Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin- 3 000 000 daltonit. Valgud võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest polüpeptiidahelast, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad.Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga
Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku voltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur Kvaternaarstruktuur kahe või enam tertsiaarstruktuuriga aminohappe aheal liitmisel tekkiv struktuur, vesiniksidemed
· Bioregulatoorne funktsioon (rasvad reguleerivad ainevahetuslikke protsesse 3. Valgud (ehk proteiinid)- koosnevad aminohapetest. Valkudes on 20 erinevat aminohapet jad on omavahel ühendatud peptiidsideme kaudu. 8 aminohapet on asendamatud, ülejäänud 12 on asendatavad ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained. Valgu omadused määrab ära aminohappeline järjestus ehk valgu primaarstruktuur. Valgu molekulide struktuurid: · Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus ( o-o-o-o-o- ) · Sekundaarstruktuur- valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuksed, küüned, ämblikuniit, siid)
d)selts-primaadid e)sugukond-inimlased f)perekond-inimene g)liik-tark inimene 2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur 5)Inimese iseloomulikud tunnused: a)suur aju b)püsisoojane c)artikuleeritud kõne d)segatoiduline e)liikumine kahel jalal
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed)
gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv Valkude struktuuritasemed Primaarne struktuur- aminohappeline järjestus Sekundaarne struktuur- aminohappejääkide stabiilne kolmemõõtmeline struktuur Tertsiaarne struktuur- kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur Kvaternaarne struktuur- kahe või enama subühiku ehk alaühiku asend ruumis Saperonid Tugivalgud Valgu funktsioonid Kolmedimensioonilise struktuur Ühedimensiooniline järjestus Ligand Ensüümid Kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid Interaktsioonid Valgusüntees Mitmeasteline protsess
vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vaos. 9. Iseloomusta homeodomääni valgu ehitust (joonis) ja funktsiooni? Olulised, määramaks keha eesmise ja tagumise telje arengut. Organismi sümmeetrilisuse tagamiseks kindlustab kehapoolte identsuse. Homeodomään on 60-aminohappeline järjestus, mis esineb helix-pööre-helix motiivina . 17- aminohappeline kolmas heeliks ulatub DNA suurde vakku. Seondumine VÄGA SPETSIIFILINE . Juba 1 aminohappe muutus mõjutab DNA-ga seondumist (seon dub mõne teise promootori/enhanceriga). 10. Põhjenda miks ja kirjelda kuidas toimub X kromosoomi inaktivatsioon imetajatel? Kahekordne X-kromosoomide geenide produktid oleksid rakkudele letaalsed. Igas imetaja rakus
Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini.
Heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. struktuurne funktsioon varuainefunktsioon kaitsefunktsioon koehormoonide moodustamine 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Sest lipaasi ensüüm töötab ainult cis-konfiguratsioonis ja inimese keha ei teosta transrasvhappeid tarbides metabolismi. 12. Nimeta valkude struktuurid. (Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud , mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 14. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped on molekulid, mille struktuuri kasutatakse geneetilise info säilitamiseks 15. Võrdle DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid. DNA info kopeerimine rakkudes, 1%rakumassist
alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10. Kaitse. Antikehad, kes võitlevad haigustega ja haigustekitajatega 11. Geeniregulatoorne funktsioon Struktuurid: 1. Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus kulgeb sirgelt (juuksekarv on sirge) 2. Sekundaarstruktuur spiraal e biheeliks (juuksekarv on lokkis) 3. Tertsiaarstruktuur kera 4. Valgu kvaternaarstruktuur omavahel ühendatud kerad (kui keeta muna)
allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües asendamatuid aminohappeid 3-5 korda enam kui sama kogus kartulit süües, 6-10 korda enam kui leiba süües. Valgud on eriti vajalikud toitained, sest osalevad organismi kõige olulisemates toimingutes
Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt. · Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad taimeõlid muutuvad loomsete rasvade sarnasteks tahketeks rasvadeks. · Rasvad on organismide energia varuained. · Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest. · Valgu struktuurid 1. Primaarstruktuur aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur keerdumine või voltumine 3. Tertsiaarstruktuur gloobulid või fibriilid 4. Kvarternaarstruktuur mitu valku koos. · Valkude omadused - tundlikud keskkonna mõjude suhtes - väga aktiivsed - nii aluste kui ka hapete omadused · Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisest
muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. Rakud koosnevad 50% ulatuses valkudest. Valgud on tohutu suured molekulid, mis koosnevad sadadest ja isegi tuhandetest väikestest aminohappe molekulidest ning neid valmistatakse rakkudes. Looduses esineb üle 100 aminohappe, kuid peaaegu kõikide organismide valkude koostises on vaid 20 erinevat aminohapet. Geenid määravad valgu aminohapete hulga ja järjestuse. Aminohappeline järjestus on valgu esmane ehk primaarstruktuur. Aminohappe ahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valkude struktuur võib muututda, näiteks kõrge temperatuuri korral. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes toimvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Kuna inimese temperatuur on keskmiselt 37 kraadi, kulub mõne keemilise reaktsiooni jaoks liiga kaua aega ja ensüümid kiirendavad seda
· Kääbuskasv jne Mutatsiooni ulatuse järg jaotatakse kolmeks: I geenimutatsioonid Muutus geeni sees nukleotiidid (DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid) A, T, C, G Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus sagedusega 1/miljoni nukleotiidi kohta. See toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla väga suur või ka muutumatu. Kui üks või kaks nukleotiidi on kaduma läinud/juurde tulnud, muutub kogu aminohappeline järjestus valeks. Näiteid geenmutatsioonidest: · Varane raukumine- DNA helikaasi määravas geenis on viga. · Juuste täielik väljalangemine- A G · XY kromosoome kandev loode ei arene poisiks, kui testosterooni määravad geenis on viga. · Sirprakuline aneemia (ei haigestu malaariasse), sage Aafrika rahvastel. · Tsüstiline fibroos (kopsud limased, hingamisraskused) Eurooplastel levinuim geneetiline haigus (ei haigestu koolerasse, salmonelloosi)
karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid Struktuur 1. Primaarstruktuur valkude aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur polüpeptiidi keerdumine (alfa-heeliks) või ahelate voltimine (beeta- struktuur). Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste küünte valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (ensüümid, antikehad) või fibrill (verehüübimisvalgud). Seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin). Seotud vesiniksidemetega. Denaturatsioon hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur
kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad biokeemilise reaksioonide kiirust( nt amilaas süljes lagundab tärklist). Iga emsiin seostub kindla lähtainega 2.ehituslik funktsioon rakumembraani ehituses( karvad juuksed, küüned)3.kaitse ül antikehad mood võõrkehade vastu . Nukleiinhappeid on 2suguseid DNA desoksüribonukleiinhape ja RNA. Dna koosneb süsinikust vesinikust, hapnikuts ja lämmastikust
transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud). Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, kaitsevalgud mdalate ja kõrgete temp. Mõju eest) Geeniregulatoorne: Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Primaarstruktuur – valgu aminohappeline järjestus (nt sirgedjuukse) Sekundaarstruktuur – spiraal e biheeliks (nt keemiline lokk) Tertsiaarne struktuur – kera nt muna keetmine Kvarternaarne struktuur – omavahel ühinenud kerad – gloobul
varuaine funktsioon, 4) ainevahetuslik funktsioon, 5) kaitse funktsioon, 6) lahusti funktsioon 7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (nt kromosoom) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Sekundaarne struktuur kurdumine või voltimine (nõrgad sidemed) (nt juuksed, küüned, ämblikuvõrguniidi valgud) Tertsiaarstruktuur gloobul (nõrgad sidemed) (nt antikehad, ensüümid, vereplasma) Ranaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Denaturatsioon valgustruktuuri muutus 8. Nukleiinhapped. Selgitad DNA ja RNA funktsiooni, tead nende ehitust. Oskad koostada komplementaarseid ahelaid. Oskad võrrelda DNA ja RNA molekule.
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed
Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed 3. Tertsiaalstruktuur on gloobul, keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad vesiniksidemed 4. Kvaternaarstruktuur tekib kui mitu polüpeptiidi (gloobulit) ühinevad hemoglobiini molekul koosneb 4 polüpeptiidist Valkude denaturatsioon- Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine
Primaarsttruktuur- kovalentsed sidemed Sek-,Terts-,Kvat- Nõrgad sidemed(ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid, van der Waals'i interaktsioonid) Teke ja lokalisatsioon - 4. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud- Valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud- Valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte-aminohappelist osa. Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e
jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul. Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus.
Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus(Sagedusega 1/ miljoni nukleotiidi kohta) see toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla märkamatu või väga suur. Kui 1-2 nukleotiidi on juurde tulnud/ära kadunud, muutub kogu aminohappeline järjestus valeks. 14. Tuua näiteid kasulikest ja kahjulikest geenimutatsioonidest Kasulikud: Erütropoietiin(hormoon) stimuleerib vereliblede kasvu, HIV immuunsus, ensüüm mis eraldab kolesterooli verest. Kahjulikud: juuste väljalangemine, tsüstiline fibroos, varane raukumine.
Koostage pärandumiskeem ja määrake kõigi isikute genotüübid. Mis värvi silmadega lapsi võib neil kaksikuil sündida, kui mõlemad abielluvad sinisilmse naisega? Koostage pärandumis - skeemid. Pruunisilmsus A Sinisilmsus a Vastus: esimesel (pruunisilmsel) kaksikul võivad sündida nii pruuni- kui ka sinisilmsed lapsed, teisel (sinisilmsel) kaksikul võivad sündida ainult sinisilmsed lapsed. 7. Kirjutage mRNA fragmendi järgi sünteesitava polüpeptiidahela aminohappeline järjestus C-A-U-G-A-A-A-G-C-A-G-U-A-G-G-G-C-A-A-C-C-C-U-A-A-C-U-G-C-A-A Met Lys Ala Val Gly Gln - Pro
- Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid * hormoonid- bioaktiivsed ained, mis tekivad kindlas kohas, mõjutavad mingit kindlat piirkonda, kindlal ajahetkel - Lahustid: vitamiinid, nt A vitamiin - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi - Ehituslik funktsioon: rasvad, mis on rakumembraani koostises (Fosforipiidid) VALGUD koosnevad aminohapete jääkidest - aminohapetes on olemas COOH ja NH2 Valgu struktuurid - Primaarstruktuur * Kõige lihtsam * On näha valgu aminohappeline järjestus - Sekundaarstruktuur ( ämblikuniit) * valguahel on spiraal * Seal esinevad vesiniksidemed - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa)
Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud) Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad
sünteesil (nukleiinhapped) Valkude töös seisneb elu! Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidestValkude koostises on 20 erinevat aminohapet.Valkude süntees toimub ribosoomides. Erinevaid aminohappeid on 20·Miks saab olla nii palju erinevaid valke?·Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.·Mis määrab valgu ülesande (töö)?·Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuurseotud vesiniksidemetegaKõõluste,
1980-tel lõid teadlased meetodi, et viia geene taime genoomi, kasutades taime patogeeni Agrobacterium tumefaciens (bakter). Sisestatud geene kutsutakse transgeenideks. Kalkooni süntaas on ensüüm, mis on oluline antotsüaanide biosünteetilise raja alguses. Fenomen, kus mõlemad geenid (transgeen ja oma geen) on vaigistatud, nimetatakse `koos- allasurumiseks. Translatsioon- RNA ahelast saadakse geneetilise koodi kaudu valgu aminohappeline järjestus. Toimub ribosoomidel. mRNA- RNA molekul, kus toimub translatsioon geneetiline kood- 1 koodon (3 nukleotiidi) kodeerib 1 hapet. Olemas on 20 aminohapet. START koodon- AUG,(metioniin) tähistab translatsiooni algust, ilma selleta translatsiooni ei toimuks. STOP koodon- UGA, UAA, UAG. Tähistavad translatsiooni lõppu. Aminohape koosneb amiingrupist (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH) Asendamatud aminohapped peab inimene saama toiduga.
Evolutsiooni tõendid- 1) KIVISTISED E. fossiilid väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid kivimites. - Mida sügavamal asuvad, seda vanema päritoluga 2) Organismide omavaheline võrdlemine ja võrdlemine väljasurnud organismidega - Anatoomiline võrdlus ehituse võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud -geneetiline võrdlus geneetiline kood on sama, kuid aminohappeline järjestus erinev 3) Biogeograafia lähedaste alade liigid on sarnasemad kui kaugete alade liigid. 4) Tõu- ja sordiaretus saadakse uute tunnustega vorme. Taimeriigi evolutsioon- Esimesed kõige algelised taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees Umbes 410 ...440 miljonit aastat tagasi kujunesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja
eKr Jaapani vanimas säilinud kroonikas "Kojiki". Tänapäeva USA maa-alale tõi sojaoa esimesena meremees Samuel Bowen Hiinast 1765. Alles palju hiljem jõudis sojauba Kanadasse (1855), Aafrikasse (1857 Egiptusse), Kesk-Aasiasse (1876 Kasahstani), Mehhikosse (1877) ja Lõuna-Ameerikasse (1882 Brasiiliasse). Soja populaarsus Soja populaarsus põhineb sojaubade omapärasel koostisel. Kuivatatud sojaubadevalgusisaldus võib tõusta kuni 45%ni. Sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab arvestatavalt nõrkade anaboolsete omadustega hargnenud ahelatega aminohappeid ja aminohapet glutamiini, mis koos võib aidata suurendada jõudu ja võimaldada rohkem lihasenergiat dieedi ajal. Sojaubade kasulikkus • Sojavalk sisaldab kõiki • Sojas on kaltsiumi kaksteist, asendamatuid aminohappeid, fosforit kaheksa ja rauda
2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed) B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste
Peptiid e kovalentsetesidemetega, hästi tugevad asjad 5. Millised aminohapped on asendamatud? Aminohapped, mida ei saa ise toota, peab saama toidust. Neid on kokku 8, teadma peab neid: • Metioniin(Met) kõik valgud alustavad sünteesi sellest • Lüsiin(Lys) luustiku jaoks ja osaleb antikehade tekkel, kaitsevalk • Fenüülalamiin(Phe) 6. Kirjelda valkude struktuuri • Esmane ehk primaarstruktuur aminohappeline järjestus • Sekundaarstruktuur aminohappe ahela keerumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur • Tertsiaarstruktuur aminohappe ahela edasisel kokkukeerdumisel tekkiv, keraja kujuga • Kvaternaarstruktuur kaks või rohkem tertsiaarset kokku liitmisel 7. Mis on ensüüm, tema ülesanne? Valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 8. Valkude ülesandedl
kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded Ensümaatiline– ensüümid vajalikud reaktsioonide kulgeks
o PEPTIIDID: signaalimolekulid organismis, antibiootikumid, magustajad, ravimid, toksiinid 5. Valkude biokeemia. Ensüümid. Valkude koostis. Peptiidside ja disulfiidside (tsüsteiiniside derivaatsed proteinogeensed aminohapped ehk L-alfa- amino happe, mille ehituses on üks aatom vahetatud mõne teise aatomile). o Koosnevad aminohappejääkidest ning peptiidsidemetest o Primaarstruktuur- valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsiemete (kahest väävlist koosnev side struktuuride vahel) asukoht Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) o Lihtvalgud- proteiinid o Liitvalgud- proteiidid, sisaldavad mitevalgulisi e. prosteetilist rühma
mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub, renatureerumine- valk võib end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Mis toimub valkudega organismis? Mida tuleb arvestada toitumisel? Lõhutakse aminohapeteks ning sünteesitakse uuesti. Kasut valkude ehitamisel. Tuleb iga päev süüa piisavalt loomset valku sisaldavat toitu. Oluline on toiduaine aminohappeline koostis (kasulikud on piimavalk, loomaliha (filee), kala (tursk)). Peab sööma piisavalt loomset valku sisalduvat toitu. Muna on väga kasulik toiduaine, sisaldab suures koguses vett, rasvu ja valke.
põlvnemist). Vestiigiumid ehk mandunud elundid ehk rudimendid - lähedastel liikidel talitlevad elundid, kuid vaadeldaval liigil mitte. Oma esialgse (eellasel vajaliku) otstarbe) kaotanud. Molekulaargeneetiline võrdlus - Mida sarnasem on võrreldavate organismide DNA/RNA nukleotiidne järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Mida sarnasem on võrreldavate organismide valkude aminohappeline järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Pseudogeenid - on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. … on tulnud viirustelt, bakteritelt. Planeet Maa – 4,5 miljardit elu teke, esimene rakk – 3,5 miljardit Eukarüoodid – 2 miljardit Hulkraksed – 0,7 miljardit Kambriumi plahvatus – 540 miljonit
Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur
5. T ähtsus kromosoomi materjal pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine 1 kromosoom = 1DNA mol 6. Leidumine iga raku tuumas Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur ehk esimest järku struktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur ehk teist järku struktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur ehk kolmandat järku struktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur ehk neljandat järku struktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni
Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%. Sobiva valguallika valiku määravad kolm põhimomenti: - toiduaine valgusisaldus, - valgu aminohappeline koostis, - valgu seeditavus Taimse valguallika puhul - mida väiksem on kiudaine sisaldus, seda parem on valgu omastamine. (nt kui kartulivalk on suhteliselt kergesti omastatav (bioloogiline väärtus = 71), siis kaunviljade omastatavust piirab nende kõrge kiudainesisaldus (5,7% kartuli 1% vastu), mis on üheks põhiraskuseks organismi valguvajaduse rahuldamisel taimse valguga üldse). Heaks valguallikaks on ka pähklid, mandlid ja erinevad seemned, millede valgusisaldus on ~20%
Reaktsioonis osaleja – lahusti ja ühendite lähteaine Reagent ühendite lagundamisel Hoiab keskkonna happelist-aluselist tasakaalu. Vee ülesanne rakus: temperatuuri hoidmine, ehituslik ülesanne, säilitab osmootset siserõhku. VALGUD ehk proteiinid – polüpeptiidi, mis koosnevad aminohappe jääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALGUSTRUKTUURID 1) Primaar – valgu aminohappeline järjestus 2) Sekundaar – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. 3) Tertsiaar – tulenevalt sek. strukt. Pakkimismeetodist tuleneb järgmine(seda struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed): Gloobul (ümarvalgud) - nt ensüümid, antikehad, vereplasma Fibrill – Vere hüübimisvalgud
homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuriline käitumine, *sotsiaalne suhtlemine, *oskus valmistada ja kasutada tööriistu, *elab lagedal maal, kogukondadena asulates. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda soodustanud ja kiirendanud? Kultuuriline e.
Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma, st proteaas toimib kesksetele peptiidsidemetele. Eksopeptidaaside esindajateks on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid, mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH =2,5), neutraalseid (pH = 7,2) ja leelisproteaase (pH = 9,0). Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri aminohappeline järjestus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Neli peamist rühma on seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise 1 s vältel 30°C juures. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu.
monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub? V: Primaarstruktuur Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-,
antikehadeks. Valkudest olenevad mitmed elutähtsad protsessid: vee ja veeslahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel, O2 ja süsinikdioksiidi transport, lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see üle poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. 24
antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud) · Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Valgu struktuur: · Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus · Sekundaarstruktuur · Tertsiaarne struktuur · Kvaternaarne struktuur Joonised ja pildid pärinevad erinevatelt internetilehekülgedelt.
85 % koguvalgust on kleepvalk, gluteen - lahustumatud tera varuvalgud. Küpsetamisel moodustab see taigna struktuuri hoidva karkassi. Gluteen jaguneb omakorda kaheks valguks: gliadiin (1/3) ja gluteniin (2/3) Gliadiin (prolamiinide tüüpi) Gluteniin (gluteliinide tüüpi) M~30 000-40 000 M~40 000 20 milj. Keskmiselt 2 milj. 36-45 mol% Gln aminohappeline koostis sarnane gliadiinile 15-30 mol% Pro Gluteen nisu, rukki, odra või kaera vees lahustumatu valgusegu, kleepvalk. gliadiini (pralamiinide tüüpi) ja gluteniini (gluteliinide tüüpi) segu. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen.
- hea nägemine - aeglane areng - näokolju lamenemine - elavad sotsiaalsetes gruppides, milles valitsevad keerulised omavahelised suhted - kõigesööja - oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid - sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud? Kollektiivis kogunenud informatsiooni edasiandmine ühelt sugupõlvelt teisele, see on tüüpiline kõikidele sotsiaalse eluviisiga liikidele. Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng
transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest, Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud) Geeniregulatoorne funktsioon: valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Valgu primaarstruktuur • Primaarstruktuur - valgu aminohappeline järjestus Valgu sekundaarstruktuur • Sekundaarstruktuur - spiraal e biheeliks Valgu tertsiaarstruktuur • Tertsiaarne struktuur - kera Valgu kvaternaarstruktuur • Kvaternaarne struktuur – omavahel ühinendu kerad Valgud toidus:Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga
• 4 nukleotiidi kombineeruvad 3-kaupa 64 erinevaks koodoniks. • Igale aminohappele vastab vähemalt üks koodon. • Valgusüntees algab alguskoodonist, mida on ainult 1: AUG = metioniin. • Stoppkoodoneid on 3: UGA, UAA ja UAG = neile ei vasta ükski aminohape ja aminohappeahela süntees katkeb. • Geneetiline kood on universaalne s.t kõigis elusorganismides sama. 13. Kuidas on geneetiline kood seotud valgusünteesiga? Valgu molekuli aminohappeline järjestus sõltub mRNA nukleotiidsest järjestusest, sest translatsioonil rakendatakse geneetilist koodi. 14. Kuidas kulgeb valgusüntees? 1. Mis protsessid ja mis järjekorras toimuvad selleks, et saada valmis valk? a. Esmane aminohappeahel ehk valgu primaarstruktuur: s.o sirge ahel, kus aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali
antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-lümfotsüüt saab aktiveeritud antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille
annaabi.ee 
