50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Linnu98
Õppematerjali autor
Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime
või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3)
PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5. Mis on rohelisel silmviburlasel sarnast a) taimedega, b) loomadega? a) Tal on kloroplastid ja võime fotosünteesida valguse käes. b) Pimedas toitub ta valmis orgaanilisest ainest. 6. Kuidas amööb paljuneb ja levib? Ta paljuneb pooldudes ja levib kulenditega. 7. Millises keskkonnas elavad algloomad? Põhjenda. Algloomad elavad mageveekogudes, kus on piisavalt toitaineid. Enamasti tiikides. 8. Miks on elavaid algloomi raske mikroskoobiga jälgida? Nad liiguvad kiirelt. 9. Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes? Nad osalevad surnud organismide lagundamisel lihtsamateks mineraalühenditeks, mida taimed saavad kasutada. Nad on ise oluliseks osaks paljudes toiduahelates. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetöttu kasutatakse neid
3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad
10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine. 8. ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid. Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega. Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes. Algloomad on näiteks kingloom, amööb, silmviburlane. Kingloom on kingakujuline loom, kes elab veekogudes. Ta on keerulisema ehitusega kui
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad
Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati neid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jt hapendatud piimatooteid. Samas ka osa baktereid rikub meie toitu. Nende tõttu võib hakata toit riknema. 8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus. Algloomad on üherakulised organismid, kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Vähesed neist elavad kolooniatena. Algloomad sarnanevad toitumistüübilt enamasti loomadega. Nad haaravad ja ,,neelavad" endast väiksemaid toidupalasid, milleks võivad olla bakterid ja üherakulised vetikad. Seedumata toidujäänudsed ja liigse vee eritavad nad ümbritsevasse keskkonda. Hingamisel tarbivad nad vees lahustunud hapnikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid