Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal
süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse
päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. · Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud
n=2 C2H6 C2H5 C2H5OH n=3 C3H8 C3H7 C3H7OH jne Radikaali iseloomustab poolik side (võib tekkida pürolüüsi käigus), seal on 1 vesiniku võrra vähem kui alkaanis. Kui aga radikaalile lisada OH saab alkoholi. Alkaanide oksüdeerumisel on võimalik saada vastavaid alkohole. Alkoholid ise oksüdeeruvad ise ka edasi. Pohmelli põhjus on alkoholi oksüdatsiooniproduktid, mis ladestuvad organismi. 2 süsinikuga aldehüüdi mürgistus ongi pohm. Pohm lõppeb .... Alkohol imendub Co2ga koos kergemini! Alkoholid põlevad.
Alkaanid Tekkeviisid: Alkeenide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alküünide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide hüdrogeenimine detsükliseerimisel Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkoholide retutseerimine vesinikuga Aldehüüdi katalüütiline redutseerimine Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine
* alkohol ei reageeri leelisega, sest tekiv sool (alkoholaat hüdrolüüsuks vee toimel): CH 3ONa + H2O CH3OH + NaOH * oksüdeerumine: primaarne alkohol aldehüüd 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O sekundaarne alkohol ketoon 2 CH3CH(OH)CH3 + O2 2 CH3COCH3 + 2 H2O * NUKLEOFIILNE LIITUMINE karbonüülühend + alkohol poolatsetaal CH3CH2CH2CHO + CH3OH CH3CH2CH2CH(OH)OCH3 * aldehüüdi oksüdeerumine happeks: 2 CH3CHO + O2 2 CH3COOH ketoonid niiviisi ei oksüdeeru! CH 3CHO + Ag2O CH3COOH + 2 Ag või HCHO + CuO HCOOH + Cu * aldehüüdi redutseerumine alkoholiks: CH3CHO + H2 CH3CH2OH ketoon redutseerub sekund. alkoholiks * reageerimine hapetena metall + karboksüülhape sool (karboksülaat) + vesinik 2 Na + 2 CH 3CH2COOH 2 CH3CH2COONa + H2
kovalentne kolmikside 13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas propüün – keevitusgaas, majapidamisgaas 14. Alküünide nomenklatuur. Alküünide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 15. Alküünide keemilised omadused. Hüdrogeenimisreaktsioon (Alküün -> alkeen -> alkaan) Reaktsioonid halogeenide ja vesinikhalogeniididega Reaktsioon veega – aldehüüdi ja ketooni teke etüüni ja propüüni näitel (saaduseks vastavalt etanaal (aldehüüd) ja propanoon ehk atsetoon (ketoon) Reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O)
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma CHO. Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid
1.1 Valitud teema nimetus eesti ja inglise keeles. Biokatalüütiline stereokeemiline süntees Biocatalytic stereochemical synthesis 1.2 Teema kirjeldus Projekt on fokuseeritud poolatsetaalide lipaas-katalüütilisele detsükliseerimisele, mille tulemuseks on ühendi aktivatsioon läbi aldehüüdi tekke. Uuritakse erinevate poolatsetaalsete ühendite, eriti desoksüsuhkrute, suhkrute ja glükokonjugaatide detsüklisatsiooni teostatavust, erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri.
Alajaotusesse kuuluvad: 1. Tsitruse (Eau de Patou) 2. Lille-Chypre-Tsitruse(Eau De Rochas) 3. Tsitruse-Vürtsi 4. Tsitruse-Puu 5. Tsitruse-Aromaatne( Eau De Courreges) B. Lille (parfüüm on saadud lilledes sisalduvatest eeterlikest õlidest) Alajaotusesse kuuluvad: 1. Üksiku lille(kõik ühe lille lõhnad) 2. Lavendli-Üksiku lille 3. Lillebukett ( Je Reviens, Joy, Giorgio, Eternity) 4. Värske lille (Safari,Chanel No 95) 5. Lille-Aldehüüdi(Chanel No 5, Loulou) 6. Lille-Puidu 7. Lille-Puuvilja-Puu(Nahema, Armani, Kenzo) C. Fougere(värske rohu noodiga sambliku või sõnajalahõngulise põhjalõhnaga enamasti meestelõhnad) Alajaotusesse kuuluvad: 1. Fougere (Jicky, Canoe) 2. Pehme Ambra-Fougere 3. Lille-Ambra-Fougere 4. Vürtsi-Fougere 5. Aromaatne-Fougere D. Chypre(parfüümiperekond, mille puul tipunoodid ja parfüümi lillelõhnaline süda lisatakse puu- ja
Tsitruse (Eau de Patou) Lille-Chypre-Tsitruse(Eau De Rochas) Tsitruse-Vürtsi Tsitruse-Puu Tsitruse-Aromaatne( Eau De Courreges) B. Lille (parfüüm on saadud lilledes sisalduvatest eeterlikest õlidest) Alajaotusesse kuuluvad: Üksiku lille(kõik ühe lille lõhnad) Lavendli-Üksiku lille Lillebukett ( Je Reviens, Joy, Giorgio, Eternity) Värske lille (Safari,Chanel No 95) Lille-Aldehüüdi(Chanel No 5, Loulou) Lille-Puidu Lille-Puuvilja-Puu(Nahema, Armani, Kenzo) C. Fougere(värske rohu noodiga sambliku või sõnajalahõngulise põhjalõhnaga enamasti meestelõhnad) D. Alajaotusesse kuuluvad: Fougere (Jicky, Canoe) Pehme Ambra-Fougere Lille-Ambra-Fougere Vürtsi-Fougere Aromaatne-Fougere E. Chypre(parfüümiperekond, mille puul tipunoodid ja parfüümi lillelõhnaline süda lisatakse puu- ja
Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges
Karbonüülühend võis olla kas aldehüüd või ketoon. 3. Aldoolreaktsioonid Tähelepanu pöörata karbohappelistele vesinikele, ketoenoolsele tautomeeriale, karbaniooni teke Kõige lihtsamat tüüpi aldoolkondensatsioon kui juba seda teada, siis on väga hea (kus üheltpoolt karbanioon ja teisteltpoolt karbonüülrühma süsinik kui elektrofiil annavad sideme moodustub süsinik süsinik sideme) Tekivad aldoolid (aldehüüdi ja alkoholrühma sisaldavad ühendid) ja võib tekkida ka krotoonne produkt - peame teadma mis see on Ei tule : reaktsioone mis toimuvad alfa vesinike juures või alfa süsinike juures neid alküülimisi ja mida iganes. Ei tule ka kondensatsioone estritega. 4. Karboksüülühendite reaktsioonid teine suurem teema. anhüdriidid halogenanhüdriidid estrid karboksüülhapped amiid Ja kõik need üleminekureaktsioonid, mida me vaatlesime.
Isomeeria-Ühesuguse süsiniku arvuga aldehüüdid ja ketoonid on omavahel isomeerid, kasutada võib ka metüülrühma sissetoomist või liigutamise trikki. Glükoos C6H12O6 , viinamarjasuhkur, leidub veres, puuviljades. glükoos esimene hüdroksüülrühm on allpool tsükli tasandit. glükoos esimene hüdroksüülrühm on üleval pool tasandit. Füüsikalised omadused: magus, lahustub vees hästi, valge. Keemilised omadused : Kuna sisaldab aldehüüdi rühma annab hõbepeeglireaktsiooni. Kuna sisaldab oh rühma on alkoholiga sarnased keemilised omadused. Tähtsus- on inimesele energiaallikaks(saadud energia kulutab inimene kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks) Parandab närvisüsteemi talitlust.Glükoosi kääritamisel saadakse etanool ja CO2. Kasutatakse: ravimites ja toiduainetööstuses. Fruktoos C6H12O6 puuviljasuhkur,leidub puuviljades. Füüsikalised omadused: kõige magusam suhkur, valge, lahustub vees
:O H X :O : X C .. - + H C X :O : X Karboksülaat- Haloform anioon See reaktsioon on aluseks metüülketoonide (ja metüül-sekundaarsete alkoholide) laboratoorseks klassifikatsiooniks. Aldoolreaktsioon: enolaatanioonide liitumine aldehüüdidele ja ketoonidele Aldehüüdi reaktsioonil toatemperatuuril NaOH vesilahuse juuresolekul toimub dimerisatsioon, kusjuures saadud ühend sisaldab nii aldehüüdrühma (ald) kui ka alkohol-rühma (ool), seetõttu nimetatakse produkti aldooliks. I etapp .. - :O: :O: :O: .. - - .. .. : + H CH2 C H
prügiämbreid, tualettpotiprillaude, käsipuid, ukselinke, mööbli- ja tööpindu, jalatseid, sukki jne ning kõiki raskesti juurdepääsetavaid kohti. Mitte kasutada alkoholitundlikel materjalidel (nt pleksiklaas). Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS). Värvitu, meeldiva lõhnaga, väga nahasõbralik. Sobib ka operatsiooniruumis kantavate jalanõude desinfitseerimiseks. Kloori-, aldehüüdi- ja fenoolivaba. Kontrollitud ja hinnatud DGHM nimekirja (German Society of Hygiene and Microbiology) suunistele vastavalt. Kasutamine / doseerimine: Kasutada lahjendamata. Pihustada 20-30 cm kauguselt otse esemetele nii, et pind saaks täielikult niisutatud või pihustada puhastuslapile ja pühkida. Optimaalne pinna katvus ca 15 ml/m2 ning toimeaeg 15 min. pH: 9 kasutuslahus Eriotstarbeline: GR2 graffiti eemaldaja (värvitud pinnad) Kasutuskohad:
Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Alkoholi mõju organismile Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida
ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanool · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Etanool · Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanool · Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Etanool · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Etanool · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju.
Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R CO R', radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga, saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutatakse järelliidet oon. Ketoonid on narkootilise toimega ning kahjustavad närvisüsteemi, ärritavad limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on vähem mürgisemad kui on aldehüüdid. Ketoone saadakse: 1. sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel; 2. alkoholide katalüütilisel dehüdrogeenimisel peenestatud Cu ja Ag manulusel; 3
ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli.Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest,
(alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne
Ketoos – süsivesik, mis sisaldab ketorühma; nt. fruktoos. Aldoos – süsivesik, mis sisaldab aldehüüdrühma; nt. glükoos. α ja β glükosiidside – side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahel; alfa-konformatsioonis on süsivesik siis, kui tema viimane süsinik ning anomeerse süsiniku hüdroksüülrühm on erineval pool tasapinda; beeta-konformatsioon kui samal pool tasapinda. Nomenklatuur – süsinikke nummerdatakse alates aldehüüdi- ketoosipoolsest otsast teise otsani. Tetroos, pentoos, heksoos – nelja- viie- ja kuuesüsinikulised süsivesikud vastavalt. Aksiaalne ja ekvatoriaalne asendaja STRUKTUURID MIDA PEAB TEADMA Glükoos – aldoheksoos; [Pilt]. Fruktsoos – ketoheksoos; [Pilt]. Galaktoos – aldoheksoos; [Pilt]. Mannoos – aldoheksoos; [Pilt]. [Pilt2]. Dihüdroksüatsetoon - [Pilt]. Glütseeraldehüüd - [Pilt]. Riboos – aldopentoos; [Pilt]. [Pilt]. Erütroos – aldotetroos; [Pilt].
3) Kondensatsioonireaktsioon, aldoolkondensatsioon, Claisen-Schmidt'i kondensatsioon (mis liituvad, mis on saaduseks) Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Aldoolkondensatsiooni katalüüsivad tavaliselt alused, mõnedel juhtudel on aga võimalik katalüsaatorina kasutada ka happeid. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Kahe erineva molekuli vahel(nt aldehüüdi ja ketooni) toimuvat aldoolkondensatsiooni nimetatakse ka Claisen-Schmidt'i kondensatsiooniks.
väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne
Üldiselt käsitletakse keemias oksüdeerimisena nähtust, kus element loovutab elektrone. Orgaanilises keemias käsitletakse oksüdeerimisena iga protsessi, mis põhjustab süsiniku elektrontiheduse vähenemist. Alkoholide osalisel oksüdatsioonil erinevate reagentide toimel oksüdeerub primaarne alkohol esmalt karbonüülühendiks ja seejärel karboksüülhappeks. Sõltuvalt sellest, kas on tegu primaarse või sekundaarse alkoholiga, saame esmaseks reaktsiooniproduktiks vastavalt kas aldehüüdi või ketooni. Aldehüüdid võivad edasi oksüdeeruda karboksüülhapeteni, ketoonid neid tingimustes ei oksüdeeru. R OH R O [O] H R R R R R ketoon Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused
Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju
H H H l l l H-C-C -C l l | butanaal H H H CH 3 CH 2 CH 2 CHO 5 Aldehüüdi ja happe R saame CH 3 CH 2 CH 2 COOH C 6 H 14 alkaanist 1C ja 3H lahut- C 3 H 7 COOH butaanhape mise teel. 5+1 Sirge ahelaga alkaanid võivad moodustada C 5 H 11 CHO kahe karboksüülrühmaga happeid, neid nimetatakse dihapeteks. HOOC CH 2 COOH propaandihape Etaanhape e
Pealegi parandab glükoos stimulaatorina närvisüsteemi talitlust. Meditsiinis rakendatakse glükoos kõrval ka tema derivaate, näiteks kaltsiumglükonaati. Kondiitritööstuses asendatakse sahharoos sageli glükoosiga, mis on vähem magus ega kristallu nii kergesti. Tööstuses toodetakse glükoosi tärklisest selle hüdrolüüsil lahjendatud hapetega. Glükoos kaubastatakse tahke produktina ja ka siirupina, mis sisaldab 35-40% glükoosi. (3) 1.4 Keemilised omadused Glükoosil on aldehüüdi ja alkoholi omadused. (1) 1. Glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhappeks). Reaktsioonivõrrandi koostamiseks kirjutame glükoosi valemi C6H12O6 ülevaatlikkuse mõttes C5H11O5CHO. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti hõbe(I)oksiidi või vask(II)oksiidi toimel. Ka glükoos annab hõbepeeglireaktsiooni C5H11O5CHO+Ag2O--- C5H11O5COOH+2Ag Ja redutseerub vask(II)oksiidi või hüdroksiidi vask(I)oksiidiks. Praktikas
Põhjendada erinevust. Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon laguneb dissotsatsiooni käigus). 5. Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on nõrgemate happeliste omadustega kui vesinikkloriidhape, sest vesinikkloriidhappe happeline dissotsatsioon on tugevalt paremale nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. 6. Võrrelda aldehüüdi ja karboksüülhappe (etanaal ja etaanhape; propanaal ja propaanhape) keemistemperatuure. Põhjendada erinevusi lähtudes struktuurist, konkreetseid arvulisi väärtusi ei ole vaja teada. Etanaal < etaanhape; propanaal < propaanhape Sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on sedavõrd tugevad, et keemistemperatuur on võrdlemiselt kõrge. 7. Iseloomustada karboksüülhapete lahustuvust vees. Põhjendada lähtudes struktuurist. Kuidas ja
(alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 45 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne
emboolia, äge hemorraagia, kasvaja, lihaste krambid (leukeemia, lümfoom) Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine Piimhape ja etanooli fermentatsioon Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs) Pyr dekarboksüülimine atsetaalaldehüüdiks ( Pyr dekarboksülaas, NADH ja CO2 tootmine) Atsetaalaldehüüdi oksüdeerimine atsetaadiks (aldehüüdi DH) Atsetaadi lõhustumine etanooliks ( 2 NAD teke) Aeroobne glükolüüs (TKT tsükkel- atsetüül-CoA täielik lõhustumine CO2+H2O) Glc lõhustumine Pyr-iks (Glütserool) Pyr dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Atsetüül-CoA muutmine tsitraadiks Tsitraadi muutmine cis-akonitaat-iks Cis-akonitaadi muutmine isotsitraad-iks (CO2+ NADH) Isotsitraadi muutmine -ketoglütaraad-iks -ketoglütaraadi muutmine sukstinüül-CoA-ks
(alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. 4 Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi
Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool (C 2H5O11) etanaal (CH3CHO) etaanhape (CH3COOH) …. CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi 1 Vikipeedia „Etanool“, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 2 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 5 (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid
1) monosahhariidid e lihtsuhkrud 3-6 süsinikku (C6H12O6 glükoos/fruktoos) 2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist (C12H22O11 sahharoos e roo- e peedisuhkur; laktoos e piimasuhkur; maltoos e linnasesuhkur kaks glükoosijääki) 3) polüsahhaariidid e kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud (C6H10O5)n n väärtus tuhandetes (tärklis, tselluloos, glükogeen) 13. Glükoos (viinamarjasuhkur) molekul kannab nii alkoholi kui aldehüüdi omadusi CH2 CH CH CH CH - CHO | | | | OH OH OH OH 14. Glükoosi füüsikalised omadused: > valge värvus > kristalne aine > lahustub vees > sahharoosist vähem magusam 15. Glükoosi keemilised omadused: > glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhape) - hõbepeeglireaktsioon > glükoosi redutseerimisel vesinikuga muutub 6-aluseliseks alkoholiks 16. Glükoosi kasutusalad: > toidus > ravimites 17
· Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid, mis välja kristalluvad. Järeldus: Laktoosi osasoonide struktuur on oluliselt tihedam kui glükoosi oma. Vastavalt osasoonide kujudele saab kujutada ka suhkruid. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm on võimeline taandama mitmete metallide sooli. Tolleni reagendist sadestub metalliline hõbe aldehüüdi toimel välja ning moodustab katseklaasi pinnale peegli. Töö käik · Puhtasse katseklaasi valatakse 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml konts. NH4OH lahust, loksutatakse. · Lisatakse 1 ml glükoosi lahust ning loksutatakse ja soojendatakse veevannis. Hõbe sadestus õrna kihina katseklaasi seinale. Järeldus: kuna hõbe sadestus katseklaasi seinale, oli tegu positiivse reaktsiooniga. Glükoosi aldehüüdrühm taandas AgNO3 st välja metalli. 1.2
Tähtsamad funktsionaalrühmad on: · -X halogeniidides; · -OH alkoholides, fenoolides; · -O- eetrites; · -CO ketoonides ja aldehüüdides; · -COOH karboksüülhapetes; · -NO2 nitroühendites; · -NH2 amiinides. 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H aatomit on asendatud halogeeniga. Alkoholid on ühendid, kus -OH rühm on kovalentselt seotud süsinikuga, mis ei kuulu benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped). Alkoholide jaoks on liide ool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega. -OH rühma asend molekulis (v
Lisame 1 ml glükoosi lahust, luksutame segu ja soojendame veevannis. Soojendamisel lahus muutus alguses hallikaks ja siis hõbe sadestus katseklaasi seintele peeglina. Hõbeda amooniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Tehke järeldus glükoosi kohta. · Hõbepeeglireaktsiooni annavad ainult aldehüüdid. Seda reaktsiooni võib kasutada glükoosi ja fruktoosi eristamiseks(kuna fruktoos sisaldab ketogruppi). Pärast aldehüüdi(meil-aldodoosi=glükoosi) lisamist, toimub oksudeerimis- redutseerimisreaktsioon, mis soodustab hõbeda taandamist 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Jälgime kuidas reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid Fehlingi reagentidega. Kasutatud ained: 2 katseklaasi: I katseklaas: 1 ml sahharoosi lahust
Karbonüül- ühendid -CHO -aal HCHO Madalamadkarbonüül- 40%-line metanaali lahus on Kuna aldehüüdrühmas oleva süsiniku ühendid on kergesti formaliin, mis on o.-a. on +I, siis aldehüüdid võivad nii Metanaal lenduvad ja vees desinfits.vahend Metanaali oksüdeeruda (o.-a. suureneks) kui ka Aldehüüdi -CO- -oon CH3CHO lahustuvad vedelikud. Kõrgematel lahustuvus kasut. polümeeride saamiseks.
5 Tsetüülalkoholi kasutatakse mõnede sünteetiliste pesemisvahendite tootmisel ja farmaatsias salvide valmistamisel. Tserüülalkoholi ja müritsüülalkoholi esineb estrina meevahas. Allüülalkoholi kasutatakse mitmete sünteeside puhul. Paljusid teisi alkohole kasutatakse nii parfümeeriatööstuses kui ka mingite ainete sünteesimistel. Metanooli kasutatakse vastava aldehüüdi tootmiseks, mitmesugusteks sünteesideks ja etanooli denatureerimiseks. Eetriteks nimetatakse ühendeid, milles kaks radikaali on ühendatud hapniku aatomiga. Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused. Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, milles üks vesiniku aatom on asendunud alkosürühmaga R O . Eetrid moodustuvad alkoholaatide toimel süsivesinike halogeenderivaatidesse.
sünteesiga ise hakkama. Vitamiin B6 (püridoksiin, püridoksaal ja püridoksamiin) Vitamiin B6 esineb 3 toodud vormi kujul, koensüümina funktsioneerib püridoksaalfosfaat Püridoksaalfosfaat on samuti prosteetiline rühm, mis moodustab kovalentse sideme ensüümiga. See kovalentne side katkeb katalüüsi käigus. Side ensüümiga on Schiffi aluse kujul, mis tekib peptiidi struktuuri kuuluva lüsiini jäägi ε-aminorühma ja koensüümi aldehüüdi vahel. Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud α-aminohapete metabolismiga. Vastav aminorühm moodustab katalüütilise tsükli käigus omakorda koensüümiga Schiffi aluse, mis stabiliseerib mitmesuguseid vaheolekuid. Schiffi aluse moodustamine on pööratav protsess vesilahuses. Süsinik- hapniku vaheline kaksikside võib lihtsalt asenduda süsinik-lämmastik kaksiksidemega. Püridoksaalfosfaadiga seotud ensüümid on näiteks aspartaadi aminotransferaas ja
· dekarboksülaasid · CO2 ellimineerimine · dehüdrataasid · veemolekuli elimineer · hüdrataasid · veemolekuli liitmine · süntaasid · kondensatsioonireakts (ei vaja ATP energiat) · aldolaasid · aldehüüdi teke 5. Isomeraasid Isomerisatsioonireaktsioonid (funktsionaalsete Metüülamalonüül- · ratsemaasid, epimeraasid rühmade molekulisisene ülekanne isomeeride CoA mutaas · isomeraasid tekkega) · osa mutaase 6. Ligaasid Sünteesreaktsioonid ATP jt otsesel osalusel Püruvaadi
ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid). Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel, seejuures eraldub vesi Oligosahhariidid- koosnevad väikesest hulgast monosahhariidsetest jääkidest. Kõrgmolekulaarsed polüsahhariidid- kondensatsiooniaste võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse, vees lahustumatud, maitseta, puudub kristalliline ehitus. Glükoos Glükoosi (puuviljasuhkru) isomeer on fruktoos.(kuulub ketoonide hulka, samuti ja -vorm,
väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli 4 oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne
- 2 -X halogeniidides; -OH alkoholides, fenoolides; -O eetrites; -CO ketoonides ja aldehüüdides; -COOH karboksüülhapetes; -NO2 nitroühendites; -NH2 amiinides 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. - 26. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeenderivaatide füüsikalistes omadustes. Vastavate alkaanidega võrreldes on nad värvitud, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed, keemis temp kõrgem, vähem tuleohtlikud, paremad lahustid (rohkem polaarsed), reaktiivsemad, osoonilõhkuvus (CFC) suureneb sõltuvast sideme fotokeemilisest omadusest
väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli 4 oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne
tsüklopentüületüüleeter butüülmetüüleeter 1.2. Aldehüüdid Aldehüüdid on ained, milles karbonüülrühm on seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aldehüüdid sisaldavad funktsionaalse rühmana kahevalentset oksorühma (karbonüülrühma) >C=O. Aldehüüdid sisaldavad aldehüüdrühma - karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. ehk lihtsustatult CHO. Aldehüüdi üldvalem: R-CHO, CnH2nO Aldehüüdide nimetamisel kasutatakse lõppliidet aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Kehtivad kõik varem loetletud printsiibid tüviühendi määramise, numereerimise ja nimetuse moodustamise kohta. Karbonüülrühma süsinik loetakse ka ära. Formüülrühma asendinumbrit pole vaja näidata, kuna see on alati ahela otsas. Kui vastavaid rühmi on mitu, siis kasutatakse selle märkimiseks eesliiteid (di, tri jne)
20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid Süsivesikud ehk sahhariidid on polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid ning on organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik - vesinik: hapnik 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja glükogeeni. Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti (või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid, heksoosid jne)
annaabi.ee 
