50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andratoom
Õppematerjali autor
Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: 1. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Ensüüme on vaja, sest ta paneb käima
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
Lipiididel on strukutuurne kui ka varuaine roll, metaboolse vee tekitamine Valgud:Suured biomolekulid, koosnevade erinevatest aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist, aminohappejääkide vahel on peptiidside, Mitmetasemeline srtuktuur, Spetsiifilised aktiivalad erinevate ainete sidumiseks, Sisaldavad lämmastikku Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad, Valgud uuenevad pidevalt, Valgud on liigispetsiifilised Liitvalgud e proteiidid: Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid: Koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped: Valke moodustavaid aminohappeid on 20, 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi, st ta peab need saama toiduga Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon: Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000..
viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003) 4.PROTEIIN Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840, ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised
b) Väävlisillad c) ioonsed sidemed + ja - aminohapete radikaalid d) hüdrofoobsed sidemed 4. Neljandane struktuur Koosneb mitmest omavahel seostunud valgulisest ehitusüksusest (erinevad lindid pusas), nt hemoglobiin, müoglobiin veeloomades, ensüümkompleksid. Esinevad kõik sidemed Valkude füüsikalis-keemilised omadused 1. Suur molekulmass, normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis tuvastatakse valk, on viga neerudes. 2. Valgud kas lahustuvad vees (piim, muna, veri) või ei lahustu (juuste, naha, sülgede, soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades. 3. Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped, nt seedumine 4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid:
Kõrge organiseeritus avaldub elusorganismide keerulisemas ehituses, talitluses ja nende protsesside reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik. 2 · Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid