Aldehüüdid (1)

Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma –CHO.
Tähistus –CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud.
Üldvalem: 
Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest " alcohol dehydrogenatus" (' alkohol , millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem.

• Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust – AAL
  

HCHO – Metanaal
CH3CHO – Etanaal
C2H5CHO – Propanaal
C3H7CHO – Butanaal
C4H9CHO – Pentanaal
C5H11CHO – Heksanaal
C6H13CHO – Heptanaal
C7H15CHO – Oktanaal
C8H17CHO - Nonanaal
C9H19CHO – Dekanaal
Aldehüüdide omadused on mitmekesised.
Füüsikalised omadused

• Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini.
  
• Kergesti lenduvad ühendid
  
• Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga
  
• Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega.
  
• Päris mürgised
  
• Võivad organismis koguneda
  

! Aldehüüdid häirivad silmade ja hingamisteede limaskesta. Effekt sõltub molekulaarmassist, mida väksem, seda suurem härimis effekt, küllastumata aldehüüdid on mürgisemad kui küllastunud.
Keemilised omadused:
Astuvad liitumis reaktsiooni H2 –ga
HCHO + H2 -> H3C-OH ( metanool )
Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel
HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag ( metaanhape )
Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali (Atsetaalid on meeldiva lõhnaga värvitud vedelikud, eetrid - эфиры)
CH3CHO + HOCH2CH3 ->
+ OHCH2CH3 ->
! Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas
Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusid, millest saab toota plastmasse
Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas (eetrid,parfüüm õlid ), ravimid (nt. formaldehüüd, desinfektsiooni vahandina ) vaigu tootmine ( plastmasside saamiseks ), keemiliste mürkainete tootmine, toidud (mandlides, vanillis) , äädikhape, erinevad lakkid .
Mõnedest aldehüüdidest pikemalt
CH3CHO – etanaal – atseetadehüüt. Üks kõige rohkem kasutatavam aldehüüdidest. Kergesti keev, „õunalõhnaga“ vedelik. Keeb 21 kraadi juures, mürgine. Tekib organismis alkoholi liigtarbimisel. Kahjustab eelkõige maksa. Tehakse formaldehüüdvaike. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena:
CH3CH2OH => CH3CHO +H2
Saamine 2 CH2=CH2 + O2 → 2 CH3CHO (etüleeni oksüdeerimine, nn Vakeri protsess)
Võib kohata kohvis, puuviljades,leivas. On ka osa sigaretti suitsust ! Etanooli side nikotiiniga suurendab nikotiini sõltuvust ! Kasutatakse äädikhape,butadieeni, mõne polümeeride saamiseks.
HCHO – Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd. Metanaal on värvitu  gaas . Tema keemistemperatuur  on –21 °C. Metanaal moodustub organismis metanooli oksüdeerimisel. Mürgilise omadusega , negatiivselt mõjutab silmi, hingamisteid, suguelundeid,nahka ja ka kesknärvisüsteemi. Peamine viis metanaali saamiseks on metanooli oksüdeerimine.
2CH3OH + O2 → 2HCHO + 2H2O
Formaldehüüdi kasutatakse laialt kosmetoloogias, kosmeetika säilitusainena. Veel ka erinevate plastmasside valmistamiseks.
Kasutatud allikad :
Peamiselt wikipeedia. 1) www.wikipedia.org
2) http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l12.pdf
3) www.koolielu.ee