Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t
vastu. Tekivad edasiõppimis- ja erialavalikuplaanid. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Kujuneb välja isiklik väärtushinnangute süsteem. Emotsionaalne areng Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............
ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina
Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina
kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
sohilaps. Ema oli kohalikust siniverelisest aadlisuguvõsast, olles heasüdamlik, soe ja paks hea hokk ja laterdaja, kes oli samas ka kuri ja võimukas väikest Carl'i hämmastas alati see, kuidas emas kaks isiksust elas. Jungile väga muinasjutte ei loetud, kuid alates neljandast eluaastast loeti talle ette raamatuid erinevate maade müütidest ja lisaks õpetati talle ka ladina keelt. -) Jung usukus, et peale individuaalse alateadvuse oli ka kollektiivne alateadvus, kus all ta väidab, et inimkonnal on olemas kollektiivne mälu, mida antakse edasi pärilikul teel ja mis loob müüdisarnaseid sümboleid, millega saab tõestada, miks on erinevates müütides nii palju sarnaseid märke. -) Väiksest saati on tal olnud väga suured huvid paranähtuste suhtes, samas on ta seisukohal, et maailmas on palju asju, mida on raske seletada, lihtsalt selle tõttu, et meie teadmised ei küündi sinna maani.
Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt
..........20 3.1. Üldist...........................................................................................................20 3.2. Psüühika ülesehitus.......................................................................................20 3.2.1. Psüühe.......................................................................................................20 3.2.2. Teadvus ja teadvustamatus.........................................................................21 3.2.3. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus...............................................23 3.2.4. Ise.............................................................................................................24 3.2.5. Kompleksid...............................................................................................26 3.2.6. Arhetüübid................................................................................................27 3.2.7. Vari..................................................................
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus. Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego. Kolm osa, pidevas vastuolus. Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi
seda uurima. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud. Igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. PILET JUNGI SARNASUS- JA ERINEVUSÕPETUS Sarnasusõpetus Jungi sarnasusõpetus koondab kõik selle, mis on inimestes ühine ja sarnane. Koosneb kahest poolest: üks on õpetus inimpsüühika erinevatest kihtidest. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Teine on õpetus erinevatest arhetüüpidest. See ei ole tema poolt välja mõeldud termin, aga tänapäeva psühholoogiale on Jung andnud arhetüübile psühholoogilise mõtte. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Jung on öelnud vahel ka sellise seletuse, et arhetüüp on nagu kristallvõre. Mingi jõud, mis paneb aineosakesed korrapärasesse struktuuri
kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted). Kui inimesel on kõrge enesehinnang, on tal kõrgem enesekindlus, parem tervis ja
rahuldamiseni. Sellisel juhul need vajadused ei paista enamasti inimeses välja, vaid on pigem olla konkreetsete teadlike ihade mõisteline tuletis. Ehk siis, motivatsiooni uurimine peab olema osaliselt inimese lõplike eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga. Psühhoanalüüs on tõestanud, et seos teadliku iha ja selle taga peituva lõpliku alateadliku eesmärgi vahel ei pruugi olla otsene. Seos võib nt olla negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus. On tõestatud, et kõikide inimeste basaalsed või lõplikud ihad ei erine kaugeltki nii palju inimeste teadlikest igapäevastest ihadest. Selle põhjuseks on ka see, et erinevad kultuurid võivad pakkuda täiesti erinevat
· Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine)
1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sarnasus seadus
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
(manifeste unenäo sisu taga peitub latentne sisu ehk alateadlikud soovid ja vajadused) Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psühhilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilti tegelikkusest. Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi – puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud. Taju peegeldab meid ümbritseivaid objekte ja nähtusi terviklikult. Töötleb meeleelundistest saadud inf põhjalikumalt. Tervikliku tajupildi tekkeks on 4 omadust:
tõsine oht enesetapuks, siis kutsu vanemad kooli kohe ja ole lapsega niikaua koos. Laste depressiooni sümptomid: Anhedoonida e rõõmutunde/huvi/entusiasmi kadumine, igavustunne sageli v kogu aeg tõsine ükskõiksus, mitte ühtegi posit emotsiooni Sotsiaalne isoleerumine tahtlikult eemale hoidmine Süütunne, enesesüüdistused kõiges olen mina süüdi (mis juhtub minu ja ka teistega) Madal enesehinnang ma ei ole piisav Väsimus/tüdimus ka peale puhkust Kurbus Surmaga seotud mõtted mitte ainult enesetapp, aga ka surma tähenduse üle filosofeerimine; öeldakse, et enne kui surm pole teismelise jaoks läbi mõtestatud, on enesetapp veelgi ohtlikum, sest nad ei ole aru saanud surma lõplikkusest Enesetapumõtted ja/või kavatsused Kergesti nutma hakkamine Kehalised vaevused kõhu- ja peapiirkond
Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi
tegema! Sedasi töötab ego, et hoida hirmukastrulil kaant peal. Algne armastuse- ja õnnesoov muundub tunnustusesooviks. Te otsite pidevalt ajutist kindlustunnet andvaid väliseid hinnanguid. Põhimõtteliselt on teie teadvus keskendunud välisele maailmale. Te toetute teiste inimeste hinnangutele ning muretsete selle üle, mida teist arvavad teised inimesed. See on teile äärmiselt tähtis, kuna sellest sõltub teie enesehinnang. Samas aga muutub teie enese väärtustamine aina nõrgemaks ja nõrgemaks, kuna te annate oma võimu välistele jõududele, kes hindavad teid välise käitumise järgi, mitte aga selle järgi, kes te tegelikult olete. Samal ajal aga ei kao sügavale peitunud üksinduse- ja eemaletõugatuse tunne. See tugevneb, kuna te keeldute seda vaatamast. See, mida te keeldute vaatamast, muutub teie "varjupooleks". Hirm, viha ja negatiivsus võivad
Kolmandaks, kaugelearenenud konfliktides võivad osapooled sihipäraselt tegelda teise osapoole maine kahjustamisega. Konflikti arenedes võib teise maine kahjustamine ja endast hea mulje jätmine saada omaette eesmärgiks. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. 18 Identiteedi ja mulje jätmise küsimus on konfliktiga mitmeti seotud. Kui tunneme suheldes oma identiteeti ohustatuna, on see konfliktide tekkimise aluseks. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme alateadlikult oma mina positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma. See kõik annab põhjust käsitleda lühidalt muljejuhtimist. Muljejuhtimine on kahetasandiline protsess. Ühelt poolt on tegemist endast mulje jätmisega teisele inimesele
- mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest)
põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja
eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse
- Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama
foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi. Hüpnoterapeut ei saa inimest panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi– ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale. Nii juhtubki, et hüpnoosi ajal- muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi. Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis 7
Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid. Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast. Jumalat ei ole enam inimeste maailmas. Jumal on inimese poolt tapetud. Pärast Jumala surma ei ütle keegi enam inimesele, mis on õige ja vale. Nietzsche otsib alternatiivi uuele teele
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
