Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Arvutimaailma tegija Tim 
Berners -Lee
Üldiselt
Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise 
arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor . Tema suurim 
leiutis on võrguprotokolli World Wide  Web loomine.
Häkker
Tudengina Oxfordi ülikoolis jäi Tim Berners Lee koos oma sõbraga vahele 
häkkimisega ning tal keelati tegeleda asutuse arvutitega. Selle tulemusena 
(mõnedel allikatel lihtsalt igavusest) ehitas ka kättesaadavatest asjadest 
( muuhulgas  M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. 
Tehnoloogiline  innovatsioon  näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta 
vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester  Mark1 -ga, ühest 
esimestest elektroonilistest arvutitest.
Suur saavutus
25. detsembril 1990 õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus HTTP kliendi ja 
serveriga internetis Robert Cailliaui ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse 
CERN abiga. 1994 asutas ta ettevõtte World Wide Web Consortium, mis jälgib 
veebi arengut. Ta on selle  direktor ja projekti World Wide Web Foundation looja.
Töö CERNis
CERNi töötajana juunist kuni detsembrini 1980 uuris Berners-Lee hüperteksti 
põhimõtteid. Seal lõi ta prototüüpsüsteemi  ENQUIRE . Pärast CERNist 
lahkumist  hakkas ta töötama Bournemouthis John Poole'i aktsiaseltsis  Image  
Computer Systems, kuid naasis CERNi 1984. Aastal 1989 oli CERN suurim 
internetipakkuja Euroopas ning Berners-Lee nägi võimalust ühendada  internet  
hüpertekstiprotokolliga. Ta kirjutas W3C lehel nii: " Pidin lihtsalt võtma 
hüperteksti idee ja ühendama selle edastusohje protokolli idee ja 
domeeninimesüsteemi ideega ning – tadaa! – sündis World Wide Web."
World Wide Web
Esimesed  katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989 ja 1990 lõi ta 
Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust Mike Sendalli. Ta 
kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks 
programmeeris ta esimese  veebibrauseri , mis töötas CERN-is 
operatsioonisüsteemis NeXTSTEP. Ta tegi ka esimese veebiserveri  CERN 
HTTPd (Hypertext  Transfer Protocol Daemon).
Edasised tegemised
Esimene  veebileht  loodi CERNis. See tutvustas  protokolli World Wide Web, 
seda, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli 
ka maailma esimene veebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi 
teistestki serveritest peale enda oma.
2004. aasta detsembris võttis ta vastu  pakutud töökoha Southhamptoni 
ülikoolis  infotehnoloogia  vallas elektroonika ja arvutiteaduse alal, et töötada 
oma uue projekti Semantic Web kallal.
Tunnustus
Tim Berners Lee on saanud üle 40 erineva auhinna  ning  tunnustuse üle 
maailma. 2004. aastal löödi ta rüütliks globaalse interneti arendamise eest. 
Time Magazine  on teda nimetanud "One of the 100  greatest  minds of the 
century ", Daily Telegraph nimetas ta suurimaks elavaks geeniuseks.
Kirjandus
Tim Berners-Lee and the  Development  of the World Wide Web (Unlocking the 
Secrets of Science) Ann Gaines (Mitchell  Lane  Publishers, 2001) 
Tim Berners-Lee:  Inventor  of the World Wide Web (Ferguson's Career 
Biographies) Melissa  Stewart  (Ferguson Publishing Company, 2001) 
Weaving the Web Berners-Lee, Tim with Fischetti, Mark (Harper  Collins  
Publishers,1999)
How the Web was Born: The Story of the World Wide Web Robert Cailliau, 
James Gillies, R. Cailliau (Oxford  University  Press, 2000)
Kasutatud materjalid
1.
Man Who Invented the World Wide Web Gives it New  Definition  URL= 
http://computemagazine.com/man-who-invented-world-wide-web-gives-new -
definition/
2.
Tim Berners-Lee on the next Web 
URL= http://www.ted.com/talks/tim_berners_lee_on_the_next_web.html
3.
Tim Berners-Lee URL= http://www.w3.org/People/Berners-Lee/
4.
Top 10 Most Famous  Hackers of All Time 
URL= http://www.itsecurity.com/features/top-10-famous-hackers-042407/

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldiselt
  • Häkker
  • Suur saavutus
  • Töö CERNis
  • World Wide Web
  • Edasised tegemised
  • Tunnustus
  • Kirjandus
  • Kasutatud materjalid
Vasakule Paremale
Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #1 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #2 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #3 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #4 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #5 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #6 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #7 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #8 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #9 Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piido Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

 Python implementation was started in 1989 by Guido van Rossum at CWI in the Netherlands as a successor to the ABC programming language (itself inspired by SETL).  Python 2.0 was released in 2000, with many major new features including a full garbage collector and support for Unicode.  Python 3.0, a major, backwards-incompatible release, was released in 2008 1990: HTML, http and the browser are born  The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher at CERN, the high-energy physics laboratory in Geneva, developed HyperText Markup Language.  HTML, as it is commonly known, allowed the Internet to expand into the World Wide Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol).  Berners-Lee based the World Wide Web on Enquire, a hypertext system he had

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Programmeerimiskeel
555
doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun