50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
169 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisu lill
Õppematerjali autor
valgust, mille poole ta ujub. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 3: näide silmviburlasest 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil · Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. · Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed. · Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kinglooma toiduks, juhib rakusuu juurde ripsmetega varustatud suuväli. · Seedimata toidujäätmed heidab kingloom rakupäraku kaudu välja. · Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldava pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Enamasti paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. Mõisted: ·suuväli pikemate ripsmetega rennike, mis kulgeb kinglooma keha eesotsast kuni
Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime
Pikliku kujuga Kinga kujuga Vibur Ripsmed EHITUS Rohelist värvi Suuava Silmtäpp Suuväli Kloroplastid Rakuneel Fotosünteesib toitained ise, sest tal on Toiduks on bakterid. TOITUMINE kloroplastid. Liigub viburi abil. Liigub ripsmete abil ja kasutab LIIKUMINE silmtäppi valguse leidmiseks. PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5
(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks üleelamiseks spoore. muutumist. Pelliikuli asemel Spoorid on vastupidavad katab tsüsti tihe kest. äärmuslikele Tsüstina on algloomad palju keskkonnatingimustele
pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest
Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest mõõtmetelt on viirused väiksemad kui ükski senituntud organismidkõik viirused võivad nakatunud rakus: 1. püsida varjatult 2. põhjustada ägedalt kulgeva haiguse 3. esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid