T E A D U S Balti paisjääjärve lame rannavall Tandemäel (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) veelised: alluviaalsed: jõevee setted M deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud, lammid A A T E A D U S Kanjon: on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Lahustuvus paraneb vee temp tõusuga) f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon Näited vihikus!!! Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis Vee geoloogiline tegevus- deluviaalsed veed- kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist alluviaalsed vooluveed- lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine alluviaalsetted- tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladel Mere geoloogiline tegevus suurem osa settekivimeid tegevus- seal kus on kergesti lahustuvad kivimid( lubjakivi, kips, kivisool) lubjakivide puhul tekivad n.ö. karstinähtused
karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 2 III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit MURENEMINE Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 1) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. On
Suurim Türgile kuuluv saar on Egeuse mere kirdeosas asuv Gökceada. Türgi asub lähistroopikas, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured:rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul. Jõed on kärestikulised, väga kõikuva vooluhooga ja energiarikkad ega sobi liikluseks. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakamad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaalsed ja punamullad. Musta mere rannikul kasvab lähis-troopiline taimestik, kõrgemal on okasmets ja alpiniidud.Vahemere rannikul kasvab torkvõsa, kõrgemal metsasalud ja mäginiit. Anatoolia kiltmaal valdavad kuivad stepid, kohati on poolkõrbet. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki
sellist liikumist nim läänevooluks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogus troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas- tuumas pooluste poole. Kõrgemates kihtides valitsevaks õhuliikumise suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt. Limnogiatsiaalsed setted- liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid
murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa
Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles
ümberpaiknemine maakeral. kõik ilmastikunähtused. Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevoouks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. 5. Limnoglatsiaalsed setted? Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. 6. Alluviaalsed setted? Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess
Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen. 13. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised- limnilised, jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed, Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed, Liustikutekkelised- glatsiaalsed, Meretekkelised- mariinsed, Raskusjõutekkelised- gravitatsioonilised, Tuuletekkelised- eoolilised 14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Maakoore kerkimine. Viimane mandrijää surus maakoore kokku ja pärast jää taandumist hakkas
rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst
on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed (i) Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk. liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed (f)
46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord ehk aluspõhi. 48. Aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54
46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord – ehk aluspõhi. 48. Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54
Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Elutekkelised biogeensed Liustikutekkelised glatsiaalsed Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed Järvetekkelised limnilised Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge
mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevoouks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Limnoglatsiaalsed setted?Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. Alluviaalsed setted?Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. Troopilised õhumassid ja selle liikumine? Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas
varieerub üsna suurtes piirides (Raukas, Tavast 1995). Järve ääres ja ka kaugemal leidub mitmel pool madalamatel aladel soosetteid, mis on peamiselt madalsooturvas, järvest kaugemal on ka siirdesoo- ja rabaturvast. Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve
süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevoouks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. 5. Limnoglatsiaalsed setted? Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. 6. Alluviaalsed setted? Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess
d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv osakesed alla 1 mm mulla peenes osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla peenes jaotub: alla 0,000001 mm molekulid 0,000001...0,0001 mm kolloidid 0,0001...0,001 mm ibe 0,001...0,05 mm tolm
Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised .......... C - delluviaalsed elutekkelisi .......... B - biogeensed jõetekkelised .......... A - alluviaalsed järvetekkelised .......... H - limnilised jääjärvetekkelised .......... I - limnoglatsiaalsed liustikujõetekkelised .......... F - glatsiofluviaalsed liustikutekkelised .......... E - glatsiaalsed meretekkelised .......... J - mariinsed raskusjõutekkelised .......... G - gravitatsioonilised tuuletekkelised ......... D - eoolilised 15. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele?
soojendav toime. veet° langeb väga kiiresti, sest lainetusest tulenev veesegunemine lakkab. Sellist kihti, kus vee t° kiiresti kahaneb nim hüppekihiks e. termokliiniks. Sellest sügavamal on t° ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani, umbes +4°C. Maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees on vees lahustunud hapnikusisaldus körgem. Pöhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam. Vee liigid- Põhjavesi, pinnasevesi, mullavesi, pinnavesi Veelised pinnavormid- alluviaalsed: jõevee setted; deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted; orud, lammid. Mariinsed, limnilised: rannavallid, rannaastangud, kaldvallid. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Väikese veeringe- Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise
6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7. Mulla mehaaniline koostis – kores, peenes Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 8. ! Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov ! Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla protsentuaalset jaotust Klassifikatsioon – Eestis Katšinski klf
serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu õhtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest fluvioglatsiaalne delta: sarnane sanduriga settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. moreentasandik - valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid moreenküngas, rannavallid - moreenist koonsevad vallid orud veelised setted alluviaalsed: jõevee setted deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud lammid kajon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org,mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest Murrutuskulpad - maisma purustamise lainete toimel tekkinud muurutusjärsakud,mille alumises osas võivad esineda koopad Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise
Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed ★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed ★ Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised ★ Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti
osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Elutekkelised biogeensed Jõetekkelised alluviaalsed Järvetekkelised limnilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Liustikutekkelised glatsiaalsed Meretekkelised mariinsed Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised
Füüsikaline murenemine e. rabenemine.Keemiline murenemine e. porsumine . *Gravitatsiooniline edasikanne-Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda.Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, näit. mägedes.Materjali transport.... kukkumine, libisemine, veeremine. *Tuule geoloogiline tegevus-+Eoolsed protsessid+Eoolsed setted+Kulutav tegevus... edasikanne ... akumulatsioon.*Pinnavee geoloogiline tegevus-+Vooluveed+ Alluviaalsed setted+Kulutus...transport ... akumulatsioon.Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena. *Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ... 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst
lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim 6)tuulesetted, alluviaalsed 8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud,
pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele. Suur osa rabadest kaitse alla võetud. Rabad sageli reljeefi poolest kumera pinnaga, sageli ümbruskonnast kõrgemad (Lääne-Eesti). Turismi poolest suurema väärtusega. Anormaalsed mullad: lammimullad A Lammimullad jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. Aa kiht peale tekkinud. Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski üleujutust enam ei ole kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured
1. ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus 2. alatiste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus 3. mere geoloogiline tegevus 4. põhjavete geoloogiline tegevus Deluviaalsed veed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Materjali ärakannet voolavate vete poolt nimetatakse erosiooniks. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalmullad). Alluviaalsed vooluveed jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Jõed jagunevad ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on jõgede orud kitsad, ristlõige väike, alamjooksu suunas muutuvad madalamaks, orud laienevad, ristlõige suureneb. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjakivimeid
2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv
enamasti otse devoni setetel ning selle paksus varieerub üsna suurtes piirides. Järve ääres ja ka kaugemal leidub mitmel pool madalamatel aladel soosetteid, mis on peamiselt madalsooturvas, järvest kaugemal on ka siirdesoo- ja rabaturvast. Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. 5) Pinnamood: Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu jooksevad kokku ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on
purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst
· Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv
c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit Mineraalid ja kivimite murenemine Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 4 1) Füüsikaline murenemine e. rabenemine
jääsetted (valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen). 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv). 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad, savid. 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud jaotus: Mulla kores jaotatakse: Mulla peenes jaotatakse: osakeste läbimõõt alla 0,01 1...10 mm kruus alla 0,000001 mm molekulid mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01... 1...10 cm peenkivid (rähk, 0,000001...0,0001 mm kolloidid
murenemist ehk porsumist ja bioloogilist murenemist. Kosmogeensed – põhjus: meteoriidi langem; iseloomulik avaldumisvorm: plahvatus, löök; kesk- või väikevormide rühm: kraatristrik; keskvorm: plahvatuskraater; väikevorm: löögikraater; pisivorm: löögiauk, löögilohk.Geoloogilised. 1)endogeensed – vulkanogeensed ja tektogeensed. 2)eksogeensed – gravitatsioonilised, glatsigeensed (glatsiaalsed, limno- ja fluvioglatsiaalsed), veelised (alluviaalsed, proluviaalsed, deluviaalsed, deltalised; mariinsed, limnilised; korrosioonilised, sufosioonilised), eoolilised ja krüogeensed.Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne) – avaldumisvorm: taimede elutegevus; tüüp-levila: soo; keskvorm/väikevorm: sootasand; pisivorm: mätas, rabapeenar. 2) Loomad (zoogeenne) – avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg.Antropogeensed e inimtekkelised
karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid.
Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c
Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja ls.*lõimiselt kehekihilised lähtekivimid(Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt liiv või sl *fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtkivimid- hästi sorteeritud setted(liivad, kruusad) *jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad(peipsi ürgorg), savid( viirsavi Vänrda, Tori). *turvas-soomuldade lähtekivim* tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. *osakeste läbimõõt alla 0,01mm- füüsikaline savi *osakesete läbimõõt 0,01...1 mm- füüsikaline liiv *osakesed alla 1 mm- mulla peenes * osakesed üle 1 mm-mulla kores Mmulla kores jaotatakse: *1-10mm kruus,* 1-10cm peenkivid(rähk, klibu, veeris),*10-20 cm väikekivid,*0,2-1 m suurkivid(munakad, kamakad) *>1m rahnud, pangad Mulla peenes jaotatakse: *alla 0,000001 mm molekulid *0,000001-0,0001mm kolloidid
ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Iseloomulikud kõrbete ja poolkõrbete aladele, kus esinevad suured vihmaperioodid, tekitavad suuri pinnakulutusi. Kergesti erodeeritava materjalidega, tavaliselt liivakivimid. Ka Eestis esineb kanjonilaadseid orgusi, aga mis on ainult mõne meetri laiused ja sügavused. Kanjoni tekkeks on vaja suurt voolulangust (kõrguste erinevud suudme ja ülemjooksu vahel) alluviaalsed – jõevee setted alluuvium – purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete deluviaalsed – nõlvadelt ajutise vooluveega kantavad setted deluuvium – ajutise vee erodeerival toimel nõlvajalamile, veerudele ja nõgudesse Veelised: mariinsed – merelised limnilised – järvelised sulfosioonilised – põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehaaniline
Fluvaquentic Hemists (ST) Tekivad: 1. maismaa soostumisel 2. veekogude kinni kasvamisel Jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad) Ka järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad Kultuuristamisel kasutatakse püsirohumaadena Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul Liigsel harimisel kiireneb org
savini. Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas – soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 135. Muldade jaotumus ja omadused Rendsiinade (karbonaatmuldade) põhiline leviala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared, vähemal määral on neid ka Kesk-Eestis, Vooremaal ja Kagu-Eesti kõrgustikel. Paepealsed rendsiinad on kujunenud Põhja-Eesti pankranniku massiivsel pael ja seda katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%),
annaabi.ee 
