Algloomade tähtsus (1)

Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused.
Bakteri ja alglooma võrdlus
Võrdlustunnused
Bakter
Algloom
rakutuum
Bakteril kui on rakutuum, siis enamasti ikka üks või pole üldse.
Olenevalt algloomast on tal üks või kaks rakutuuma.(üks väike , üks suur)
Liikumine
Liigub tuule ja vee ning viburi abil.
Liigub tuule ja vee ning viburi või ripsmete abil.
Ebasobivad tingimuste üleelamiseks kasutavad…
Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. Spoorid aitavad neil ühest kohast teise liikuda tuule ja vee abil.
Algloomad kasutavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks muutumist. Pelliikuli asemel katab tsüsti tihe kest. Tsüstina on algloomad palju väiksemad, sest nad sisaldavad tunduvalt vähem vett. Selliselt suudavad nad üle elada neile ebasoodsa aja.
Amööbi ja silmviburlase võrdlus
Sarnasused
Erinevused
Mõõtmetelt enamvähem ühe suurused. Liiguvad vee ja tuule abil. Eritavad toitu pulseerivate vakuoolide abil. Kasutavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks muutumist.
Amööbil ei ole kindlalt kuju, aga silmviburlasel on. amööb toitub bakteritest, silmviburlane toitub vastavalt elutingimustele. Amööb hingab vees lahustunud hapnikust, silmviburlane toodab kloroplastide abil ise hapniku omale. Amööb paljuneb pooldumise teel, silmviburlane pikipooldumise teel. Amööb elab mageveekogudes(väikesed tiigid ja kraavid ), silmviburlane elab lompides ja tiikides.
I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43).
15. Algloomade tähtsus
a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid – nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi.
b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi - ja kriidilademed.
c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel .
d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel .
e) Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma .
II Vaata piltidelt, milised näevad mikroskoobi all välja õpitud algloomad.
Amööb Amoeba proteus :
Pildid:
http://faculty.clintoncc.suny.edu/faculty/michael.gregory/files/Bio%20102/Bio%20102%20lectures/protists/amoeba_proteus_X_100.jpg
http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/imgsep01/amoebaproteus450.jpg
amööb söömas : http://www.desmids.nl/info/food_source/images/07amoebafeeding.jpg
Videod:
http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Amoeba.MOV
Silmviburlane Euglena gracilis:
Pildid:
http://protist.i.hosei.ac.jp/pdb/Images/Mastigophora/Euglena/gracilis/Itu-14/gracilis_2.jpg
http://bio.rutgers.edu/~gb101/lab6_protists/r6a1euglena.html
Videod:
http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Euglena.MOV
http://protist.i.hosei.ac.jp/movies/MDB1/0005/C/027.mov
http://protist.i.hosei.ac.jp/movies/MDB1/0005/D/028.mov
Kingloom Paramecium caudaum
Pildid:
http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/imgmar99/marimg99.jpg
http://www.talkorigins.org/faqs/comdesc/images/Paramecium_caudatum.jpg
kingloomad vahetamas kromosoome enne pooldumist: http://k41.pbase.com/u47/abbeyphoto/large/30214176.Paracaudatum1245341136.jpg
Videod:
http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Paramecium.MOV
Veel mõned:
Tõrilane: http://bio1903.nicerweb.com/Locked/media/med/Vid/Campbell7e/Stentor-V.swf
Vesikellukesed: http://www.microimaging.ca/protozoa/vorticella.jpg
http://www.xtec.cat/~jfarre13/hot-potatoes/imatges-hotpot/vorticella15.jpg
Algloomad - settekivimite tekitajad – kambrilised ja kiirloomad
Pildid:
Kambrilised
http://bio1903.nicerweb.com/Locked/media/lab/diversity/protista/img/Foraminifera.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Benthic_foraminifera.jpg
Kiirloomad
http://www.viewsfromscience.com/media/photos/Radiolaria_2.jpg
http://www.palaeos.com/Eukarya/Units/Rhizaria/Images/Radiolaria.jpg
http://www.ecometry.biz/PicturesPatterns/Radiolaria4.JPG
III Loe lisaks algloomade põhjustatud haiguste kohta ja tee vajalikud ülestähendused.
Info leiad kasutades mõnda otsingumootorit (nt Google).
1. Toksoplasmoos (ingl k toxoplasmosis) tekitaja Toxoplasma gondii.
Vaata milline näeb välja toksoplasmoosi tekitaja.
Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest.
Kes on toksoplasma peremees , kes vaheperemees ? Ta on vaheperemees, peremees on kass.
Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav.
Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest.
2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium – Plasmodium falciparum.
Milline näeb välja tekitaja?
Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad hallsääse kehas ainult neis piirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15´ C.
Kes on malaaria siirutaja?
Millised on haigussümptomid, haiguse kulg?
Millised on Eesti seosed malaariaga? Vt Vikipeediast
Millistes piirkindades on malaaria levinud?
Profülaktika e kuidas ennetada malaariat?
Lamblioos (ingl.k. giardiasis), tekitajaks viburloom Giardia lamblia
Milline näeb välja tekitaja?
Kuidas võib haigusesse nakatuda?
Millised on haiguse sümptomid? Kliiniline pilt on lai: paljudel patsientidel võib haigus esineda iseenesest paraneva nädalapikkuse gastriidina, mida iseloomustab kõhulahtisus, valud mao piirkonnas, gaasid, kõhu puhitus . Lamblia võib tekitada ka päraku sügelust ja pidevate ebameeldivate aistingute tõttu kergesti ärrituvust ja närvilisust. Selle haiguse juurde ei kuulu kunagi kõrge palavik ega verine väljaheide. Kuidas vältida nakatumist?
Trihhomonoos (ingl.k. trichomoniasis), tekitaja Trichomonas vaginalis
Kuidas nakatutakse? Trihhomonoosi tekitajaks on algloom ning nakatutakse peamiselt läbi seksuaalkontakti. Naistel põhjustab haigus peamiselt tupepõletikku, mis võib levida ka emakakaelale. Haigusnähtudena võib esineda sügelust, tupevoolust (tihtipeale rohekas ja vahutav), põletustunnet urineerimisel, sagedast urineerimisvajadust ja valu vahekorra ajal. Mõnel naisel kulgeb haigus ilma sümptomiteta. Rasedatel sagenevad komplikatsioonid sünnitusel (nt enneaegne sünd) ning haigus võib lapsele edasi kanduda. Meestel tavaliselt sümptomeid ei ole, kuigi mõnel võib esineda kusiti põletikku, valget eritist sugutist ning põie- või eesnäärme piirkonna põletikku. Trihhomonoos hõlbustab HIV levikut. Haigust saab ravida antibiootikumidega.
Kuidas vältida nakatumist? Kasutades erinevaid presekatiive.