Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti.
eespurihambaid pole. 12. Peensool: a) nimeta osad (3); b) nimeta suured näärmed, mille juhad avanevad peensoolde (2) Peensool: a) 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib munarakke ja naissuguhormoone; c) ovulatsioon - küpsete munarakkude väljumine munasarjast ? 15
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks.
igal hormoonil on erinev toimeaeg 8. Näita joonisel sisenõrenäärmeid! 9. Selgita sisenõrenäärmete hormoonide ülesandeid! Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonide sünteesivate näärmete talitust Kilpnääre mõjutab eritusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Neerupealsed toodavad adrenaliini Kõhunääre toodab insuliini Sugunääre mõjutab sootunnuste arengut 2
Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid
3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks. Eesnääre Kastanimuna suurune mehe sugunääre. Ümbritseb kusepõie kaela. Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse. Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks.
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar,
Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk. Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid, moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal
8) Veri Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled, valgelibled ja vereliistakud 9) Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid vegetatiivseks juhib tahtele allumatut siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre Kilpnääre sisenõrenääre (40 g), paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Neerupealised paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral) Kõhunääre asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin Sugunääre hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise - arengut 11) Hormoonipreparaadid
58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad Kõdisti Tupeavaus Lahkliha Kusiti Sisemised: Munasarjad Munajuhad Emakas Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät Sugutisibulanääre Välimised: Suguti ehk peenis Munandikott 64) Nimeta meeleelundid.
Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud?
Organismi varustamine toiduainetega, hormoonidega ja antikehadega. Jääkainete trantsport neerudesse ja organismi soojus regulatsioon. ERITUSELUNDKOND- (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) peale neerude osalevad ka kopsud ja nahk. Uriin tekib neerudes. Vere ultrafiltratsioonil. NÄRVISÜSTEEM- kesknärvi süsteem, mis koosneb peaajust, seljaajust. Koosneb närvidest ja mille moodustavad närvirakude jätkmed. SISENÕRESÜSTEEM- ( kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, sugunääre) SIGIMISELUNDKOND- vajalik järglaste saamiseks Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja toidab organisms kindlat ülesannet. Ühistalitusega elundid moodustavad elundkonna. 6. Kõrgeim närvitalitlus ja refleksid Närvisüsteem võimaldab meil : · Koguda informatsiooni · Kordineerida informatsiooni · Anda informatsiooni edasi efektoritele Sünapsid: · Võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise · Kindlustavad, et närviimpulsid ainult ühes suunas
rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud.
· 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel · Kusepõie ja pärasoole vahel · Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks Eesnääre · Kastanimuna suurune mehe sugunääre · Ümbritseb kusepõie kaela · Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse · Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks Spermatogenees · Toimub seemnekannalites androgeenide (meessuguhormoonid) mõjul · Spermatogeneesi protsess kestab umbes 70 päeva · Munandites valminud spermatotsüüdid ei ole veel liikumis võimelised
Munasari ovarium oophoron X Munajuha tuba uterina salpinx X Emakas uterus metra X Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus
kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest
kalal on oma püügiviis ja vahend 11. Millest sõltub kalastiku liigirikkus meie veekogudes?(X) aga särje arvukus?(o) V: Haugi arvukusest, kalastajate hulgast O, sõltub eelkõige pindalast X 12. Millises Eesti osas asuvad põhilised kohajärved? V: Võrumaa, Vooremaa, Kagu-Eesti, Valgamaa 13. Kes neist on röövkalad? V: haug, säga, mõõkkala, ahven, koha, lõhe 14. Mis on genipoorid(tundenäsakesed mudidel näokoljus) ja millistel kaladel nad esinevad? GONAADID sugunääre V: tundenäsakesed mudillatel 15. Järvede toitelisus määrab ära seal domineerivad kaladerühmas(sugukonnad). Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17
Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Menarhe naiste esimene menstruaalne veritsemine.
proksimodistaalselt. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järk-järgult. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone. 1859 – Darwini evolutsiooniteooria. Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. 1) Keskkond versus pärilikkus.2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. 3)sünnipärased omadused 4) aktiivsus versus passiivsus 5)sarnasus vs erinevus arengus Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid.
Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, võtke ette üks jalutuskäik. Mitte selleks, et teha harjutust, vaid lihtsalt suhtlema loodusega. TEINE TSAKRA Ehk seksuaaltsakra. Selle keskuseks on ristluu piirkond, näärmeks sugunääre. Emotsionaalne tasand: Mõnu ja seksuaalsus, nendega seotud ärevus ja süütunne. Peamiseks liikumapanevaks jõuks on mõnu. Tundetasand ning seksuaalne aktiivsus on selle tsakra peamiseks püüdeks. Tunda end veetlevana ning saada kõik, mida tahad- needki on teise tsakra vajadused. See tsakra aitab elu tunda täiuslikumalt ja annab emotsioonide kogu külluse. Teine tsakra nõuab rahuldust protsessist enesest, mitte niivõrd saavutustest. Mõnu tekib tänu magnetismile
Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende
............. negatiivne tagasiside.. Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kürvalkiplnääre, harknääre, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kühu ja suugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). Ehituslikus mõttes ühendab näärmeid asjaolu, et näärmekude koosneb suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest, tuhandeid rakke. 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud
05.2011) 13 LISAD 14 LISA 1. Viinamäeteo siseehitus. 15 LISA 2. Viinamäeteo suguelundkond, petritassil vee sees väljavenitatult. AG: valgunääre; BC: bursa copulatrix (also called gametolytic gland); D: sisselase; DS: seemnepõis; E: peenis (epiphallus); F: vibur (flagellum); GP: genitaalpoor; HD: hermafrodiitne juha; MG: harunenud näärmed; OT: sugunääre; P: peenis; PR: peenise taandurlihas; SpOv: seemneline juha (spermoviduct); V: vagiina; VD: seemnejuha. 16
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist:
· ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust · käbikeha vähe arenenud nääre, reguleerib organismi rütme · kilpnääre mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust · kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust · neerupealsed adrenaliin, ergutab südametegevust, lisaenergia organismile · kõhunääre seedimiseks vajalikud ensüümid, insuliin · sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses · viljastumata munarakk hävib · ja eraldub koos emaka limaskestaga MEHE SUGUNÄÄRMED · ehk munandid · meessuguhormoonid ja spermid
Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed
munasari ovarium paariline elund kr.k - oophoron munajuha tuba uterina paariline elund kr.k. - salpinx emakas uterus kr.k. - metra tupp vagina kr.k. - colpos http://z.about.com/d/p/440/e/f/19263.jpg MUNASARI ovarium Munasari on lapik-ovaalne ploomikivi meenutava kujuga paariline sugunääre, mis paikneb väikevaagna õõnes kummalgi pool emakat emakalaisideme tagumisel lestmel ja kus toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. Munasari kaalub ~ 5- 10 g. Munasarja eesmine serv on kokkukasvanud emakalaisidemega, tagumine serv on vaba. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine - ühendub emakaga munasarja- pärissideme varal. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel.
Ss-näärmed muutuvad pidevalt. Endokriinnäärmete eripära. Sisenõrenäärmed, puuduvad viimajuhad. Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast. Adenohüpfüüs, vahesagar, neurohüpofuus. Adenohüpfüüs e eessagar-dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe- kääbuskasv. Akromengaalia-muutuvad erinevate kehaosade proportsioonid. Intensiivne valkude süntees. Vahesagar. Reguleerib naha pigmendisisaldust, kaitseb uv kiirguse mõju eest. Neurohüpofuus e tagasagar- reguleerib vere mahtu, soodustab vee tagasiimenduvust organismi, vähendada uriiniteket.
Reeglite omaksvõtt ja muutmine? Ma ei viitsi kirjutada enam. liiiiiiga palju materjali teiste konspektidega kokku = mu pea plahvatab kohe :) Veel midagi tähtsat, mida peaks teadma? hüpotalamus-hüpofüüs-gonaad telg!! tuleb ilmselt eksamisse, uriko ise ütles - kas keegi tahaks lahti seletada selle? Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. EELMISE AASTA EKSAM: 1. Rida 1. Assimilatsioon - Sarnastumine
kheast väljas (kehaväline seedimine). Ta mähib püünisvõrku kinni jäänud söögikõlbliku saagi peale mürgitamist võrku ja eritab temasse seedenõret. Kui see on kookoni sisemuse vedelaks seedinud, imeb ämblik poolseeditud vedela toidu sopilisse pugusse. Osa pugu jätkedest ulatub isegi jalgadesse. Nii saab ämblik koguda palju toitu ja seda järk-järgult sooles edasi seedida. Ämbliku siseehitus silmad, peaaju, närvisüsteem, pugu, veresoon, pikk torukujuline süda, sugunääre, erituselunditeks on peened torukesed, mis asuvad tagakehas ja suubuvad tagasoolde, pärak, võrgunäsad, trahheed, raamatkops. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paaritumist isane ämblik sureb ja emane hakkab munade jaoks võrguniidist kookonit kuduma. Ämblik muneb munad kookonisse, kannab seda natuke aega endaga kaasas ja siis jätab selle varjulisse kohta. Ämblikel on otsene areng. Sünnikohast eemale jõudmiseks kasutavad
gonaadides e. sugunäärmetes. Tihti on kasulik jaotada organismis olevaid rakke kaheks: 1) idutee rakud (germ line cells) - need millest tekib järgmine sugurakkude põlvkond; 2) somaatilised rakud - need, mis moodustavad ülejäänud keha ja mis ei jäta endast järglaskonda. Idurakud eristuvad juba väga varases embrüonaaleas, nad tekivad rebukotis. Sealt migreeruvad nad genitaalkurdu (genital ridge), see on koht, kuhu arengu jooksul tekib gonaad e. sugunääre. Seal paljunevad nad mitootiliselt ning teatud arenguetapil alustavad meioosi. Suguliselt sigivatel organismidel võib elutsüklis eristada 2 faasi: haplofaas ning diplofaas. Üleminek haplofaasist diplofaasi toimub viljastumise abil, diplofaasist haplofaasi aga meioosi abil. Haplofaasis on organismi rakkudes igat kromosoomi 1 koopia (1 kahest homoloogsest kromosoomist), diplofaasis aga on rakkudes iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase variandi või versioonina (2 homoloogset kromosoomi)
Hemofiilia B- põhjustatud hüübimisfaktor IX alanenud tasemest. Kahjulik toime avaldub nõrgemini kui hemofiilia A puhul. 79. Y - liiteline pärandumine Y-liitelisi haigusi põhjustavad mutatsioonid Y-kromosoomis. Kuna Y-kromosoom esineb vaid meestel, on nemad ainukesed haiguste kandjad ning haigus pärandub edasi vaid isalt pojale. Y-liitelised haigused on harvad ning põhjustavad üldiselt viljatust, sest Y-kromosoomi geenid on paljud seotud meeste viljakuse ja gonaadide (sugunääre) arenguga. Tuntuimaks Y-liiteliseks geeniks on SRY-geen, mis määrab embrüonaalse arengu käigus meessugupoole kujunemist. 80. Mitokondriaalne pärandumine Mitokondriaalne või emapoolne pärandumine rakendub mitokondriaalse DNA geenidele. Kuna arenevale embrüole annavad mitokondreid vaid munarakud, saavad selliseid haigusi edasi pärandada vaid emad. Haiguse raskusaste sõltub sellest, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud
annaabi.ee 
