Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käbi, pääsuke, aastaaja, aastaaeg, kodumasin, lindudest, loodusõpetus, teemasid, küsimusi, meenub, puudest, loodusõpetuse, mäletan, muust, nendest, cornell, matemaatika, linnud, märka, aastaaega, rühmale, alusharidus, vist, garaazi, kooliastme, loodusel, jutte, tundnud, kihid, põhjenda, keskele, muinasjutt, lendas, kodumasinat, pildiga, tehtevärvi lindike, mis oli puu külge seotud, et siis selles suunas metsa minna. Lastegrupid (4 last + 1 täiskasvanu) liikusid vihjete ja orienteerumiskaartide abil ühest kontrollpunktist teise. Igas punktis said grupi kõik liikmed kleepsu oma kaardile ja vihje, kuidas uus kontrollpunkt üles leida. Selleks oli kas mõistatus või küsimus, mille lapsed pidid iseseisvalt lahendama. Kontrollpunktides olid järgmised ülesanded: ÖÖKULL: Esitab küsimusi oma elustiili ja elukoha kohta ning pakub lastele mett. Karu esitab küsimuse, mille vastus on orav. (Selleks, et laps teaks, kelle juurde järgmisena minna). ORAV: Korjata loodusest kümme kuuse käbi. Orav esitab lastele mõistatuse, mille vastus on siil SIIL: Tõrude loopimine ämbrisse (täpsusvisked). Siga esitab mõistatuse, mille vastus on vesi. VESI: Veeteemalise ristsõna lahendamine ( vastus VESI). Vesi esitab küsimuse, mille vastus on konn.
rahvuskultuuri. Seepärast ajendas mind õpimapi teemaks valima just tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu. Käesolev tervisemapp on koostatud just teile armsad lasteaiaõpetajad. Mapp on koostatud just sel põhimõttel, et kujundada tervislik eluviis eelkooli laste seas, täpsemalt 6-7 aastaseid, kes valmistuvad kooliks, muusika ja laulu teel. Täpsemalt, lapse tervislike eluviiside kujundamine läbi lastelaulude. Lastelaulud hõlmavad väga erinevaid teemasid ning enamasti on nad vägagi õpetliku sisuga. Lõimisin oma mapis käsitletud tervise teemad erinevate lastelaulude ja mängudega. Mapp koosneb sissejuhatusest ning neljast peatükist. Esimene peatükk koosneb kokkuvõtlikust nädalaplaanist ja päevaplaanidest. Teine peatükk koosneb infost ja abimaterjalist nädala läbiviimiseks õpetajale. Kolmas peatükk keskendub lapsele, kus on kirjeldus tervisenädala kohta ning mapi sisu. Neljandas peatükis on kirja pandud kõik
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle
Puuduva eseme nimetust kordab õpetaja seda otsides: Kus on ... ? · Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni, kuni lapsed arvavad ära, kes on pildil. See annab õpetajale võimaluse sõna või väljendit korrata palju kordi, küsides: Kas see on ... ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi- sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega. · Üheks metoodiliseks võtteks väikelaste puhul on nn kajamäng, mis arendab tähele- panu ja oskust kuulata
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne: Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda, kõndida ja joosta, iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda. Rühmas hakkas laste puhul silma kohe see ,et sellises vanuses lapsed on väga humoorikad ja nad võivad häirimatult küsida küsimusi, mida tegelikult ei ole viisakas küsida. Lapsed oskavad ise voodit teha, mänguasju kokku korjata, kingi jalga sättida ja palju muud. Arenemisruumi ja tajumiseks vajalikku kogemusi on neil aga veel vähe. Silma paistab ka see,et väiksematele lastele meeldib väga ka õpetajatele sülle ronida,mis tuleb sellest ,et nad vajavad tähelepanu ja hellust. 2-4 aastastest ei häälda mõned lapsed veel kõiki häälikuid päris õigesti. Raskemad on kaashäälikud
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
2. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt teistatav vaatlikkuse ja näitlikkuse õpetuse nõue; 3. Kõige selle tõttu on koduloolises vaateõpetuses häid võimalusi isetegevuse põhimõtte rakendamiseks, õpilaste vaimsete võimete arendamiseks ja isikliku tubliduse kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö. Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning ühisarutlusi rühmas
"tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate
LOOVTÖÖD Loovtöö · Loovtöö arendab lapse käelist tegevust. · Loovtöö arendab lapse fantaasiat. · Loovtöö arendab lapse iseseisvat mõtlemis- ja tegutsemisvõimet. · Läbi loovtegevuste saab lastele õpetada erinevaid ainevaldkondi. Loovtööd loodusõpetuses · Käelise tegevuse kaudu võime teha palju keskkonda säästvaid valikuid. · Jääkmaterjale saab kasutada mõeldes ja tegutsedes keskkonda säästval viisil. · Uued teadmised kinnistuvad lapsel läbi praktilise tegevuse. · Loovtööde kaudu saab huvitavalt ära kasutada kõike looduses leiduvat. Näited · 1. Näide: Loovtöö "Vahtraleht" Vahendid: värviline pliiats, harilik pliiats, vahtraleht, A4 formaadis paber Eeltöö: vaatleme õues vahtralehti ja võtame mõned klassi kaasa. Töö käik: Joonista hariliku pliiatsiga vahtraleht. Värvi vahtraleht värviliste pliiatsitega. Kujunda taust punkti ja joonega, kasuta ka kõverjooni. Eesmärk:
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle hammas oli haige?
ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks- spirale ja Saksa fondi 5000xZukunft rahastamisel ilmunud õppematerjal, mis on koostatud eesmärgiga arendada, mitmekesistada ja parandada keskkon-
Vanus: 4-5 a Vahendid: mängukaardid Mängu käik: Mängijad jooksevad väljakul läbisegi. Korralduse peale võtab igaüks põrandalt ühe kaardi, millel on pilt allpool. Õpetaja nimetab ühe elusolendirühma, nt putukad. See rühm võib puhata, teised jooksevad edasi. Õpetaja mänguande peale asetavad puhkajad kaardid jälle maha. Liikumisviise võib muuta: lapsed võivad hüpata, roomata, käia kükkis jne. SÜNNIPÄEV Eesmärgid: osata seostada oma sünnipäeva aastaaja ja kuuga, arendada reaktisooni- ja liikumiskiirust Vanus: alates 4. eluaastast Mängu käik: Kummaski saali otsas on kodujoon. Kõik lapsed lähevad ühe kodujoone taha. Valitakse püüdja. Püüdja seisab keskjoonel ja hüüab ühe kuu nime, nt jaanuar. Ainult need lapsed, kes on sündinud jaanuaris, jooksevad teise kodujoone taha. Kes püüdjale kätte jääb, läheb uueks püüdjaks. Osavad on need lapsed, kes kätte ei jää. Mängitakse nii kaua, kui kõik kuud on nimetatud
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis tööta
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas Õpetaja mõju lapse sotsialiseerumisele Britta Sims (KELA II) Olla lastele positiivne eeskuju (eriti selles, mida plaanitakse lastele õpetada, sest nad on väga tähelepanelikud). Selgitada lastele, mida, kuidas ja miks midagi tehakse, et nad paremini aru saaksid. Räägitud teemadel teha ka praktilisi tegevusi, sest lapsed õpivad kõige paremini ise läbi tehes. Teha vahet, kas lapsel esineb puudusi sotsiaalsete oskuste omandamisel või sooritamisel. Õpetaja saab lastega arutleda erinevate emotsioonide teemal (millised on, kuidas ära tunda ja toime tulla). Õpetaja saab lastega koos luua rühmareegleid rääkida, mida sobib teha ja mida mitte. Õpetaja peab tunnustama ja väärtustama iga last. Lastega tuleks arutleda, et iga inimene on indiviid ning eriline. Rääkida ka sellest, et inimesed mõtlevad erinevalt ning sellega tuleb arvestada. Küsida la
lapsesse suhtub; Ka ruumis peab jälgima, et seal poleks üleliigset müra, sest iga võõra ja intensiivne heli kallutab lapse tähelepanu kuuldavalt kõrvale; Last tuleb julgustada kõnelema, ennast sõnaliselt väljendama; Iga toimingut lapsega saatku täiskasvanu kõne, olgu see riietumine, magamaminek, raamatute vaatamine, mängude mängimine või mis iganes; Lapsele tuleb esitada ka küsimusi, juba aastaselt lapselt võib küsida: "Kus?"; Lapsele tuleb võimaldada mitmesuguseid kogemusi, kus ta saab oma kõneoskust kasutada ja sõnaliselt oma tegevusi kinnitada; Seletused lapsele olgu selged ja täpsed, sest pikast jutust ei oska laps olulist eraldada ja tema arusaamistes tekib sagadus. Kui lapse keeleline areng on puudulik või hilinenud, mõjub see lapse suhtlemisele eakaaslaste ja täiskasvanutega ja pidurdub tema vaimne areng.
oluliselt, kui püüame mängu või raamatu vaatamise ajal väikelapse tähelepanu sageli suunata, hoida või juhtida. Sõnade mõistmisest rääkimiseni läheb aega. Ole kannatlik, ole eeskujuks! Ära utsita last sõnu ütlema või oma öeldut kordama. Kui ta veel ise mingit sõna ei ütle, siis peab ta seda sõna võib- olla kümneid kordi veel õigesti kuulma, mitte ise öelda proovima. Ära esita kontrollküsimusi. Näiteks raamatut vaadates ära küsi 1-2-aastaselt lapselt küsimusi, nagu „Kes see on?“ või „mis häält teeb kass?“. Kui raamatus on kass, siis ütle ise, et see on kass, siin on maja, seal on suur puu jne. Esimesi sõnu ütlevale väikesele lapsele mõjub säärane „eksami tegemine“ pigem kõne arengut pidurdavalt, mitte soodustavalt. Jutusta, seleta, näita, mitte ära eksamineeri. Küsi lapselt seda, mida sa tõepoolest ise ei tea ja teada saada soovid (nt „Kas tahad juua?“, „Kas paneme sokid jalga
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Tegevuskeskused
Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus. toetavaid ja Millised tegelased olid sinu loos? suunavaid Kellest või millest saab veel lugusid küsimusi, lapse jutustada? Mõned lood on päriselt Muinasjutu jutustust ei toimunud, teised aga on inimeste poolt paranda. tegelastest, välja mõeldud. Muinasjutud näiteks on
Matemaatiliste mängude abil arendatakse võrdlemisoskust, tähelepanu, mälu, orienteerumisoskust, tutvustatakse lastele geomeetrilisi kujundeid. 2. Loovmäng Kodumäng. · Kodumängu kestel juhendab ja suunab õpetaja lapsi teatud tegevusi tegema, nt laua katmine, laua katmisel toidunõude loendamine ja iseloomustamine, võrdlemine. · Teelaua katmise käigus arutatakse lastega mahu, materjali ja vormi küsimusi. Nt kas vesi on soe/külm, kas veel on kindel vorm või mitte. Loovmängudes on lapsel võimalus kasutada õppetegevustes ja igapäevases elus omandatud teadmisi. 2. 20. Tuleta Piaget ja Võgotski teooriate põhiseisukohtadest see, mida lasteaiamatemaatikas õppetegevusi planeerides arvestada tuleks. Matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega Lõimimise tähtsus: 1
kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Kuulamise kolm liiki: 1) nautiv kuulamine 2) tähelepanelik kuulamine 3) kriitiline kuulamine Teisel elukuul hakkab laps pöörama pead hääle suunas. Kolmekuuselt kuulab ta oma häälitsusi. 6-7kuusetel on helitundlikkuse aeg, siis on ta tähelepanelik kõikide häälte suhtes. Ta hakkab oma lalina abil vestlema täiskasvanuga. 1aastasel esimesed tähendusega sõnad. 3aastased tajuvad rütmi ja riimi. 4aastaste puhul võiks esitada jutu kohta küsimusi, kus lapsed peavad otsima seoseid ja põhjendusi tegelaste käitumisele 13. Grammatika sisu koolieelses eas 14. Grammatika omandamise võtted 15. Tekstiloome (seotud kõne) esmaste oskuste ja rollisuhete arendamine. Sõnavara ja sõnaloome oskuse arendamine. 16. Ümberjutustamine Ümberjutustamine on üheks jutustamise vormiks, mille abil laps õpib edastama kuuldud teksti vabas väljenduses. 4aastased suudavad seda teha, kui õpetaja neid juhendab ja suunab
vahendiks ja väljundiks. Selgitage lapsele, mis vahe on mängul ja elul, mida võib mängudes teha ja mis tegelikus elus lubatud on. See peaks aitama tal ka oma energiat sobivasse suunda juhtida. Tehke talle selgeks, et tegelikus elus pole lubatud lüüa, vanduda, varastada, petta ega valetada. Midagi ei tohiks teha kiirustades. Järgige lapse tempot, ärge sundige teda endaga sammu pidama. 13 Koolieelik hakkab esitama küsimusi ,,Miks?", ,,Millal?", ja ,,Kas ma tohin..?" Küsimuste jada ei taha lõppeda. Esitades pidevalt uusi väljakutseid ja küsimusi, on ta midagi Sokratese ja prokuröri vahepealset. Tal on palju õppida. See on tema töö. Meie kohus on aga kõigile neile küsimustele sobivad vastused leida, neid küsimusi toetada ja põhjendatult seletada. Lapse teadmisjanu tuleb austada. Võib viivitada vastuse andmisega, isegi tunnistada, et te vastust ei tea.
Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis. Erinevate õppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, ökoloogia ning sotsiaalse mõõtme. (Brügge, Glanz & Sandell 2008, 28- 33). Kuna loodusõpetus käsitleb ümbritseva keskkonna seda osa, mida laps saab läbi meelte 18 tajuda ning eelkooliealiste laste õppimise omapära seisneb läbi meelte õppimises, siis kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunähtusi ja aastaaegade vaheldumist saab kõige paremini õppida tundma looduses viibides. Õppides tegevuse kaudu mõistab laps õpitut paremini, kui lihtsalt kuulates või vaadates. Tehes
mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast! 3-5 a Kõnet võiks vaadata: kõni moodustumist ja sellest arusaamist (nt kui võõras ei sa aru). Eneseteenindusoskus potil käimine, isesöömine, peenmotoorika, riietumine(nööpimine) Peaks oskama asetama asju kõrvale, sisse peale, alla (ehk kohasuhted). Peaks aktiivselt suhtlema, algatab ise vestlust, küsib palju küsimusi, oskab kontakti säilitada. Tähelepanu tekiib tahteline tähelepanu ja keskendub sellele, mis tp köidab, oskab iseseisvalt ja ka grupis mängida. Hakkavad ka reeglitest aru saama. Hammaste pesemine, kätepesu. Vilumused kinnistuvad jne. Teab kus on rätik, seep jne. Mina-pildi kujunemine(hakkab aru saama, kas on poiss, tüdruk, näevad enda omadusi jne), oskab ennast mingite sõnadega kirjeldada).
V: õunad, pirnid, porgand, kapsas jne. Õ/m ,,Arva ära!" (silmad kinni, maitsmine, tajumine, mis puu-või juurviljaga on tegu). Sügis pildi vaatlus. Võrdlemine suve pildiga. Erinevused ja sarnasused. Kirjaharjutuskeskuses: Käemäng ,,Vihmasadu" (lisa õ/m). Kirjuta sõnu (ise v. ärakirjas), mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga (nt. suvi: soojus,......, sügis: vihm,.....). Kolmapäev: Hommikuringis nukk Mai loeb luuletuse ,,Lumehelves langeb tasa, sajab lumevaiba maha." Arutelu, mis aastaaeg see on!? Õige talv. Mis vaip see küll on-lumevaip!? Rõõmud talvel (fotod)- lapsed räägivad oma kogemustest (K. K). Kunstikeskus: Joonistame talve pildi vanasõnade järgi(lisa, vanasõnad) Kirjaharjutuskeskus: Õ/m ,,Lumemehe müts" (lisa õ/m) V. A. Neljapäev: Hommikuringis luuletus "Viis väikest lumemeest"(lisa, luuletused). Arutelu, mis juhtus lumemeestega!? Millisele aastaajale ulatab talv valitsus kepi!? Õige, kevadele. Kunst: Joonitada pilt "Sipsik ja kevadised veed" põhjal
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ,,Põdramaja" (Lisa1)
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saa
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 1.4. Valikuvõimaluste loomine ............
12. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) ,,Inetu pardipoeg". Illustreerinud Atelier Mosquito ja adapteerinud Agnes Vandewiele. Raamat on sarjast ,,Emme, jutusta mulle" 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema. Illustreeritud on väga ilusasti. 3. Millest raamat räägib? Ühest pardipojast, kes tegelikult oli luik. Esialgu kõik naersid tema üle, sest ta oli teistest lindudest erinev. Hiljem ga osutus ta väga suureks ja ilusaks luigeks. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja õpetlik. Lihtsalt kirjutatud ja õpetab teiste suhtes olema hoolivam ning mitte hindama ainult välimust. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Hoolivus, sõprus, sallivus. 6. Kellele on raamat suunatud? Väikelastele on see raamat väga hea ettelugemiseks
annaabi.ee 
