Valgud, RNA (0)

Valgud ,RNA
Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid.
Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel).
Valkude struktuurid:

• Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed
  
• Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed)
  
• Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust . Mitmesugused keemilised sidemed(nõrgad sidemed)
  
• Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpetiidi,moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist.
  

Valkude denaturatsioon -valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine(kuumutamisel; tehnilisel töötlemisel) peptiid sidemed ei katke , säilib valgu esmane struktuur;Denatureeriva tegrui mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda .
N: munavalge vahustamine
Valkude Renaturatsioon -kõrgemat järku struktuuride taastumine
Valkude hüdrolüüs-peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine(hapetes keetmisel)
Valkude ülesanded:

• Biokeemilist treaksiooninde kiirust reguleerivad valgud ,mida nim. ensüümideks (N: inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist); ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta; igal ensüümil üks kindel ülesanne; ensüüm ise ei muutu
  
• Ehituslik funktsioon( kõikide organellide ehitusmaterjal; enamus organelle ümritsetud membraaniga)
  
• Transportfunktsioon ( hemoglobiin (valk punases vererakus) ; Transportvalgud membraanis; valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani)
  
• Retseptoorne ülesanne( retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot)
  
• Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil)
  
• Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen (võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest;
  
• Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse ; raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud )
  
• Energeetiline funtksioon (valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
  

RNA-ribonukleiinhappe
RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos . Üheahelaline. A=U CG
Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks.
RNA osaleb pärilikuse avaldumises . Geneetilise info realiseerimine.
Kõigis rakkudes on 3 RNA tüüpi:

Informatsiooni RNA(mRNA)-toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on membraanidel.

Transport RNA (tRNA)-toob aminohapped ribosoomi

Ribosoomi RNA(rRNA)-moodustab ribosoomi(on ribosoomi ehitusmaterjal).Seega rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks(töötab nagu ensüüm). Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest.Ribosoomis toimub valgusüntees.Osa võtavad mRNA,tRNA,rRNA.
Tähtsus: realiseerib päriliku info ehk valmisatb valgud.