SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
Rahvaarv muudkui kasvab Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule. Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. Samas 39...
Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude kogum, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri
kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e.
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust
b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate?" on märksa tõenäolisemad vatus "Ma lugesin seda" kui näiteks"Ma olen seda meeleliselt tajunud". 1
kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4.) Empiristi küsimus “Kust te teate? Mis on teie väite allikas?” on esitatud valesti. 5.) Vaatlus ega põhjendus ei ole läbinisti usaldatav. 6.) Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme. Tekstist väljatulevad argumendid väidete tõestamiseks: 1.) Kõigepealt põhineb enamik meie arusaamu erinevatel allikatel: ajalehtedest, ajakirjadest, entsüklopeediatest. Sealt edasi minna, kuskohast saavad need allikad informatsiooni. Raamatud on suuremalt jaolt kirjutatud kokku teistest raamatutest. Lõppude lõpuks jõutakse küsitlustega, kuskohast on pärit nende allikate informatsioon, ikka nii kaugele, et jõutakse pealtnägijate tunnistusteni nende vaatlustest. 2
Hea positsiooni tõttu sai ta omale palju toetajaid ja sellega ta mõjutas vana vabariiklikku Rooma austamist Mõju tänapäevale Liviuse töid tunnustatakse kõrgelt kui kirjanduslikke ja kunstilisi saavutusi Põhjalik ülevaade Rooma ajaloost Huvitavad faktid Teos "Ad urbe condita" koosneb 142-st raamatust, mis hiljem jagati teos dekaadideks, igaühes kümme raamatut. Teose kirjutamiseks võttis ta varasematelt allikatel üle andmeid ilma neid kontrollimata ning eelistuste tõttu, ei kasutanud algallikaid, vaid korduvalt ümberjutustatud ja legendistaatusse langenud lugusid Lisad Allikad http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CEAQFjAD&url=http %3A%2F%2Flepo.it.da.ut.ee%2F~avramets %2Flivius.rtf&ei=t25OUtX0NObw0gX6k4D4DQ&usg=AFQjCNFL58vapj o2W6pGgpVe2rDawE7P0Q&sig2=WaC43eLLubLZZLfqyxrvUg&bvm=b v.53537100,d.bGE http://www.miksike
tasemel, siis peamine suremus on vanadusest ning samamoodi on ka sealsed teadlikud rasestumisvastastest vahenditest, mis tähendab, et sündimus on kontrolli all. Aasta 2007 allikatel, on peamine sisseränne Soome Eestist. See on just selletõttu, et peamiselt lähevad sinna Soome rahvastikupüramiidSoome rahvastiku tihedus Eestlased 2005 2010 paremat elu ning head tööd otsima. Teisel ning kolmandal kohal on Rootsi ning Venemaa. Rahvastikupüramiid on soomlastel hetkel 4. ehk rahvastiku vananemise etapis.
Mõisted 1. Muinasaeg e esiaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik, mida uuritakse aineliste ajalooallikate põhjal. 2. Eelajalooline aeg arheoloogilistel allikatel põhinev info. 3. Ajalooline aeg kirjalikel allikatel põhinev info. 4. Kiviaeg 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav
ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet. Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil
isikupärane, lõpeb järeldusega. (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006.) Essee eesmärk: Essee näitab autori väärtushinnanguid ja hoiakuid (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Uurimustöö Uurimistöö käigus toimub probleemi püstitamine ja selle analüüsimine/käsitlemine. Uurimistöö koosneb teoreetilisest osast ja uurimuslikust osast. (Tallinna Prantsuse Lütseum.) Peamised tunnused on täpne ja selge sõnastus, järeldus, põhineb mitmesugustel allikatel ja autori enda mõtetel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Uurimustöö eesmärk on, et uurimustöö koostaja oskab püstitada eesmärke, sõnastada hüpoteesi, võtta vastutust püstitatu elluviimisel (Tallinna Prantsuse Lütseum). Allikateni jõudmise teekond Allikate otsimisel kasutasin otsingumootorit Google ja kodus olevaid raamatuid. Järgnevalt on esitatud akadeemiliste kirjutiste tüüpide eri- ja ühistunnused.
kadedust, ei tähenda see seda, et antud eseme soetades lisandub sellele materiaalsele väärtusele ka meelerahu ja õnn. Kaupade ja teenuste tootjate eesmärk on teenida raha ning nende jaoks ei ole mingi patt kasutada selleks ka inimtundeid. Tõsiasi, et meediast on saanud niivõrd mastaapne ühiskonnapeegeldus, peaks kindlasti inimesi panema inimesi kriitiliselt mõtlema, kuna tänapäeval aset leidvas infomüras leidub kindlasti ka ebatõepärastel allikatel ning spekulatsioonidel põhinevaid uudiseid. Seetõttu tuleb alati kasuks kahelda pea kõiges ning uurida, mis on antud uudise eesmärgid, kelle vaatepunkte see esindab ning mis on jäänud kirjutamata. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et meedia, mis on üks ühiskonna juhtimise vahendeid, on alatihti kellegi poolt rahvani vahendatud suhtlusvorm, kus tegelikult puudub otsene tagasiside ning arutamisvõimalus. Tsensuurivormid, mis kehtisid näiteks Nõukogude ajal, on küll kadunud
Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2–1m.
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu
bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinlase elutegevusvaldkond oli ka lahti seletatud,tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 ,,Hans Holtappel,
Allikaid õigesti käsitledes võib neist ka kasu tulla. Infoallikate rohkuse korral on võimalik uurida erinevaid allikaid ja sellest lähtuvalt tihti ka erinevaid vaatenurki. Erinevaid aspekte analüüsides võib välja tulla asju, millele pole varem tähelepanu pööranud. Hea on olla kursis erinevate teemade erinevate vaatenurkadega. Nii suureneb ka silmaring. Inforohkuse korral võib segadus tekkida ning sellega seoses ka raskusi. Nii on keerulisem vahet teha allikatel, mis on usaldusväärsed ja mis mitte. Kõigil on võimalus netis oma arvamust avaldada ja seetõttu tuleb kindlaks teha, millised neist on kasutamiseks sobilikud ja millised mitte. Infoallikate hindamisel on abiks mitmed punktid, mida tasuks lähemalt uurida. Autori kindlaks tegemine annab aimu, kas tegemist on arvamuspostitusega või on inimene kirjutanud oma erialast lähtuvalt. Kui postitus on tehtud teemaga haakuval leheküljel, siis on enamasti tegemist usaldusväärse allikaga
suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle osatähtus langenud tänapäeva energiamajanduses 34% peale. Söe osatähtus on aga langenud 5% võrra. Seda on võimaldanud alternatiivenergiaallikate kasutusele võtt. Taastumatute ja taastuvate energiallikate võrldus! Taastumatud energiaallikad saavad mingil ajahetkel otsa kuna nad on ammendatavad. Nende kütteväärtus on tundvualt suurem kui taastuvatel allikatel. Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde. Nende kütteväärtus ei ole küll väga suur, aga nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast Maagaas - eelised: keskonnasõbralik, suur kütteväärtus, lisakulud väiksed
Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5. „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 3) Argumendid: 1. Argumendiks võiksid olla kõik väited. 2. „Ma lugesin seda „The Times’ist“ või siis „Ma lugesin seda
Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee Üldiselt Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor. Tema suurim leiutis on võrguprotokolli World Wide Web loomine. Häkker Tudengina Oxfordi ülikoolis jäi Tim Berners Lee koos oma sõbraga vahele häkkimisega ning tal keelati tegeleda asutuse arvutitega. Selle tulemusena (mõnedel allikatel lihtsalt igavusest) ehitas ka kättesaadavatest asjadest (muuhulgas M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. Tehnoloogiline innovatsioon näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester Mark1-ga, ühest esimestest elektroonilistest arvutitest. Suur saavutus 25. detsembril 1990 õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus HTTP kliendi ja
liialdatud. Anti välja ka lendlehti. Hendrikson arreteeriti 1945.a. sügisel ja mõisteti surma. Nõukogude võim nimetas metsavendasid bandiitideks ning korraldas nende tabamiseks ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm. Nõukogude allikatel hukkus ajavahemikul 1946-1956 "metsavendluse tulemusena"- 891 inimest, neist 447 nõukogude ja parteiaktivisti, uusmaasaajat ning nende perekonnaliiget. 295 hävituspataljonide liiget, 52 NKVD ja NKGB, MGB ja 47 sõjaväelast. Eesti viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978. aastal. Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin:
Inimesed, kes loitsisid, nõidusid või oskasid haigusi ravida, nimetati tarkadeks.Inimese isikupära kandja hing. Usuti hauatagusesse ellu. Elus ja eluta loodust hingestati animism. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Miks algas muistne vabadusvõitlus? (kirjelda tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi) 1208 sügis Muistse Vabadusvõitluse algus Eestis 1210 Ümera lahing, eestlaste võit 1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21.09 Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks.
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli
vaimne maailm mõjutavad üksteist. 21. Milliseid töid võis teha kui surnu oli majas? Teede parandamine, aedade parandamine 22. Nimeta veega seotud puhastus- ja viljakusriitusi 1. Lapse riituslik pesemine sündides 2. Ristimine – vee alla vajutamine, ülevalamine, piserdamine 3. Karjase kastmine jüripäeval 4. Riituslik kätepesu (peale seda kui puututi kokku ebapuhtaga) 5. Pruudi riituslik pesemine (enne pulma – annab viljakust) 6. Naiste riituslik pesemine allikatel (et saada lapsi) 7. Raviriitused allikatel (pesti silmi, käsi.. seda, mis haige oli) 8. Surnu ristimine (sünniriitus – sünnib uude maailma) 23. Nimeta olulisemaid motiive surnu väljaviimisel talust surnuaeda 1. Peab olema hoolikas 2. Tuba ei jäeta tühjaks (keegi inimene peab sinna jääma) 3. Üle läve minnes – nael lävepakku ja mingi raudese ukse kohale(sirp..) 4. Kuuseoksad 5. Kuused (värava juures, talu piiri juures) 6. Vesi, söed 7
Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon.“ 5. „Teadmine ei saa alata eimillestki – tabula rasa’st, ent mitte ka vaatlusest.“ 6. „Läbinisti usaldatavad pole ei vaatlus ega põhjendus.“ 7
ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon." 5) ,,kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust." 3. Argumendid 1) ,, Ma lugesin seda ,,The Times'ist"" või siis ,,ma lugesin seda Envyvlopaedia Britannica'st"
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal
Noored mesilased pressivad segu veel tihedamalt, et välja saada liigne õhk ning seejärel algab kärjekannus oleva segu ümberkujunemine suiraks. Selline protsess kestab 2 nädalat ja peale seda on mesilastel vajalike omadustega suir. Suira kasutavad peamiselt noored mesilased, kuna seal on vajalikke aineid nende kasvuks. Suira kasutavad ka mesilased ema või töömesilaste toitepiima valmistamiseks. 4 Lilled, mesilased, õietolm ja mesi Erinevatel allikatel põhinedes võib öelda, et mett peaks inimene sööma 5kg aastas, et omada märksa tugevamat tervist ja erksamat olekut. Eestis on kahjuks mee tarbimine alla 1kg inimese kohta. Eelistatakse mee asemel suhkurt, mis koosneb 99% sahharoosist, mis peensooles insuliini abil lõhustatakse, mesi koosneb lihtsuhkrutest ning inimene omastab need ilma ümbertöötlemis vajaduseta. Suur osa inimestest alahindab mee ja üleüldiselt mesilaste tähtsust. Albert Einstein on öelnud:
Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3) „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4) „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5) „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 3. Argumendid 1) Argument väitele nr.1 – Siin võiks tuua argumendiks kõik väited. 2) Argument väitele nr.2 – „Ma lugesin seda „The Times’ist“ või siis „Ma lugesin seda
kindralstaabiakadeemia ning oli elukutselt sõjaväelane, auastmelt kindral. Ta oli ka Tsiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud, 1956-1958 Tsiili USA saatkonna sõjaväeatasee. 1971- 1972 Santiagos garnisoni juhataja, 1972-1973 maavägede staabiülem. Ta suri 10. detsembril 2006 südamepuudulikusesse ja kopsutusesse. 3 Elulugu Võimuletulek Erinevatel allikatel aitas Pinocheti võimule tulemisele kaasa see, et USA sekkus Tsiili siseasjadesse aastatel 19591973 ning eriti Salvador Allende valitsemisajal 19701973. Selleks kasutati erinevaid meetodeid: maksti kinni poliitikute, ärimeeste, meediaväljaannete, parteide arveid, imbuti vasakpoolsetesse parteidesse neid seestpoolt õõnestama, loodi terrori ja hirmuõhkkond, püüti kahjustada riigi majandust ja rahandust. See ka õnnestus nii, et 11.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Gert Sõnajalg Sissejuhatus õigusfilosoofia ajalukku (P2OG.03.052), AÜ Essee Aristotelese "Nikomachose eetika" I ja V raamatu allikatel 2013 Lugesin Aristotelese1 "Nikomachose eetika" I ja V raamatut. Vaatlen lähemalt neid raamatuid. Esimeses raamatus juurdleb ja arutleb Aristoteles järgnevate teemade üle: Kuidas olla õnnelik? Mis on õnn? Mis on hüved? Kuhu inimesed tahavad jõuda oma elus? Inimeste eesmärgid elus. Viiendas raamatus on tähelepanu all õiglus ja ebaõiglus. Nendes raamatutes jõuab Aristoteles selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal
......................................................................................... 5 4.LISAD................................................................................................................... 8 2 1. SISSEJUHATUS Maailmas on mitmeid automarke ning need kõik on väga erinevad kuid samas on neil ka kindlasti palju ühist. Arvan, et Audi, on üks tuntumaid automarke maailmas. Antud referaat tugineb erinevatel allikatel nagu näiteks koduleheküljed, uudised ja teadusleheküljed. Kõik allikad on valitud nii, et need oleks võimalikult usaldusväärsed, värsked ja ajakohalised. Referaadi algusosas antakse ülevaade Audi ajaloost: teekäik loomisest, esimestest autodest, firma tõusudest ja mõõnadest, edastpidistest autodest ning edust. Töö lõpus kirjutatakse ka firma logost ning selleni jõudmiseni. Referaadi lõpuosas leiab ka lisaks lühikesele
ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood. Viidumäe muldade lähtekivimiks on kas moreen või teda katvad jääsulavete ning omaaegset Saaremaad ümbritsenud veekogude setted, mida tuul või lumesulamis- ja vihmaveed kohati omakorda ümber paigutanud on
Nad olid lisaks veel ravitsejad, õpetajad, kohtunikud, nõuandjad. Nad tundsid loodust, oskasid taimi ravimina kasutada, püüdsid seletada loodusnähtusi. Viisid läbi ohverdamise rituaale ohvrikivide juures. Eestlaste jumalatest tuntakse kroonika põhjal üksnes Taarat. Muistsed eestlased pidasid sõna jõudu väga tugevaks. Arvati, et vandumisega kutsutakse kohale kuri jõud. Eriti rangelt oli vandumine keelatud pühades kohtades: hiites, pühadel allikatel, ohvrikivide juures. Tunti tugeva väega salasõnu, millega võis ravida, aga ka teistele haigusi saata. Sääraseid sõnu nimetati loitsudeks. Muinasaja lõpp Eestis. Alates esimeste inimasulate rajamisest oli Eesti XIII sajandi alguseks tugevasti muutunud. Pool Eestist oli küll veel metsade ja laante all, kuid nende kõrval olid ülesharitud põllumaad koos taludega. Asustamata oli suuremad soised alad, tihe asustus oli viljakatel Lõuna Eesti aladel, hõredam Põhja Eestis
tahumatut ja ebatäiuslikku loodust Jumala ülistamiseks. Professor Robin Attfield (Walesi Cardiffi ülikoolist) tõlgendas teatud piibli osi nii: nagu oleks Jumala silmis kõigil maailma loodutel väärtus omaette. Kosmoselaevaökonoomia ja- eetika Rõhutab maakera ja loodusvarude piiratust ja inimese sõltuvust nendest. Põhineb inimese vastutusele ja hoolitsusele looduse eest. Aluseks on Vana testamendi nn jahveistide allikatel põhinev loomislugu, kus inimene on looduse kaitsja ja harija. Tugev inimkesksus Loodusel on ainult esemeline väärtus. Esindavad valitsemise ja võimu traditsioon ning tehnikakeskne mõtlemine. Inimene ei tarvitse võtta arvesse mingeid muid kui oma inimlikke vajadustega seotud soove ja väärtusi. Nõrk inimkesksus Loodusel on kaasmõjuline väärtus. Loodusest saadavad väärtused muuudavad inimest paremaks ja sävendavad tema tegevust ja väärtusmaailma.
rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid e. tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid. Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti avaldus, mis põhineb põhimõttel, et tulevik on juba oleviku poolt ära määratud.
väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastamist, siis peagi avastame, et iga sammuga kasvab vajadus aina rohkema informatsiooni saamiseks. Tõe kindlaks tegemisel tuleks võimaluse korral kontrollida väidetavat fakti ennast. Kust ammutab inimene teadmised? Erinevatest allikatest. Teadmised täienevad eelnevate teadmiste kaudu, kõik teadmised algavad millestki. 2) Millel põhineb vaatlusest lähtuva teadmise usaldusväärsus (empirist)?
austati maad, päikest ja kuud. Kuu loomise ja kahanemisega oli seotud paljude tööde edukus. 2) Milliseid tähtpäevi tähistati? (3/4) · Kevadiste põllutööde lõppu, sügistööde lõppu, hingedepäeva. 3) Nimetan kalmeteliigid (2) · Kivikirstkalmed · Tarandkalmed 4) Nimetan eestlaste jumalaid (2) · Taara ja Uku 5) Kus ohverdati? · Hiiedel, kividel, puudel, allikatel, jõed ja järved. 6) Keda/mida ohverdati? · Viidi loomi, piima, villam vilja ja muud. 7) Kes olid targad ehk nõiad? · Inimesed, kes ennustasid tulevikku ja ravisid maarohtudega ja loitsudega. · Ristiusumõjud (millal, kes tulid levitama, mis sõnad on sealt tulnud) Muistne vabadusvõitlus · 1208-1227 13.sajand Eestlased kaotasid oma vabaduse. Põhjused:
- Globaliseerumine: RS mõju majandusele ja keskkonnale. Majanduse ja kk mõju RV suhetele. - Regionaliseerumine: regionalism vs globalism RS teaduse allikad Teoreetilised: - Raamatud, teadusajakirjad (paberil, internetis) Empiirilised: - Raamatud - Kõned - Intervjuud - Dokumendid - Artiklid Akadeemiline kirjutamine - Korrektne sõnastus - Loogiline ülesehitus - Allikatel põhinev, teadmistele toetuv Kirjutamise meelespea - Pealkiri, autor, ühtne vormistus ja lõigud - Tööl on allikad, korralikult viidatud - Töö argumenteeritud, oma arvamus põhineb allikatel Ei viita tervet teksti, lõiku! 4. loeng: Teoorid-lähenemised On meil teooriaid vaja? JAH EI Ei ennusta tulevikku Annavad võimaluse luua üldpilti ja maailma
Uurimistulemuste vormistamine ehk teadusartikli (või seminaritöö) kirjutamine 09.10.2012 Mis teeb tekstist teadusteksti On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne dateerida aga mitte tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta. *Lisaks olemas ajaloolis-etnograafiline käsitlus (lähtutud tugevalt materjalipõhiselt, mitte kohapõhiselt tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)), kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused. Andmete kogumine loodusest Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid säilib väga hästi hapnikuvaeguses (näiteks soosetetest, järve põhjasetetes), kihilisusega saab määrata vanuse ja olnud taimestiku koosseisu (tuleb arvestada, et erinevate liikide õietolm levib erinevatele kaugustele ja erinevad liigid produtseerivad õietolmu erinevalt)
· töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. 8 PERSONALI VÄRBAMINE Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajad kandideerima pakutavale tööla. Personali värbamine koosneb organisatsioonidest ja välisest värbamisest ning ta põhineb organisatsioonisisestel ja välistel allikatel ja vahenditel. Värbamise eesmärgiks on leida pakutavatele töökohtadele sobivad töötajad, mitte aga maksimeerida kandidaatide arvu. Kandidaatide suur hulk raskendab personali valikut, sundides organisatsiooni kasutama lihtsamaid ja vähem tõhusaid personali valiku meetodeid. Seepärast tuleb värbamise käigus vältida mittesobivate ja ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajate sattumist kandidaatide hulka. Selleks aitab kaasa avatud reklaam ning organisatsiooni tegevuse
Heaks näiteks leidsingi olevat etruskid, kelle kultuur on küll mõjutatud kreeka kultuurist, kuid sellel on ka olulisi omapärasid. Seega ongi antud töö eesmärgiks pilguheit unustusse vajunud etruski kunstile. Käesolev referaat on ülesehituslikult jagatud kuueks peatükist, millest esimene käsitleb etruski kultuuri üldisemalt ning toob välja ka olulisemad teooriad etruskide päritolu kohta. Teine peatükk on etruski kunsti üldiseloomustus, kus on peatutud ka olulisematel allikatel, mille kaudu me tänapäeval üldse saame etruski kunstist aimu. Kolmas peatükk on pühendatud etruski arhitektuurile, eriti templite iseloomustusele. Neljas peatükk käsitleb etruski hauakunsti, milles kõige paremini väljendub etruski kunsti omapära ja erinevus kreeka kunstist. Viiendas peatükis on analüüsitud etruski maalikunsti. Kuuendas peatükis on lühidalt peatutud etruski skulptuuril. Lisades on välja toodud kolm olulist fotot, mis aitavad töö teoreetilist osa illustreerida.
Kirjalikud allikad on nii ühekordsed kui püsiallikad. • Ajakirjanik peab kasutama kirjalikke allikaid nii palju kui võimalik. • Inimkeskus ei tohi kaotsi minna ja peab mõistlikult kirjalikke allikaid kasutama. • Tuleb teha vahet faktide ja arvamuste kohta. Ka teatmeteosed sisaldavad peale faktide arvamusi. • Et ei korduks midagi, siis lugeda registreid ja sisukordi. • Kirjalike allikate stiil ja keel ei tohi kanduda uudidesse. Kirjalikel allikatel on oma väljakujunenud stiil. • Kirjalikud allikad võivad olla täis vigu. Tuleb hinnata kirjalike allikate usaldusväärsust ja oskama kasutada retsensioone, vigadeparandusi jm. Väiksemagi kahtluse korral võrrelda mitmeid allikaid. • Reporteril on kalduvus helistada autoriteedile, mitte lugeda raamatust. Selle taga on uudise tempo kui ka oskamatus kirjalikke allikaid kasutada. Kirjalik allikas on aga usaldusväärsem kui suuline.
2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire. Veekaitsevöönd § 29 Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m. Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja
katel ja Tuatha de Danaani rahva emast Danast. Bathi kuumaveeallikate jumalanna oli Sul, mis tähendab allilmapäikest. Keltide maades arvati, et päike vajub igal õhtul vee alla. Mõnikord arvati, et allikavesi ravib silmahaigusi, tuues kannataja silmi päikesevalguse. Matres Suleviaesid (päikeseemasid) leidub Ungaris, Roomas, Gallias, Saksamaal, Briannias- kõik seotud ravi ja päikesega- ning päikesekettaga kaunistatud naisterahva kujukesi leidub suurel hulgal keltide tervistavatel allikatel kõikjal Prantsusmaal ja Saksamaal, Inglismaal aga ainult ühes kohas. J. E. Campbell, 19. saj folklorist, on kirja pannud, et Dia Greinne on vana soti nimi päikesejumalanna jaoks. (Jones, Pennick, 2003) Lugh oli üks vähestest tõeliselt rahvusvahelistest keldi jumalustest.Ideaalset keldi jumala haaret kujutab selgelt lugu Lughist, kes tuli Tarasse ennast jumalate õukonda pakkuma. Uksehoidja küsis temalt ta oskuste kohta ning kuna ta oskas kõike, valisid teised jumalad ta enda juhiks
Põhjavesi on Haanja vallas valdavalt hästi kaitstud, reostusoht on väga madal. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.6 Pinnavesi Haanja vallas asub üle 50 järve. Vallas saavad alguse Iskna, Kuura ja Piusa jõgi. Järved kuuluvad Kagu-Eesti oligo-(selgeveelised) ja düstroofsete(rohketoitelised) järvede valdkonda. Kõikidel ojadel, eesvooludel, kanalitel, veejuhtmetel ja allikatel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvöönd 25m. Järvede ja jõgede kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ranna- ja kaldaalade olukord on hea, ei esine reostust ega ehitisi, mis tagab looduslike koosluste säilimise. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Joogivesi Haanja vallas ei ole kuigi kvaliteetne, sest sisaldab suurel määral rauda. Rauarikas
vee mineraalainete sisaldus. MÜÜGIL ON MINERAALVETE MATKIJAD Kaasaegne toiduainete tehnoloogia on mineraalvee mõistet oluliselt laiendanud, lugedes mineraalveteks ka nõrga soolsuse, ravitoimeta ning kunstlikult valmistatud veed. Viimasel ajal on mineraalvee kaubastamises võetudki suund sellele, et tugevate raviomadustega vett pudelitesse ei villita. Sellise veega ravimine peaks toimuma ikkagi mineraalvee allikatel arsti juhtnööride alusel. Kaubandusvõrgus on õige müüa ikkagi sellist mineraalvett, mille tarvitamine ei mõju tervisele ja mida võib piiramatult juua. Villitakse eeskätt madala soolasisaldusega mineraalvett, eriti jälgitakse just naatriumisisaldust. Üheks võimaluseks on ka kõrge soolsusega mineraalvee eelnev lahjendamine enne villimist. Lisaks looduslikele mineraalvetele on kaubandusvõrgus müügil ka niinimetatud
rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst ehk maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid ehk tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid. Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti avaldus, mis põhineb põhimõttel, et tulevik on juba oleviku poolt ära määratud
aastal Eestis isejuhtivate sõidukitega ning, mida on peatselt ka oodata. Töö põhieesmärgiks on peamiselt avardada arusaama isejuhtivatest autodest ning leida, kas antud sõidukid toovad tulevikus endaga kaasa ühiskonnale pigem kasu või kahju. Rohkelt on meedia kajastanud isejuhtivate autode positiivseid külgi, kuid selle referaadi üheks ülesandeks on ka leida nende probleempunkte. Käesolev referaat tugineb erinevatel allikatel nagu näiteks uudistel, arvamusartiklitel ning teaduslikematel tekstidel. Kõik allikad on valitud nende ajakohasuse põhjal ning proovitud jälgida, et töös esitatav informatsioon oleks uudne ning aktuaalne praegusel hetkel. 3 1. ISEJUHTIVA AUTO OLEMUS Isejuhtivad autod on sõidukid, mille eesmärgiks on liikuda sihtkohtade vahel, ilma, et inimene juhtimisprotsessist osa võtaks
annaabi.ee 
