Valgud (0)

Valgud
Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped . Aminohapped on orgaanilised happed . Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL , minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm ( happelised omadused ja vesinik . )
Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises
Põhiaminohapped – 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides.
Harvaesinevad AH-d – umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites.
Asendamatud AH-d – organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10.
Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti)
Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel.
R-CO-NH-R
peptiidside
Valgu molekulid jagunevad :
a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge
b) Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest ( metall ,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin
Valkude struktuuritasandid:
*Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus
Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris.
*Teine e. sekundaarne struktuur.
Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit)
*Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur
Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul .
Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus.
Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
Juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.
*mehaanilisel teel
*kõrge temperatuuriga
*keemilisel teel
*kiirguse toimel
Valkude biofunktsioonid.
Ensümaatiline
Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip .
Ehituslik e. struktuurne funktsioon.
Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused , sarved .
Energeetika
1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik.
Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid.
Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas.
Varuaineline
N1. Munavalge 10-12% valku
N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN)
N3. Seemnete varuvalgud ( sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud.
Valkude kaitsefunktsioon
a) AKTIIVNE
* Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid .
*Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks)
b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht)
N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad ,suled,soomused,sarved)
Transpordifunktsioon
N1. Vere hemoglobiin (hapnik)
N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud
Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud.
N1. lihasvalgud( aktiin ,müosiin)
muudavad keemilise energia mehaaniliseks
Regulatoorne funktsioon.
Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust.
*soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas .
*soodustab varurasvade sünteesi kehas
Retseptoorne funktsioon.
a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi
(silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin)
b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse .
Eriotstarbelise funktsiooniga valgud
a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin)
Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski
b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui loomades (lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad)
c)liigse kuua eest kaitsevad valgud
Toksiline funktsioon
a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin)
b)Putukate mürgid ( mesilaste mürgid)
c)Madude mürgid- kesknärvisüsteem (kobra) punaste vereliblede hävitamine (rästik)
Detoksikatsiooni funktsioon
vastumürkidena toimivad valgud.
Valke kasutatakse kui :
a)on raskemetallimürgitus.
(aitab:toores munavalge ja piim)
b)alkaoidid . Valgud seovad mõningaid alkaloide.