", "DELETE" laused. Data Procedural Language (DPL) Protseduurne keel salvestatud protseduuride loomiseks. Protseduurne keel töötleb ridu ükshaaval. Klient-server andmebaasid Klient/server arhitektuurist võib rääkida arvutivõrgu ülesehituse aga ka programmide omavahelise suhtlemise kontekstis. Samuti andmebaaside kontekstis. Klient/server andmebaas on hajussüsteem, kus
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Sissejuhatus See töö koosneb üheksast eri osast. Esimene osa on autori deklaratsioon. Teine osa on "Sissejuhatus", annab ülevaate, millistest osadest see töö koosneb. Kolmas osa on ülesande püstitus, kus kirjeldan antud andmebaasi vajalikkust. Neljandas osas, milleks on analüüs, kirjeldab eesolevat andmebaasi. Töö viies osa on projekt, mis koosneb ERD mudelist ning olemite semantikast. Kuuendas osas asub kirjeldus, kus kirjeldan milliste programmidega antud andmebaas on koostatud. Seitsmes osa on kokkuvõte, kus võetakse kokku tegevus ja analüüsitakse töö kirjutamise erinevaid osasi, mis oli raske, mis kerge. Kaheksas osa on kasutatud kirjandus. Üheksandaks osas, milleks on lisa, sisaldab endas infosüsteemi tegemiseks vaja läinud skripte ja muid kirjeldusi. Ülesandepüstitus Antud töö eesmärgiks on teha infosüsteem kõnekeskuse jaoks. Sellise infosüsteemi vajalikkus
isik.id=partii.must or isik.id=partii.valge group by klubi.nimi; --3. Luua vaade v_punkt(partii, turniir, mangija, varv, punkt), kus oleksid kõigi mängijate kõigi partiide jooksul saadud punktid (viitega partiile ja turniirile) koos värviga (valge (V), must (M)) CREATE VIEW v_punkt (partii, turniir, mangija, varv, punkt) AS SELECT Partii.Id, Turniir, Valge, 'V', Valge_tulemus/2.0 FROM Partii UNION SELECT Partii.Id, Turniir, Must, 'M', Musta_tulemus/2.0 FROM Partii; --#4.Vaate v_punkt ja vaate v_mangija põhjal teha vaade v_edetabel(mangija, turniir, punkte), kus veerus mangija on mängija nimi (v_mangija.nimi) ja veerus turniir on turniiri ID. Punkte arvutatakse iga turniiri jaoks (mängija punktid sellel turniiril). CREATE VIEW v_mangija(id, nimi) AS SELECT Id, Perenimi || ', ' || Eesnimi FROM Isik; CREATE VIEW v_edetabel(mangija, turniir, punkte) AS SELECT v_mangija.nimi, v_punkt.turniir, SUM(v_punkt.punkt) FROM v_mangija, v_punkt WHERE v_mangija.id=v_punkt.mangija GROUP BY
CREATE TABLE mina ( eesnimi varchar(30) not null, perenimi varchar(100) not null, sugu varchar(5) not null, synnipaev date not null, algus datetime not null default current timestamp, viimati datetime default timestamp, CONSTRAINT pk_mina PRIMARY KEY (eesnimi) ); INSERT INTO mina (eesnimi, perenimi, sugu, synnipaev) VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku'; CREATE GLOBAL TEMPORARY TABLE paha (nimi VARCHAR(40) NOT NULL, CONSTRAINT pk_paha PRIMARY KEY (nimi)) ON COMMIT PRESERVE ROWS; INSERT INTO paha (nimi) VALUES ('Mari'); SELECT * FROM paha; create table isik( Id integer not null default autoincrement primary key, Eesnimi varchar (50) not null, Perenimi varchar(50) not null, Isikukood varchar(11), Klubi integer, Unique (eesnimi, perenimi)) create table Klubi( Id
kohta informatsioon, mida selles talletatakse. Olemite omadusete all lähevad tabelide veergude kirjeldused, milleks on andmetüüp, semantika jne. Realisatsioonis on 3 SELECT lauset koos lahti seletava kommentaariga. 3 Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles andmebaas, mis kirjeldab ühe või mitme kinosüsteemi toimimist. Andmebaas koosneb kirjalikust analüüsist, ERD ehk Entity Relationship Diagrams (eesti k. olemisuhtediagramm) mudelist ja kindlas rakenduses loodud SQL laused, milleks valisin Oracle SQL Developer-i. 4 Analüüs Meil on kino. Kino asub linnas. Ühes linnas võib olla mitu kino, mis on sama firma omad. Ühes linnas olevad kinod võivad kuuluda erinevatele firmadele. Kinos on üks või mitu saali
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 1 Zoom In kaardiakna kuva interaktiiv ne suurendamine 2 Zoom Out kaardiakna kuva interaktiivne vähendamine 3 Fixed Zoom In kaardiakna tsentripõhine suurendamine 4 Fixed Zoom Out kaardiakna tsentripõhine vähendamine 5 Pan kaardiaknas "käpaga" navigeerimine 6 Full Extent kõigi kaardiaknas olevate kihtide kuvamine täies ulatuses 7 Go Back To Previous Extent kaardiakna eelneva vaate kuvamine 8 Go Forward To Next Extent - kaardiakna järgneva vaate kuvamine 9 Select Features interaktiivne objekti valimine 10 Clear Selected Features selektsiooni tühistamine 11 Select Elements elementide valimine 12 Identif y elemendi atribuudiinfo kuvamine 13 Find elemendi otsing kihi ja andmevälja alusel 14 Go To XY koordinaadipaarile (X,Y) liikumine 15 Measure objektide geomeetria mõõtmine 16 hüperlingi lisamine
Mitmel lugejal ei ole telefoni? SELECT Eesnimi, Perenimi, Telefon FROM LUGEJA WHERE Telefon=0 12. Leia iga sünniaasta algus kas 19 või 20 SELECT if((left(Isikukood,1)=3 or left(Isikukood,1)=4),'19','20') as x FROM LUGEJA; 13. Väljasta lugeja eesnimi, perenimi, sünniaeg (nt 02.03.2006), isikukood. SELECT Isikukood, Eesnimi, Perenimi, concat(mid(isikukood,6,2),'.',mid(isikukood,4,2),'.',mid(isikukood,2,2)) AS Sünniaeg FROM LUGEJA; 14. Kuva Sinu andmebaasis olevad tabelid (piisab nimede näitamisest) SHOW TABLES; 15. Uuri vanuse arvutamist järgmiselt veebilehelt http://dev.mysql.com/doc/refman/5.0/en/date-calculations.html Leia kõikide lugejate vanused. Väljasta eenimi, perenimi ja vanus, kasuta aliasi. SELECT Eesnimi, Perenimi, concat(if((left(Isikukood,1)=3 or left(Isikukood,1)=4),'19','20'),mid(Isikukood,2,2),'-',mid(Isikukood,4,2),'-',mid(Isikukood,6,2)), CURDATE(), TIMESTAMPDIFF(YEAR,concat(if((left(Isikukood,1)=3 or
orienteeritud' seisukohast. Nt. MySQL'i andmeväli ei saa koosneda mitmest alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama. Baasi loomine Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik. Kasutajad-õigused Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role: Enter it again: Shall the new role be a superuser? (y/n) y
Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. Andmebaas • Andmebaasi komponente: – Tabel (Table) – Protseduur (Procedure) – Tabelite vaheline seos (Relation) – Sisestusreeglid tabeliväljadele • Tabel ehituselementideks on – Väljad (Field) – Kirjed (Record) – Indeksid (Index) ehk järjestused Andmebaasihaldus- ja rakenduste koostamise keskkond Visual FoxPro Tabelite struktuur, andmetüübid ja avaldised Ülevaade
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
Küsimus 4 Valida sobivad paarid Protsessikeskne lähenemine – Keskendub andmevahetusele erinevate protsesside vahel, Kiirendatud analüüs keskendub – keskendub prototüübide kasutamisele, Objekt-orienteeritud lähenemine – ühendab andmed ja protsessi objektiks, Andmetekeskne lähenemine – Keskendub salvestatud andmete struktuurile Küsimus 5 Graafik, mis näitab andmete liikumist erinevate süsteemiobjektide ja protsesside vahel nimetakse Vali üks: a. Tegevusdiagrammika b. Olemi -Seose diagrammiks c. Andmevoo diagrammiks d. Kommunikatsiooni diagrammiks e. Klassidiagrammiks Küsimus 6 Graafiline kujutus protsessidest, mis koguvad, töötlevad, salvestab ja jaotab andmed erinevate süsteemikomponentide vahel nimetakse Vali üks: a. Loogiliseks mudeliks b. Andmemudeliks c. Protsessimudeliks d. Dünaamiliseks mudeliks Küsimus 7 Infosüsteemi piiride määramiseks kasutatakse – Context diagram, Kõige rohrem detaile näitab – Primitive diagram,
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KP21 Andmebaas Informaatika kursusetöö Juhendaja: M. Spitsõn Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Andmebaas........................
JAOTISED JA PIIRID (KÜLJENDUS, PAGE LAYOUT) Mahukate dokumentide puhul on otstarbekas dokument jao- tada jaotisteks (sektsioonideks, osadeks). Uue jaotise alustamiseks määrata tekstikursoriga koht, kust alustatakse uue jaotise tegemist. Siis valida Küljen- dusPiirid (Page LayoutInsert Page and Section Breaks) dialoogaknas Lehepiirid (Page Breaks) vastavalt vajadusele, kas: 1. Leht (Page) (Ctrl+Enter) lehekülje piir (katkestus); 2. Veerg (Column) (Ctrl+Shift+Enter) veeru piir (katkestus); 3. Teksti mähkimine (Text wrapping break) teksti mähkimise kat- kestus. Samas dialoogaknas saab valida jaotisepiire (Section Breaks): 1. Järgmine leht (Next Page) alates järgmisest leheküljest (nt kui soovitakse kahte esimest lehte määrata ühes jaotises, siis tuleks tei- se lehe lõpust määrata antud valik, et saada alates kolmandast lehest uus jaotis (oluline päiste/jaluste kujundamisel)); 2
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Sama seos tabeliga ,,Kliendid" on tabelis ,,Riigid". Praegu, kõik vajalikud tabelid ja seosed on tehtud. Sulgen neid ja hakkan päringuid tegema. 13 Päringud. Päringud (Queries) on teine grupp andmebaasiobjekte. Kui püüda nende vajadust lühidalt edasi anda, siis võib kasutada märksõnu Päring ei säilita andmeid see lihtsalt toob andmed tabelitest välja. Päring on dünaamiline lisades või muutes andmeid tabelites, muutub ka päringu tulemus ehk päringu salvestamisel ei salvestata mitte päringu tulemust vaid päringu formaat, et saaksid sama päringut uuesti teha. Samas peab ka arvestama, et muutes andmeid päringus, muutuvad need ka tabelites, millest päringusse andmeid võeti. Olemas on ka erinevate eesmärkidega tegevuspäringud. Nende kasutamisega tuleb olla äärmiselt
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
Tabel 1 0 ..1 Keha Kokkuvõte * * Rivi Lahter * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, B13, milledele AB21, B3:H53 eelnevad vastavalt tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 R1C1-tüüpi Enamasti kasutatakse aadressis kasutatakse A1-tüüpi aadresse. nii rea kui
Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja vastav abiinstruktsioon. Kasutatud nupud: trükkimine - abi
«Näitaja». Veergu «Jrk nr» ei soovitata käsutada, kui selleks puudub eriline vajadus. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure tähega. Alaveergude (-ridade) pealkirjad võivad olla väikese algustähega. Veerud nummerdatakse, kui tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Nimetus «Joonis» kirjutatakse välja täielikult või lühendatult «Joon», «Jn». Keerulisematel joonistel võib allkirjale järgneda pikem selgitus. Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile tuleb tekstis viidata, kas otse, nt: ...see on esitatud joonisel 3, alljärgnev tabel 7 iseloomustab..., või kaudselt, kus tabeli/joonise number eraldatakse
ANDMEBAASI LOOMINE Start/Programs/Microsoft Access Käivitades programmi MS Access, ilmub avaaken, kus on järgmised osad: Create a New Database Using o Blank Access database - luua tühi andmebaas. o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view).
Registrit kasutavad klienditeenindaja, paigaldaja, laopidaja ja raamatupidaja. 1.3.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid Registri andmeid kasutavad ja uuendavad töötajate funktsionaalne allsüsteem ning müügi, lepingute ja arvete funktsionaalne allsüsteem. 1.3.4 Infovajadused Töötajate ning ametikohtade nimekiri. 1.3.5 Seosed teiste registritega Lepingute ja arvete register lepingute ja arvete registriga on töötajate register seotud olemi osapool kaudu (töötaja ON osapool) Töökäskude register töökäskude registriga on töötajate register seotud olemi `töökäsk' kaudu (töötaja koostab ja täidab töökäske) 1.3.6 Ärireeglid - Töötaja võib vaadata vaid iseenda andmeid, välja arvatud juhataja ja raamatupidaja ametikohal olev töötaja, kes võib vaadata kõigi töötajate andmeid - Töötaja töötab parajasti ühel ametikohal - Ühel ametikohal võib töötada mitu töötajat
annaabi.ee 
