Valgud e proteiinid - Polüpeptiidid (0)

Valgud e proteiinid
Polüpeptiidid
Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab „terveks“ kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda.
Valgud : suured biomolekulid , koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised.

• Liitvalgud e proteiidid – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast
  
• Lihtvalgud e proteiinid – koosnevad ainult aminohappe jääkidest
  
• Aminohapped – valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga
  

Valkude biofunktsioonid:

Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Ensüüme on vaja, sest ta paneb käima reaktsiooni kuna meie kehatemp on liiga madal, kuid ei osale selles. Valgud on ensüümid ehk starterid ehk katalüsaatorid.

Osad hormoonid on valgud. Osad valgud on lipiidid .

Retseptorid (miski mis tunneb miski ära, nt lukk ja võti), asub rakumembraanis

Ehituslik funktsioon. Tsütoskelett (rakuskelett), küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid (kude).

Liikumine. Näiteks lihase liikumine

Varuaineline ehk toiteline funktsioon. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna, piim)

Energia

Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos.

Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid , hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone)

Kaitse. Antikehad, kes võitlevad haigustega ja haigustekitajatega

Geeniregulatoorne funktsioon
Struktuurid :

Primaarstruktuur – valgu aminohappeline järjestus – kulgeb sirgelt (juuksekarv on sirge)

Sekundaarstruktuur – spiraal e biheeliks (juuksekarv on lokkis )

Tertsiaarstruktuur – kera

Valgu kvaternaarstruktuur – omavahel ühendatud kerad (kui keeta muna)