Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organiline keemia I 2.kt õppimist abistav materjal (0)

1 Hindamata
Punktid
Orgaanika KT 2 millele tähelepanu pöörata, et mitte mõttetult üle õppida :
1. Aromaatsete ühendite reaktsioonid (Väga oluline teema, sest lihtsamad asjad on juba väga olulised. Sulfoonimist, diaasoteerimisreaktsioone, kõrvalahela reaktsioone ei ole) Aromaatsust ennast ei küsita, sest oli eelmises töös.
Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas (selle juures tähtis):
  • Asendusrühmad aromaatses tuumas ja kuidas nad mõjutavad reaktsiooni. (mõjutavad kahte moodi):

1) kas aktiveerivad või desaktiveerivad
2) Nad suunavad (selle reaktsiooni nii öelda elektrofiili mingisse asendisse)
  • Asendusrühmade puhul peame teadma, mis on +R rühmad ja –R rühmad (See ei lange täpselt kokku, et kas nad aktiveerisid või desaktiveerisid)

  • +R rühmad ja –R rühmad on resonantsiga seotud mõisted
  • On olemas aktiveerivad ja desaktiveerivad ning missuguses asendis (suunas) toimub see reaktsioon .
    Elektrofiil – selle saamine.
    Kuna on vaja tugevat elektrofiili, siis tuleb ära näidata selle elektrofiili saamine.
    Reaktsioonid mis tulevad on (4):

    Resonantspiirstruktuurid
    Kui meil on asendusrühm sees (benseenituumas), siis on vaja ära näidata ka resonantspiirstruktuuriga, kuidas see asendusrühm mõjutab reaktsiooni suunda.
    Reaktsioonimehhanism – REATSIOONE EI TEHTA PIIRSTRUKTUURIDEGA, VAID REAKTSIOON TOIMUB LÄHTEÜHENDIGA.
    2. Karbonüülühendile liitumisrektsioonid Tähtsamad mis töösse tuleva on:
    • Liitumine võiks olla niisuguste nukleofiilidega nagu metallorgaanilised ühendid e kriniaarireaktsioon,
    • kriniaarireaktiivi liitumine karbonüülühendile ja
    • ammiini liitumine karbonüülühendile.
    Karbonüülühend võis olla kas aldehüüd või ketoon.
    3. Aldoolreaktsioonid – Tähelepanu pöörata
    • karbohappelistele vesinikele,
    • ketoenoolsele tautomeeriale,
    • karbaniooni teke
    • Kõige lihtsamat tüüpi aldoolkondensatsioon – kui juba seda teada, siis on väga hea (kus üheltpoolt karbanioon ja teisteltpoolt karbonüülrühma süsinik kui elektrofiil annavad sideme moodustub süsinik süsinik sideme) Tekivad aldoolid (aldehüüdi ja alkoholrühma sisaldavad ühendid)
    • ja võib tekkida ka krotoonne produkt - peame teadma mis see on
    Ei tule : reaktsioone mis toimuvad alfa vesinike juures või alfa süsinike juures neid alküülimisi ja mida iganes. Ei tule ka kondensatsioone estritega.
    4. Karboksüülühendite reaktsioonid – teine suurem teema.
    • anhüdriidid
    • halogenanhüdriidid
    • estrid
    • karboksüülhapped
    • amiid
    Ja kõik need üleminekureaktsioonid, mida me vaatlesime.
    Siin on üks asi veel seotud selle teemaga karboksüülühendite reaktsioonid, estrid, happed , amiidid, halogenanhüdriidid – kõik nad on seal esindatud , olenevalt siis rühmast või variandist mis tuleb.
    Sellesse küsimusse on seotud niisugune teoreetiline mõiste nagu nende karboksüülühendite erinev reaktsioonivõime. Ehk siis millal on vaja kasutada katalüsaatorite abi, happelist katalüüsi, ja millal ei ole vaja kasutada katalüsaatorit. Katalüüsi mõiste on oluline. Tähelepanu on vaja pöörata sellele, et kui me oleme otsustanud, et reaktsioon toimub katalüsaatori abil (Meil on 2 ühendit ja me näeme, et need on väikese reaktsioonivõimega elektrofiil ja väikese reaktsioonivõimega nukleofiil järelikult on vaja kasutada katalüsaatorit). Me kirjutame: JAH ma kasutan katalüsaatorit, siis kindlasti pean ka kasutama seda, sest on juhtunud väga palju, et ole kastatud. See ongi seotud reaktsioonivõimega, et missugune on erinevate karboksüülühendite, derivaatide reaktsioonivõime. Mõni neist on aktiivne ja mõni passivne.
    5. Üks sahhariidide küsimus – ükskõik kumba pidi see on. Kas lineaarsest ahelast tsükliline vorm või vastupidi.
    6. Üks küsimus peptiidide kohta – meie jälgime aminohapetel süstemaatilist nomenklatuuri ja oskama öelda niimoodi nimetusi (on ka kolme ja ühetähelised lühendid, mida me ei pea teadma)
    Ongi kõik :D, Edu õppimisel !
  • Organiline keemia I 2 kt õppimist abistav materjal #1 Organiline keemia I 2 kt õppimist abistav materjal #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hodemann Õppematerjali autor
    Kontrolltööks õppimist abistav materjal.

    Sarnased õppematerjalid

    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Kategoriseerimata
    Orgaaniline keemia konspekt
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia konspekt

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Orgaaniline keemia
    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
    9
    pdf

    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

    Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali ­ siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p

    Orgaaniline keemia i
    TÜ biokeemia õpik
    132
    pdf

    TÜ biokeemia õpik

    Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, TÜ Meditsiiniteaduste valdkond, Bio– ja siirdemeditsii- ni instituut, biokeemia osakond, 2015 2. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi bio- molekulid ja nende meditsiiniliseltolulisemad ülesanded. Inimorganismi metabo- lism, selle häired ja haigused. Tartu, TÜ Arstiteaduskond, Biokeemia Instituut, 2010 3. Talvik, A.-T., Orgaaniline keemia, TÜ kirjastus, Tartu 1996 3 Sissejuhatuseks Arstiteaduskonna õppeplaani prekliinilised ained peavad olema meditsiinikesksed. See on vajalik, et anda meditsiiniüliõpilasele lõppkokkuvõttes nüüdisaegne erialane haridus. Seetõttu on ka õpetatav kursus selgelt meditsiinikeskne, st biomolekulid ja nendele vastavad reaktsioonid on eelistatult seotud inimorganismi metabolismiga. Kuna kursuse olulisim

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun