Täiskulude hinnakujunduse ülesanne Kasutage nelja järgmist valemit: 1. Lisada tootmise üldkulud kui 150% otsestest töökuludest ja saadud summaarsetele toote kuludele (tööjõud, materjal, tootmise üldkulud) lisada 10% administratiivsete, müügi- ja jaotuskulude katmiseks. 2. Jaotada kõik üldkulud lisades kõigil toodetel otsestele materjalikuludele 100%. 3. Jaotada kõik üldkulud lisades kõigil toodetel otsestele tööjõukuludele 200%. 4. Lisada tootmise üldkulude arvel 100% otsestele materjalikuludele ja muude üldkulude arvel 50% otsestele tööjõukuludele. Kõik need meetodid katavad üldkulud aasta arvestuses. Kuid ühiku hinna kujundamisel annavad nad tulemuseks väga erinevad hinnad. Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Hinna komponendid Toode A T...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium OMA NIMI IX klass GLOBAALNE PROBLEEM: ÕHU SAASTAMINE Referaat Juhendaja: ÕPSI NIMI Koostaja: ENDA NIMI Pärnu 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass GLOBAALNE PROBLEEM: SUITSETAMINE Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist tuleb ette peaaegu kõigis veeökosüsteemides: järvedes, jõgedes, meredes, ookeanides. Seda põhjustavad planktilised mikrovetikad, kelle rakkude mõõtmed jäävad vahemikku 1 100 m (1 mm = 1000 m). Kuigi veti...
määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga, sest inimesed saavad süüa täpselt nii palju ja nii kaua kuniks jätkub saadetud toiduvarusid, kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tuleks hakata mõtlema pikaajalise lahenduse peale. Nagu me teame, on meil asi lihtne – käime tööl, teenime raha, ostame süüa vastavalt enda vajadustele ja millal iganes me seda soovime. Järelikult, on vaja lahendada tööpuuduse probleem, mis tingib madalaid sissetulekuid ja madalaid sääste. Ühe lahendusena tundub kõige kiirem ja loogilisem variant – toetame ettevõtete loomist arenguriikidesse, millega tekib juurde ka töökohti. Kuid siin kerkib esile suur probleem, mis on tekkinud seoses tehnoloogia arenguga. Tänapäeva ettevõtted kasutavad tootmiseks uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad tööd teha efektiivselt ja kasumlikult, aga arengumaade inimestel puuduks oskus nende tehnoloogiate käsitsemisel ja
Eesti kultuuri üks probleem on see et pole üht kindlat telge või tugipunkti kuhu koonduda. Eesti on juba oma geograafilise asendi poolest huvitaval kohal. Eesti ühendab idat ja lääne põhja ja lõuna euroopat. Eesti on justkui läbikäigu hoov kust kõik marsivad läbi ja jätavad oma jalajälje. Samas üritab aga kohalik ise oma aeda korras hoida ja oma tahtmist saada. Esimesed eelased rändasid siia 11 000 aastat taasi ja asutasid Pulli asulakoha peamiselt tegeleti jahipidamise ja kalapüügiga. Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust merendusega ja alustati laevaehitust millele järgnes naaberite ründamine ja rüüstamine. Samal ajal olid Eestlaste üheks põhiv...
(xx m- x )4142 *m 3 µ x = * = == ii 6,2304 i = 82,84 =0,1246 1 m 3 m 50i 50i 1.33 (µ3) : - 80.5 81.5 81.5 82.5 82.5 83.5 83.5 84.5 84.5 85.5 , / 7 13 15 11 4 - XI , mixi (xi-x)3 (xi-x)3mi , / mi 80.5 81.5 81 7 ...
Araali mere probleem Araal hääbub, sest: Vähe sademeid, suur aurumine, Suubuvate jõgede vooluhulk on vähenenud kuna nende vett kasutatkse järjest enam põldude niisutamisel ja tööstuses. Mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Looduslikud tagajärjed: o Mere pindala väheneb o Elupaigad kaovad o Kalad surevad o Elutute sooldunud alade teke o Kõrbete laienemine o Liivatprmide sagenemine o Põhjaveetaseme langus o Veepuuduse süvenemine o Taimkatte vaesumine Majanduslikud tagajärjed: o Veeteede ja veetranspordi kadumine o Kalatööstus hääbub o Majanduselangus, ei saa tegeleda põllumajandusega o Kalasaagi vähenemine Koostaja: Rico Ridala AV14
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi...
ning haavatav resurss . Veepuudus muutub ülemaailmseks prooblemiks suure elanikkonna, majanduskasvu ja kliima muutuse tõttu.Juriidiliselt ei ole vesi kellegi oma. See kuulub kõigile ,nagu õhk, kuid on firmasi ja inimesi, kes kasutavad vett üleliia ning teenivad veel sellega raha.Seega tekib küsimus: kelle oma on vesi, kas rahva või äriettevõtte?Vastus on kahepoolne, kuna mõlemal osapoolel on õigus veele.Erinevus sõltub ainult koguses, kuid see pole probleem,kui on olemas piisavalt kapitaali.Kellele on vesi tähtsam ning kuidas leiavad mõlemad vastaspooled komprimissi ? Väidetavalt on igal inimesel õigus veele, kuid selle väite taga peitub palju konkse.Igal inimesel on võimalik oma maal teha midaiganes, kaasa arvatud vee tarbimine piiramatutes kogustes.Seda võimalust on ära kasutanud paljud ettevõtted, näiteks Coca-cola, kes on üks suurimaid karastusjookide tootjaid maailmas ning vastavalt firma asutustest,
Migratsioon Eestis- kas probleem? Terve maailm on liikumas uuenduste poole. Kõik inimesed tahavad midagi uut, midagi paremat. Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi...
Alkohol kui sotsiaalne probleem Alkoholi tarbimine on tänapäeval laialt levinud probleem. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid
Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaev...
Kindlasti tooks selline otsus väga palju kriitikat ja vastutahet, aga samas see aitaks ka väga palju kaasa. Kui näiteks suurendaksime alkoholi hinda 25%, siis on alaealistel ja kodututel seda juba raskem kätte saada. Teiseks variandiks pakkuksin ma välja, et alkohoolsed joogid oleksid müügil eraldi poodides. Ehk siis, et tavalistes toidupoodides neid ei oleks. Ma arvan, et inimesed ei viitsi selleks teisse poodi eraldi minna. Ja kolmas väga suur probleem on purjus autojuhid. Iga aasta sureb liiklusõnnetustes selle tõttu väga palju inimesi. Minu arusaam on väga lihtne. Kui politsei peatab alkojoobes autojuhti, siis võetakse load ära terveks eluks või peab ta vanglakaristust kandma. Loomulikult ei saa ainult nende võttetega kõike parandada, kuna siis tõusevad esile teised kuriteod nagu näiteks salaviin või alkoholi kojutellimine. Olukord ei muutu nendest sammudest paremaks ei päeva ega nädalaga, kuid võib muutuda tunduvalt
Vägivald kui probleem Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee. Enamus võtab talle ...
Liiklusohutus ühiskonna suur probleem Liiklusohutus on üha suurenev probleem meie ühiskonnas. Iga aasta sureb miljoneid inimesi liiklusõnnetuste tagajärjel ja see arv aina kasvab. Üllatusena tuleb see, et meie väikses Eesti riigis on miljoni inimese kohta rohkem liiklusõnnetustes hukkunuid, kui mujal Euroopa riikides. Viimaste aastate jooksul on see arv küll kasvanud, kuid loodame, et see ei jää nii. Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk halbade teetingimuste, muutuv ja niiske kliima või hoopis juhtide kogenematuse tõttu?
internetiga, sest sellist asja polnud tollal olemaski. Tänapäeval on autoriõiguste rikkumine internetis või interneti kaudu saanud sama nime tõenäoliselt kunagise piraatlusega olemusliku sarnasuse tõttu. Viimaste aastatega on internetipiraatlus kogunud kiirust ja suurust. Sellega on loomulikult ka kaasnenud piraatlusevastased sündmused, sarnased mingisuguse haiguse globaliseeruva ohu märkamiseks. Nüüd tekib küsimus, kas piraatlus on pigem kokkuhoid või siiski suur probleem tänapäevases maailmas? Tehnoloogia arenguga on uued põlvkonnad aina osavamad ümber käima igasuguste seadmetega, millega paar põlvkonda vanemad inimesed ei suudaks hakkama saadagi. Seda selle pärast, et noored puutuvad iga päev nende seadmetega kokku. Arvuti on üks neist seadmetest ja samas ka see kõige olulisem ja kasutatav. Olgu selleks personaalne arvuti või mõni neist nutiseadmetest, on iga sellise masinaga võimalik internetis olla. Kui selle
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja ...
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja
olemsolevat ravi. Patsientide huvides peaks kontrollgrupis olevatele antav olema parim olemasolev ravi. Platseebo kontrollmeetodi kasutamine kliinilistes katsetes jätab mulje, et uurijad peavad olulisemaks pigem üleüldisi sotsiaalseid huvisid kui üksikpatsiendi omi, ning kuigi need üleüldised huvid on ka olulised näiteks tuleviku perspektiivis, on patsientide huvide varjujätmine (või jäämine) piisavalt oluline probleem. Lisaks ei saa unustada, et neis katsetes osalevad patsiendid ei ole lihtsalt ainult vabatahtlikud, vaid reaalsete kaebustega inimesed. On raske uskuda, et näiteks kõik skisofreenikuks diagnoositud isikud oleks sajaprotsendiliselt võimelised adekvaatselt hindama võimalikke riske ja kasu, mis kliinilises katses osalemisega kaasneksid ning peab arvestama, et seega ei saa nad viimaseks tegelikult alati ka arvestatavat nõusolekut anda.
SITUATSIOONIÜLESANNE Lk.99 JOE ADAMS 1. Probleem on Joe Adams´l, seotud osalusega organisatsioonis. 2. Probleem on pikaajaline, hõlmab tervet organisatsiooni. 3. PÕHJUS: 1) kui rakendada osaluskoosolekuid konveierliinil ning seda tööajal, siis toodang väheneb. 2) töötajad ei ole nõus oma vaba aega ohverdama. 3) füüsiliselt raske töö, töötajatel puudub kõrge haridustase. TUNNUS: 1) konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. 2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb.
John Galsworthy ,,Forsyte'ide saaga I" Tegelased: vana Jolyon; noor Jolyon; Philip Bosinney; Ann Forsyte; June Forsyte; Irene; Soames Forsyte; tädi Juley; tädi Hester; Swithin Forsyte; James Forsyte; George; Nicholas; Timothy; Holly ja Jolly; koer Balthasar Sellisena oled sa sündinud ja selliseks sa jääd oma surmani! Lihvitud klaasist kroonlühter põlevate küünaldega rippus nagu hiiglaslik stalaktiit laua kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis ...
KODUTUS probleem nii Eestis kui ka Maailmas Inimese heaolu jaoks on vaja kolme tegurit pere, töö ja eelkõige kodu. Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu. Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid ...
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku ...
J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Lühikokkuvõte Raamatu alguses rääkis Holden Caulfield asjadest, mis talle Pencey koolis käies ei meeldinud. Talle ei meeldinud, et kõik seal koolis nii võlts oli. Holden visati koolist halva õppeedukuse tõttu välja. Ta kukkus viiest ainest neljas läbi. Holden läks oma toakaaslasega tülli ning ta otsustas samal öösel juba koolist ära minna. Ta ei tahtnud veel koju minna, sest ta tahtis, et vanemad saaksid tema väljakukkumisest kuulda direktori saadetud kirjast, sest siis jõuavad nad pisut järgi mõelda ja maha rahuneda. Ta sõitis rongiga New Yorki ja läks ühte lagunenud hotelli. Õhtu veetis ta tantsides kolme tüdrukuga ning hiljem tuli tal läbi elada vahejuhtum ühe väljapressijast prostituudiga. Alguses pidas ta prostituudile maksma 5 dollarit, kui hiljem hakkas tüdruk nõudma kümmet dollarit. Holden ei kavatsenudki maksta. S...
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht mee...
Kaur Kender „Pangapettus“ Lühikokkuvõte Sellest raamatust on väga raske lühikokkuvõtet teha. Samal ajal toimuvad erinevate inimestega erinevad sündmused. Autor võib kasvõi poole leheküljepealt uude sündmuspaika viia. Põhikohal on teoses raha ja pangad. Kõik tahavad olla rikkad, ametnikud ja ärimehed proovivad riisuda kust veel vähegi võimalik. Kogu ühiskond on raha poolt ära rikutud - ka pangaautomaadid trükivad valeraha. Lõpuks põgeneb Indrek Teine.lv Hatza Pangast. Hatza Panga suvepäevad peeti loomaaias, mis lõppes loomade tapmisega. Loomad lasti puuridest lahti ja aset pidi leidma „tugevam jääb ellu“. Kuna keskklass oli ka üle aia ennast sisse pressinud, siis tahtsid loomad ka neid rünnata. Lennart Meri ja ML koos oma ihukaitsjatega viisid asja kontrolli alla. Raamatu lõppedes sai endisest Hatza Panga juhist narkodiiler. T...
Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on korterelamu vaesunud naabruses. Kuna tal pol...
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ Lühikokkuvõte Paul Bäumer liitus õpetaja õhutusel Saksa armeega peale Esimese maailmasõja algust. Läänerindele läks ta koos oma sõprade ja koolikaaslastega. Seal kohtusid nad vana sõduri Katczinskyga, kellest sai Pauli mentor. Bäumer ja tema kaaslased olid kaasa haaratud sagedatest lahingutest ja pidid taluma sõjaga kaasnevaid ohte ja armetuid tingimusi. Paul läks puhkuse ajal koju, kuid sõda oli jätnud tema psüühikasse jälje. Linn ei olnud muutunud, kuid Paul leidis, et ta ei kuulu enam sinna. Paul tundis, et ta on kõikidest linnaelanikest võõrdunud. Ainus inimene, kellega tal veel mingi side tundus olevat oli ta surev ema. Öö enne lahkumist oli Paul koos oma emaga üleval. Ta jagas emaga oma armastust ja hoolimist teineteise vastu. Paulil oli hea meel, kui ta sai jälle oma kaaslastega ühineda. Peagi läks ta patrulli, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad.
Ühiskonna vananemine-probleem või paratamatus. Tänapäeval on Eestis üheks suurimaks ühiskonna probleemiks rahvastiku vananemine. See tuleneb sellest, et iive püsib negatiivsena. See, et suremiste arv ületab sündimiste arvu, tuleneb tihti mitmetsest erinevatest probleemidest näiteks: noored õppivad kaua, karjäär on tihti tähtsam kui perekonna rajamine. Rahvastiku vananemine on praeguses Eestis suur probleem. Üks peamine põhjus on noorte pikk õppimisperiood. Noored, kes tahavad olla tulevikus majanduslikult kindlustatud peavad kaua hariduse omandamise nimel koolis käima. Selle tõttu lükkub pere rajamine edasi ja sageli seda ei juhtugi. Haridus on praeguses majandusolukorras väga tähtsal kohal ja seetõttu ei mõtlegi noored pere rajamise peale. Kõrge haridustase tõstetakse pere tähtsusest tihti ettepoole, mis on oluline põhjus, miks rahvastik vananeb. Haridus on tänapäevases
Sponsorite raha, teenuste, kaupade või teiste hüvede eest saab sportlane treenida, võistelda ja teiste vajalike asjade eest tasuda. Samas on tippsport suurepärane võimalus firmadel end reklaamida ja tutvustada. Sest spordi abil jäädakse tarbijale meelde kui usaldusväärne ja eetiliste põhimõtetega firma. Sponsorlus on kasulik nii sportlasele kui ka sponsoreerivale firmale. Mõlemad peavad endast pisut andma ent vastu saadakse tohutud võimalused. Kuid milles seisneb probleem? Kui vaadata sportlase ja firma seisukohast, siis probleeme pole, kui aga lähtuda spordist kui üldisest, millel on oma põhimõtted, eetika ja väärtused, siis oleme me nii öelda ,, Ausast Mängust" päris kaugel. Ausat Mängu võib defineerida mitte ainult kui käitumislaadi, vaid ka kui mõtteviisi. See põhimõte välistab pettuse, äraostmise, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), ekspluateerimise, liialdatud kommertslikkuse ja korruptsiooni.
Probleemi lahendus Villu Mikk 11a I etapp Kooli skandaalseimal õpilasel (edaspidi Mait - nimi muudetud) tekkis konflikt söökla brigadiriga. Nimelt probleem seisneb selles, et Mait oli leidnud toidu seest korduvalt juuksekarvu ning oli ka selle asjus käinud tarbijakaitses süüsistust esitamas. Paraku oli see aga asjatu kuna tõendeid ei suutnud Mait leida. Seekord oli aga asi hullem, ta leidis toidu seest küüne, mis on väga ebaesteetiline sellise avatud söögikoha puhul. Seekord oli ta ka pildi teinud, kuid seda nähes brigadir haaras ta telefoni ja viskas kogemata või meelega kraanikaussi
Kuidas aitasin inimest kellel oli probleem Olen enda elus näinud mitmeid inimesi kellel on mure, paljusi neist ka aidanud kuidas olen osanud, üks neist juhtudest oli mu sõbraga, kui tal lõppes reindilepping ära ja uue alguseni oli jäänud nädal, kõigepealt rääkis mulle enda murest, polnud kindel et saan aidata teda, kuid lasin tal ära rääkida ja lubasin uurida, paar päeva hiljem leidsin talle koha kus olla nädal ja oligi mure murtud. Teine situatsioon oli kui sõbral oli hädasti raha vaja, saime kokku rääkisime, mina põhiliselt kuulasin, uurisin natuke mille jaoks panime kuupäevad paika millal tagasi maksab ja põhiliselt andsin laenu usalduse põhjal, ja nagu näha, on mul head sõbrad juhtund, maksti tagasi õigel kuupäeval ja tänati. Ma olen lausega, sõpra tunned hädas absoluutselt nõus, hea on tunda seda et keegi aitab sind kui vaja, sama on teenet osutades ja teades et ta teeks sinu jaoks sama. Korduvalt olen enda kodus ka tu...
Antarktika Nii Põhja-Jäämere aladel kui ka Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest. Lääne-Antarktika jääkilp võib 7000 aasta jooksul sulada hoolimata sellest, kas toimub üleüldine soojenemine või mitte. Seetõttu võib maailmamere tase tõusta 5 kuni 7 meetri võrra. Mäeliustike osaks jääb tõsta mere taset kuni 30 sentimeetrit. Gröönimaa jääkilbi sulamine lisaks veel teist sama palju. Juba praegu väheneb jääkilp pidevalt. Sadade meetrite paksune jääkilp toetub praegu maapinnale, mis asub merepinnast allpool. Kui merevesi soojeneb ja jääkilbi alla pääseb, lisab see sulamisele hoogu juurde. Ennustatud on, et merepind tõuseb 2100. aastaks 60 cm Praegusel ajal hakkab inimese tegevus muutma maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside kogus kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha...
Kambalugu Dirk Walbrecker Teravik Larissa, kes oli kutsutud koolibändi, pidi kinni hoidma bändi lubadustest ja probleemidest. Kuid vahepeal tekkis ühe kambaliikme Kimiga probleem, kes sai narkootikumide üledoosi ning ta viidi haiglasse. Ülekuulamisel koolis Lari valetas Kimi ja narkootikumite kohta, kuid Lari oli kuidagi Kimi usalduse võitnud. Lähenes aga see kauaoodatud kontsert, kus viimasel hetkel, saades aru, et tegelikult ta ei soovi selliste tüüpidega muusikat teha, otsustas Lari lahkuda sellest bändist. Kuulus mänedzer aga ei leppinud selle otsusega. Seega pidi Lari minema kontserdile, et mitte bändikaaslasi hätta jätta. Kohale läksid nad
Jaan Kross „Keisri hull“ Lühikokkuvõte Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Päeviku pidajaks on Jakob. Eestlasest aadlik Timotheus von Bock sõitis koos perepojaga Eestis asuvasse mõisa. Bockile hakkas talutüdruk Eeva meeldima, keda ta endale ka naiseks tahtis. Bockil kulus tükk aega enne kui ta Eeva isale asja selgeks teha suutis. Bock saatis Eeva ja ta venna Jakobi viieks aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi. See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud. Timotheus rääkis...
kes mäletavad asutuste ja ettevõtete täissuitsetatud kontoreid, siniseid pilvi toitlustuskohtades, suitsetavaid taksojuhte jne. Neid meil enam ei ole ja see on rahva tervisele hea. Laste ja noorukite suitsetamise vastu on tegevusse rakendunud isegi politsei, kuid tulemusteta. Vanasti oli suitsetavaid lapsi isegi vähem kui praegu. Siis kardeti koolis õpetajatele ja kodudes vanematele vahelejäämist. Järelikult oli neil oma mõju, et lapsi korrale kutsuda. Milles siis praegu probleem või mida veel teha? Teada on, et lapsed saavad ise sigarette osta. Paljudes kohtades ei küsita selleks mingit dokumenti. Iga paki sigarettide müümine on aga müüjale sissetulek ja kuidas sellest loobuda, kui vahele ei jää? Kui ongi selliseid müüjaid, kes nõuavad dokumente, leidub ikkagi ,,häid" onusid, kes aitavad sigaretid kätte saada. Täiskasvanule müümisest keelduda ei tohi.
Töö eesmärk: Kirjutada hüdrogeoloogilisest probleemist ja leida selle põhjused ja milline on lahendus. Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võr...
1. MIS ON KESKAEG Keskaja mõiste. Keskaja alguse probleem Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal. See termin võeti kasutusele kuna sooviti vastandada vehepealseid keskaja inimesi 15. saj uutele kaasaegsetele. Keskaja inimeste enda meelest polnud nende aeg mitte keskaeg, vaid lõppaeg, sest see pidi olema viimsekohtupäeva eelne ajastu. Humanistide keskaja-määratlus pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476
GLOBAALSE OHU ANALÜÜS TERRORISM 1) Probleemi nimetus 2) Milles seisneb probleemi olemus? 3) Miks probleem on tekkinud? 4)Millised on probleemi lahendamise võimalused? 5) Kuidas probleem Sind puudutab? 1)Terrorism- tänapäeva maailma suurim hirm on õigusvastane tegevus, mis seisneb jõu kasutamises või sellega ähvardamises, mis on suunatud riigi, isikute või organisatsioonide või nende vara vastu, mille eesmärgiks on saavutada muutusi riigi poliitilises või sotsiaalses korralduses. 2)Viimastel aastatel on muutunud terrorism veelgi rahvusvahelisemaks.See tähendab seda,et kui toimub
mitmekesisuse kadu, kalavarude kokkukuivamine, mullaerosioonist tulenev kõrbestumine, mageveevarude puudus, kasvuhoonegaaside kasv, märgalade hävimine või õhusaaste. Inimene on kõigi nende probleemide peamiseks põhjustajaks või vähemalt negatiivsete protsesside kiirendajaks ja kui populatsioon kasvab, on loogiline et kasvab ka kahju keskkonnale. Professor Shahbaz Khan on nentinud, et isegi palju levinud kliimamuutus on tegelikult väiksem probleem kui maailma rahvaarvu pidev kasv (``Äripäev`` 23.07.2008, Siim Sepp). Pealegi kliimamuutuski on osalt tingitud rahvaarvu suurest kasvust, seega tuleks mõlema probleemi lahendamist alustada rahvaarvu kasvu peatamisest ja keskkonnasõbralikuma käitumise suurendamisest. (Kalju Eerme http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF ) Magevee puudus ja vee saaste.
SIGNE KANGUR 12b Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat.
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem ? Eesti ühiskonnas on suur disskusioon tekkinud meeste ja naiste vahelisest võrdsusest . See on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Eesti riigis ei saa kohe kindlasti rääkida täielikust soolisest võrdõiguslikkusest. Soolise võrdõiguslikkuse probleem kerkis üles juba 1990-ndate keskpaigal, kui võeti vastu esimesed naisteõigusi kaitsvad seadused, ning on probleemiks tänaseni. Eesti on patriarhaalne riik, kus kehtivad aegunud arusaamad naise ja mehe rollist ühiskonnas. Naise roll oleks justkui kodus lapsi kasvatada, tegeleda majapidamistöödega ja hoida kodu korras ning mehe põhiülesanne on materiaalsem pool. Tänu sellisele ühiskonnas levivale arvamusele võib väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma
Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem. Rahvastiku vananemine on rahva keskmise vanuse kasv ja laste osatähtsuse vähenemine ehk vanurite osatähtsuse suurenemine. Vananevat rahvastikku võib pidada ka viimase aastasaja saavutuseks. Selle üle võiksime rõõmustada, sest riik saab täiendust elukogenud inimestest ja paljud neist on tervemad ja aktiivsemad kui sada aastat tagasi. Selline olukord on saavutatud tänu meditsiini arengule ning muutustele inimeste elukvaliteedis. Rahvastik vananeb kogu Euroopa Liidus. 2012
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised
Tartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.................................................................
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele Väljakutse: Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive Probleemi olemus: Vähenev sündivus ja suur noorte väljaränne nö parematele jahimaadele. Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse:...
Rahvastiku vananemine kui ühiskonna suur probleem Nooremate inimeste arv ühiskonnas on aastatega pidevalt vähenenud. Rahvastiku vananemine avaldub selles, et pensionäride arv kasvab kiiremini kui töötajate arv. Eesti elanikkonnast moodustavad vanurid 15%(65-aastased ja vanemad). Haripunkt saabub aga alles aastatel 2020-2030. Rahvastiku vananemine on küll ühiskonna suur probleem, kuid eakatesse ei tohiks suhtuda kui sotsiaalprobleemi. Ühiskond peab end ümber korraldama lähtudes vanemate inimeste rahulolust. Elanikkonna toimetulek vananedes väheneb ning paljud eakad vajavad pidevalt kõrvalabi. See aga omakorda seab uusi väljakutseid tervise- ja hoolekandesüsteemile. Ühel hetkel on pere sunnitud langetama otsuse, kas jääda koju oma lähedast hooldama või leida sobiv hooldusteenus - kodune hooldusteenus, päevahoid või hooldekodu. Eriarstiabi koos
Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem 2 (J.Orn, 1993, 5/6, Haridus). Õppimise toimetulek kui kasvatuse probleem: Kui käsitada inimese sünnipäraseid eeldusi, tema võimeid, aga samuti elu jooksul omandatut kui ressursse, kui antust, siis keskne kasvatusideoloogiline probleem ei ole mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi. Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena. Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda arvestab individuaalset lähenemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
