Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Tristan ja Isolde" powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isolde, muusika, keltide, cornwalli, tristani, printsessi, lool, kaunist, helilooja, richard, wagner, 1859, loost, muusikud, femme, kunst, salvador, aubrey, beardsley, ?isolde, tänanTemast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Skaldid viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud. Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud. Zonglöörid rändartistid ja muusikud keskaegsel Prantsusmaal. Huglaarid rändartistid ja muusikud keskaegsel Hispaanias.
· eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul"
.......................................................................................13 Lisa..............................................................................................................14 Pilt Wagnerist.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist. Ning ta on peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema. 3 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.
vaid lühikeseks õitsenguks ja ka Beethoveni "Fidelio" ei suutnud veel luua täiel määral saksa rahvuslikku ooperit. XIX saj. alguses tõusnud rahvuslik liikumine ja rahvusliku kultuuri küsimus püstitasid ka saksa rahvusliku ooperi probleemi ja sellel patriotismi tõusu ajal kerkis esile Carl Maria von Weber, kes oli väga mitmekülgne isiksus - helilooja, dirigent, ühiskondlik tegelane ja muusikakirjanik (võib öelda, et Weber oli Lääne-Euroopa heliloojate-romantikute seas esimeseks aktiivseks ühiskondlikuks tegelaseks, kellel oma tegevuses tuli kokku põrgata parempoolsete ringide vastuseisuga). Saksa romantism iseenesest oli väga vastuoluline, sisaldades endas nii revolutsioonilisust kui ka reaktsioonilisust. Siin
Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende asemel püüdsid vaimulikud edasi kanda jumalasõna müütide jms asemel. Äärealadel säilis folkloor paremini. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja bardide looming kandus edasi põlvest põlve suuliselt. Kirja hakati panema nende loomingut munkade poolt 7. sajandil. Iiri saagadesse on jätnud oma jälje varajane ristiusk, näiteks tooremaid motiive see pehmendas ning lisas ligimesearmastust loomigusse. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustas luuleline rütm ja lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri
· Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette
Keskaja kirjanduse neli pôhisuunda :rahvalikud kangelaseeposed, vaimulik kirjandus, rüütlikirjandus, linnakirjandus rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood)
Keldi eepika: · saagad - maagilised lood kuningatest · värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied"). Tähtsamad laulikud olid: 1. fiilid - ennustajad, seadustetundjad, lõid lugusid kuningaperest või sugukondade müüte. Jutustajad. 2. bardid - lõid mütoloogilise sisuga muusika saatel ülistuslaule jumalatele või kuningatele. Laulikud. Conchobar ja Cuchulinu - saagade peategelased, kuningkangelsaed. Islandi eepika Vanem Edda kirjeldas maailma teket, oli pandud kirja 11. saj. pKr, kuid lood on palju vanemad. Noorem Edda oli loodud 13. saj. Laulikuteks olid shaldid. Mõned tegelased Vanemast Eddast: · aasid, vaarrid - Aasgardi ja Varraheimi elanikud. · hiud - Jötunheimi elanikud · Odin - muistne germaani peajumal
kuninganna käsu tappa Siegfried. Samuti Süzeedeks armastus ja sõda on ta nupukas. Kujutati vapruse, truuduse ja armastuse Brunhildi on väga uhke ja kättemaksu- proovilepanekut himuline, mis puudutab tema au riivamist. Peategelane seisis valiku ees: kas soori- tada kangelastegu, nagu seda nõudis abielluda (Isolde on määratud abielluma vasallikohus, või eirata seda armastuse Tristani kasuisaga, võlujook oli määratud tõttu Kauni Daami vastu ("Tristan ja kasuisale) platooniline armastus Isolde", "Kuningas Arthur") Tüüpiline oli, et neiu röövitakse Bretooni tsükkel Arthuri romaanide mereröövlite poolt, kui vaenlane linna tsükkel (Geoffrey, Chretien) vallutas Kuningas Arthuri isa oli Uther Pen- dragon, kes võttis naiseks Igraine'i. 9. Linnakirjandus - luule
värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad olid proosa vormis, neid iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchulainn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagade
Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale- impressionismile. Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja-virtuoos (tuntud
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki
ja saab rüütliks. Ta teeb palju vigu ja kannab kaasas süütunnet ema hülgamise pärast. Kui Parceval lossi läks, nägi ta kuidas ühe vana rüütli verd võeti aga ta ei küsinud midagi. Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud õnnetoova Graali hoidjaks. Parvecal lubab selle üles otsida. Sama teeb ka arturi vend. Siinkohal teos lõpeb, sest autor suri ära. TRISTAN JA ISOLDE: Tristan, elab oma onu Marci õukonnas, kes teda väga armastab, kuna T oli tapnud ka tema vaenlase iiri rüütli Morholti. T sarub Iirimaale paadiga, kuhu läks surema, kuna sai mürgise noolega haavata. Sealne kuninganna Morholti õde ja Isolde ema, ei tea, et T on ta venna tapja ja ravib ta terveks. Marci õukondlased, et taha, et T saaks pärijaks ja ütlevad, et Marc naise võtaks ja järeltulija saaks. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juuksekarva pääsuke on lossi toonud
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole
tuffe(kivim), nisse, (mängiti) tussi, afissidel. Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Võrdle profid - proffidel (esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le). Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. grafiti, trellpuur, reklaamiblokk, atentaat, demonstreerima, tussijoonis, mandariin, sigaret, formular, tärpentin, pankrot, modernne muusika, stjuardess, elimineerima, arhitekt, bakalaureus, blankett, psühholoog, snepperlukk, tendents. magistrant, näituseboks, kandidaat, potentsiaalne, efekt, professor, marmelaad, terminal, vinegrett, kotlet, komplekssed, risoto, koordineerima, dekadentlik, distsipliin, fundamentaalne, ressurss, rutiinne töö, taburet, variant. 1. Kirjandus on üks võimalus väljendada oma arusaamist selle kohta, mis toimub meie sees ja meie ümber. 2. Kirjanduse põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika.
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9
kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks.
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
SALVADOR DALI · 11.05.1904-23.01.1989 Hisp maalikunstnik, 20.saj tähtsamatest sürrealistidest · range kasvatus, naine Felipa Domenech Ferres vastand · ema innustas teda, vanem vend suri enne ta sündi, õde Ana Maria kirjutas tast raamatu 1949 · 1916 moodne kunst kui Ramon Pichot´ga suvepuhkust veetis, 1917 söejoonistuste näitus kodus, 1919 Figurese teatris avalik näitus · 1921 ema suri rinnavähki MADRID JA PARIIS (1922) · kaunite kunstide kool Academia de San Fernando (tähelepanu ekstsentrik dändi; pikad juuksed, põskhabe, mantlid, sukad, põlvpüksid = 19saj inglise esteedid). Sõbrunes Pepin Bello, Luis Buñueli, Federico Garcia Lorcaga. · tähelepanu äratas kubismiga, teadmised pärit ajalehtedest. Eksperimenteeris dadaismiga, mis mõjutas ta loomingut kogu elu · 1923 eemaldati üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja pidi veetma 35 päeva vanglas · 1926
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e. Jutukirjanduse vallas: -Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas) Iirimaal olid keskajal põhiliselt keldid =Suguvõsa kroonikate talletamine au sees -2.-7. sajand -Nimetati saagadeks =Olulised olid laulikud -Kuninga nõuandjad filid
Siis hakkasin materjali helilooja kohta otsima. Väga raskeks see ei osutunudki ning leidsin piisaval hulgal teavet tema eluloost, lomingust ning kirjeldasin ka kahte tema suurteost- ,,Pildid näituselt" ja ,,Boriss Godunov". Loodan, et nii nagu mina ise, saavad ka teised siit referaadist palju huvitavat teada ning soovin head lugemist... 3 1. ROMANTISM Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18.
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud
annaabi.ee 
