Valgud koosnevad aminohapetest (0)

Valgud koosnevad aminohapetest
Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest.
Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt.
Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest.
Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande.
Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama.
Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse.
Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure)

• Primaarstruktuur – valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed
  
• Sekundaarstruktuur – aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku voltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
  
• Tertsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur
  
• Kvaternaarstruktuur – kahe või enam tertsiaarstruktuuriga aminohappe aheal liitmisel tekkiv struktuur, vesiniksidemed
  

Valkude struktuur võib muutuda, seda nimetatakse denaturatsiooniks e valgu kõrgemat järku struktuuri hävimiseks nt juuste lokkimine või renaturatsiooniks e kõrgemat järku struktuuri taastumiseks nt juuksed vajuvad tagasi sirgeks . Denaturatsioonil valgu aminohappeline ahel muutub sirgeks ja valgud kaotavad oma korrektse ruumilise struktuuri.
Valgud osalevad kõikites organismis toimuvates protsessides
Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust.
Ensüümideta toimuksid paljud reaktsioonid liiga aeglaselt.
Katalüsaatoriteks nimetatakse reaktsioone kiirendavaid aineid.
Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad ained sobivad vastava ensüümi struktuuriga ideaalselt. Mõnikord võib olla ensüümi reaktsioon vigane või ei toodeta vastavat ensüümi üldse. Nt laktoositalumatus
Igale ensüümile sobib kindel temperatuurivahemik. Kui temperatuur tõuseb, suureneb ensüümide aktiivsus vaid teatud piirini . Temperatuuri liigne tõus põhjustab ensüümide denatureerumist ning nad kaotavad oma mõju. Kui temperatuur langeb, ensüümide tegevus aeglustub, kuid ei lõpe täielikult.
Tooted, mille valmistamisel kasutatakse ensüüme:

• Pesupulber
  
• Hambapasta
  
• Piimatooted nt juust ja kodujuust
  
• Moosid
  
• Mahlad
  
• Küpsetised
  
• maiustused
  

Valkude funktsioonid organismis:

• Ainete transport – hemoglobiin
  
• Regulatsioon – insuliin , ajuripats, kasvuhormoon
  
• Info vahendamine – retseptorid /raku ja väliskeskkonna vahel
  
• Keemiliste reaktsioonide kiirendamine ja aeglustamine – ensüümid (amülaas)
  
• Ehitusmaterjal – paljud rakuosad, suled, vill , sõrad, küüned
  
• Kaitse – antikehad , hüübimisfaktor, madala ja kõrge temperatuuri eest
  
• Liikumine – müosiin, aktiin (võimaldab lihaste lõtvumist ja pinguldumist)
  
• Energia – erandjuhud
  
• Varuaine – arenevad organismid