Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab et karbhappe laeng on delokaliseerunud?
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped
  • Aldehüüdide, ketoonide , karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine
    Aldehüüdide, ketoonide ja karb .hapete nimetamine ja valemite koostamine
    Aldehüüd
    Ketoon
    Karb. hape
    • R-CHO
    • Lõpp -aal
    • CH3CHO - etanaal
    • R-CO-R
    • Lõpp -oon
    • CH3COCH3 - etanoon

  • Reaktsioonid karbonüülühenditega
    • Oksüdeerumine
      2CH3CHO + O2 → CH3COOH
    • Dehüdrogeenimine
      CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑
    • Aldehüüdi saamine

    Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O
  • Keemilised nimetused, valemid, kasutamine
    • Formaliin – HCHO ehk metanaal , mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti , prepareerimiseks
    • Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus
    • Sipelghape HCOOH ehk metaanhape , mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas , kõrvenõges
    • Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16oC juures; söögiaagikas (30% lahus)
    • Piimhape CH3CH (OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib lihastes, piimas, hapukapsastes
    • Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape ; või roiskunud kiht, higi
    • Oblikhape – HOOCCOOH ehk etaandihape, spinatis, rabarberis; suures kogustes põhjustab neerukivisid, Ca puudust
    • Bensoehape areen ; ohutu, aspiriin, vanill , sahhariin

  • Karbonüülühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused
    Füüsikalised:
    • Lenduvad vedelikud
    • Mida lühem C-ahel, seda paremini vees lahustub

    Füsioloogilised:
    • Narkootilise toimega
    • Kahjustab kesknärvisüsteemi, limaskesta (nahapõletik, pikaajaline ravi)

    Keemilised:
    • Väga nõrk alus

  • Karbonüülühendi ja karboksüülhappe nulkeofiilse ja elektrofiilse tsentri võrdlus
    Karboksüülhape Karbonüülühend
    + eletrofiilsustsenter , – nukleofiilsustsenter
  • Mida tähendab, et karb.happe laeng on delokaliseerunud?
    Laeng on laiali määritud, nõrk nukleofiil
  • Karb.hapete soolade nimetused
    Lõpp -aat nt. CH3CH2COONa - naatriumpropanolaat
  • Karb.hapete omadused
    Füüsikalised:
    • Tugev vesinikside
    • Kõrge keemistemperatuur
    • Esineb vedelas või tahkes olekus
    • Lühikese ahelaga on veest tihedamad, lahustuvad vees hästi; pikema ahelaga vastupidi
    • Enamik on märgised (v.a. äädikas, sipelghape, sidrunhape, piimhape, aminohapped )

    Füsioloogilised:
    • Võivad olla kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed

    Keemilised:
    • Võrreldes anorgaaniliste hapetega nõrgad happed

  • Reaktsioonid karb.hapetega
    • Hape + metall → sool + H2

    2HCOOH + Li → 2HCOOLi + H2↑
    • Hape + alus → sool + vesi

    2CH3COOH + Ca(OH)2 →( CH3COO )2Ca + 2H2O

    2HOOCCH2CH3 + MgO → Mg(OOCCH2CH3)2 + H2O
    • Hape + nõrgema happe sool → sool + hape

    2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑)
  • Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad
    Asendatud karb.happed:
    • Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed (piimhape, õunhape, viinhape, sidrunhape)

    CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape
    Asendamata karb.happed:
    • Ilma asendusrühmata karb.happed, nt. sipelghape, äädikhape, rasvhapped , dihapped , bensoehape

  • Eriti mürgised karb.happed
    Halogeenkarb.happed on eriti mürgised, mida lähemal on hal.rühm happe tuumale , seda mürgisem aine on. Kõige mürgisem on CH2(F)COOH – 7mg/kg = surmav
  • Aminohapped – leidumine, reaktsioonid, nimetused
    Aminohapped on asendatud karb.happed.neil on nii happe (COOH) kui aluse (NH2) tunnus → amfoteerne aine; vastavalt sellele roimuvad ka reaktsioonid.
    CH3CH(NH2)COOH + NaOH → CH3CH(NH2)COONa + H2O
    CH3CH(NH2)COOH + HCl → CH3CH(NH3Cl)COOH
    Nimetused: CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape; võib nimetada ka kreeka tähestiku järgi.
  • Karbonüülühendid ja karboksüülhapped #1 Karbonüülühendid ja karboksüülhapped #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rannake Õppematerjali autor
    1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine
    Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine
    Aldehüüd
    Ketoon
    Karb.hape
    R-CHO
    Lõpp -aal
    CH3CHO - etanaal
    R-CO-R
    Lõpp -oon
    CH3COCH3 - etanoon
    R-COOH
    Lõpp -hape
    CH3COOH - etaanhape
    2. Reaktsioonid karbonüülühenditega
    Oksüdeerumine
    2CH3CHO O2 → CH3COOH
    Dehüdrogeenimine
    CH3CH3 → CH2=CH2 H2↑
    Aldehüüdi saamine
    Alkohol O2 2CH3CH2OH O2 → 2CH3CHO 2H2O
    3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine
    Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks
    Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus
    Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges
    Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub 16oC juures; söögiaagikas (30% lahus)
    Piimhape

    Sarnased õppematerjalid

    Karboksüülhpped
    3
    rtf

    Karboksüülhpped.

    dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH ­ 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide ­hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 ­ CH2 ­ COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel ­ CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (­COOH või O || ­ C ­ OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o

    Keemia
    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
    106
    pptx

    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

    Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid

    Orgaaniline keemia
    Karboksüülhapped
    5
    doc

    Karboksüülhapped

    aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja alus kui tavaline alkoholaatioon ega soovi nii hoolega vesinikiooni tagasi liita. O H O + H+ fenool fenolaatioon vesinikioon Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad

    Keemia
    11 klassi Orgaanika konspekt
    35
    rtf

    11.klassi Orgaanika konspekt

    11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

    Keemia
    11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
    32
    pdf

    11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

    (cis-2-buteen ) ( trans-2-buteen ) · metüülpropeen on 1-buteeni suhtes ahelaisomeer CH2 = CH(CH3)-CH3 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 17 · Tsüklobutaan on 1-buteeni suhtes struktuuriisomeer (funktsionaalne isomeer) Loomulikult on tsüklobutaan struktuuriisomeer ka 2-buteeni ja metüülpropeeni suhtes Karbonüülühendid Ained, mis sisaldavad karbonüülrühma O=C

    Orgaaniline keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun