Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bak...
1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.....................................................................................................1 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades................................................................................2 Joonis 3: näide silmviburlasest................................................................................................... 3 1.4 Kingloom liigub ripsmete...
ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosün...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad välistele ärritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtm...
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Algloomad algloomade tähtsus looduses ja inimese elus 1) nad on olulised toiduahela lülides . 2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel 3)mõned algloomad tekitavad haigusi 4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda) Vältimine...
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
Algloomade tähtsus Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Planktonisse ...
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelami...
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
Bioloogia kontrolltöö. 1. Bakteri, rohelise silmviburlase joonised koos raku osade nimetusega ja ülesannetega. 2. Amööbi ja kinglooma; Amööbi ja rohelise silmviburlase ja kinglooma võrdlus. S: üherakulised, päri tuumsed, loomse toitumus viisiga E: Amööbil puudub püsiv keha kuju, kingloomal püsiv keha kuju. Amööb liigub kulendite abil, kingloom liigub ripsmete abil. S: elavad magevees, rakutuum, üherakulised E: Silmviburlane saab fotosünteesida, Amööb ei saa. Amööb liigub kulendite abil, Roheline silmviburlane liigub viburi abil. S: elavad magevees, üherakulised, hingavad vees lahustunud hapniku E: Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel, Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Silmviburlane liigub viburi abil ja Kingloom liigub ripsmete abil. 3. Viirushaigused, bakteriaalsed haigused ja algloomadest põhjustatud haigused. Kuidas kaitsta ennast? Mille...
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
1. Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? · Hapnik, vesinik, süsinik - makroelemendid 2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus...
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik bakter...
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid...
1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad kodulo...
Kordamisküsimused 1. Miks öeldakse viiruste kohta, et need asuvad elusa ja eluta looduse piirimail?. Millised elusorganismi tunnused viirusel on? Millised tunnused näitavad et viirust ei saa täielikult elusorganismiks nimetada? Sest neid ei saa nimetada tõelisteks elusorganismideks. Neil on valgud, võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda. Neil pole rakulist ehitust, nad on üliväikesed ja neil puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime. 2. Millistel viisidel võib viirushaigus organismis toimida? (lk 18-19). Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks. Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirus...
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujund...
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu...
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
Aine– ja energiavahetus I. Metabolism Metabolism on kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesimiseks kasutavad nad valgusenergiat või keemilist energiat. Näiteks: taimed, samblikud, vetikad. Heterotroofid on organismid, kes ise orgaanilisi ühendeid moodustada ei oska ning saavad eluks vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: foto...
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
BAKTERID on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud ...
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutu...
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad...
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
