Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis
Linne oli paras kiidukukk, sest vabalajal koostas ta tihti pikkasid kiidukõnesid. Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: "Sugupooled peavad pulmi...". Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor kliitor). Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.
Vulva ja vagiina infektsioonid Emakakaelapõletik Bakteriaalne Candida / Trichomonas Genitaalherpes Klamüüdia Gonorröa PID papilloomiviirusi vaginoos seenkolpiit vaginalis nfektsioon M Muutus tupe Sagedasem Algloom Põhjustatud Emaka, HPV õ bakterflooras vulvovaginiidi enamasti HSV-2 munajuhade, i tekitaja poolt munasarjade või s ...
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise se...
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
Kontaktne seksuaalne väärkohtlemine hõlmab endas tegevusi, mille korral leiab aset füüsiline kontakt väärkohtleja ja lapse vahel. Seda esineb erinevate uuringute andmetel kuni 50% laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest. Kontaktse seksuaalse väärkohtlemise viisid on: · penetratiivne ehk vaginaalne suguühe, kus penetratiivne kontakt tähendab kuitahes kerges vormis toimunud penetratsiooni lapse ja väärkohtleja suu, peenise, vulva või päraku vahel. Penetratsioon hõlmab ka anaalset või genitaalset kontakti käe, sõrme või esemega. · Mittepenetratiivne, kus väärkohtlevat seksuaalset kontakti käsitletakse kui akti, kus kas otse või läbi riiete puudutatakse( kas lapse või väärkohtleja poolt) teise inimese privaatseid kehaosi. Väärkohtleja teeb seda tahtlikult ning väärkohtlev seksuaalne kontakt ei väljendu normaalses kontaktis, mis toimub lapse eest igapäevase
3. EMAKAKAELA VÄHK Naiste pahaloomuliste kasvajate diagnostika ja raviga tegeleb selline meditsiini haru nagu günekoloogiline onkoloogia. Raviarstiks on günekoloog, kes on saanud lisaväljaõppe just vähiravi alal . Tegemist on spetsialistiga, kes on võimeline pakkuma sobivaimat ravi ning mis ei ole ka vähetähtis - tal on kogemus just samasuguste haigete ravis. Onkoloog-günekoloog ravib välissuguelundite ehk vulva vähki, tupe vähki, emakakaela vähki, emaka vähki, munajuha vähki, munasarja vähki (joonis 1.) ning trofoblasti pahaloomulist haigust ehk lootemuna väärastumisest tekkinud kasvajat. (cancer.ee 22.02.2009). joonis 1. Emakakaela vähk on üks sagedamini esinevaid vähke naistel. Emakakaela vähk on välditav ja algstaadiumis kergelt ravitav. Emakakaelal esineb sagedasti põletikke ja haavandeid, mis on soovitatavalt vajalik ravida
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
Eristatakse sisemisi ja väliseid sugu- ehk sootunnuseid. Meeste väliste suguelundite tähtsad osad on suguti ja munandikott. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munandid ja munandimanused, kus toodetakse ja ladustatakse seemnerakke, seemnejuhad ja eesnääre. Eesnääre toodab 95% seemnevedelikust. Seemnepurske korral surutakse seemnevedelik kusitisse ja segatakse seal eesnäärmenõrega. See tagab seemnerakkude liikuvuse viljastamise jaoks. Naise välised suguelundid on häbe e. vulva, häbemekink, suured häbememokad, tupeesik ja kõdisti. Naise tähtsamad sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasarjades moodustub enamasti 28-päevase intervalliga üks viljastumisvõimeline munarakk. 92 Munaraku küpsemine ehk ovulatsioon toimub tsükli keskel (14. päeval). Munarakk võetakse munajuha narmaslehtrisse ja suunatakse emaka poole, kus see viljastumise korral selleks puhuks kasvanud koele kinnitub
Their expansion in both New York City and California has been funded largely by Reese Jones, who sold his software company Netopia to Motorola for $208 million. The "slow-sex" movement thus began and Nicole was its default leader. In San Francisco, I was playing Larry King: "So, can I ask exactly where you are touching the clit now? It's still an upward motion?" I was positioned on an o ce chair with my elbows on my knees, looking down at the woman's vulva from about ve feet away, where she and her male partner were positioned on pillows and throw rugs. "You can get closer," said Aiko. "Sure. Get as close as you need to," added the woman on her back. So I did. I watched from a distance of about two feet, sometimes closer, as the woman's entire physiology changed over 15 minutes, asking questions and watching the man's technique. Then it was my turn. "Are you ready?" Aiko asked. "Ah ... sure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
