Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Algloomade tähtsus (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas levib haigus?
  • Kes on toksoplasma peremees kes vaheperemees?
  • Miks on kahjulik rasedale?
  • Mida teha et mitte nakatuda toksoplasmadegaprofülaktika?
  • Milline näeb välja tekitaja?
  • Millistes inimese rakkudes ta elab?
  • Millised on haigussümptomid haiguse kulg?
  • Millised on Eesti seosed malaariaga?
  • Millistes piirkindades on malaaria levinud?
  • Kuidas ennetada malaariat?
  • Milline näeb välja tekitaja?
  • Kuidas võib haigusesse nakatuda?
  • Millised on haiguse sümptomid?
  • Kuidas vältida nakatumist?
  • Kuidas nakatutakse?
  • Kuidas vältida nakatumist?

Lõik failist


Täida
õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused.

Bakteri ja alglooma võrdlus
Võrdlustunnused
Bakter
Algloom
rakutuum
Bakteril kui on rakutuum, siis enamasti ikka üks või pole üldse.
Olenevalt algloomast on tal üks või kaks rakutuuma.(üks väike , üks suur)
Liikumine
Liigub tuule ja vee ning viburi abil.
Liigub tuule ja vee ning viburi või ripsmete abil.
Ebasobivad tingimuste üleelamiseks kasutavad…
Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. Spoorid aitavad neil ühest kohast teise liikuda tuule ja vee abil.
Algloomad kasutavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks muutumist. Pelliikuli asemel katab tsüsti tihe kest. Tsüstina on algloomad palju väiksemad, sest nad sisaldavad tunduvalt vähem vett. Selliselt suudavad nad üle elada neile ebasoodsa aja.
Amööbi ja silmviburlase võrdlus
Sarnasused
Erinevused
Mõõtmetelt enamvähem ühe suurused. Liiguvad vee ja tuule abil. Eritavad toitu pulseerivate vakuoolide abil. Kasutavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks muutumist.
Amööbil ei ole kindlalt kuju, aga silmviburlasel on. amööb toitub bakteritest, silmviburlane toitub vastavalt elutingimustele. Amööb hingab vees lahustunud hapnikust, silmviburlane toodab kloroplastide abil ise hapniku omale. Amööb paljuneb pooldumise teel, silmviburlane pikipooldumise teel. Amööb elab mageveekogudes(väikesed tiigid ja kraavid ), silmviburlane elab lompides ja tiikides.
I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43).
15.
Algloomade tähtsus

a)
Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid – nad
toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise
toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad
algloomi.
b) Ürgsete
algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade
jooksul kujunenud lubjakivi - ja kriidilademed.
c)
Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel
ja poleerimisel .
d)
Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel .
e)
Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt
amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma .
II Vaata piltidelt, milised näevad mikroskoobi all välja õpitud
algloomad.

Amööb
Algloomade tähtsus #1 Algloomade tähtsus #2 Algloomade tähtsus #3 Algloomade tähtsus #4 Algloomade tähtsus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muhevana Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on

Bioloogia
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1. Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused? Kirjuta iga tunnuse number tabelisse õigesse kohta. 1. sisemine toes, 2

Bioloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (1)

marttyk profiilipilt
Martti Kaljuste: ei meeldi
08:33 09-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun