perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ei taha enam koolis käia. Hinded lähevad halvaks. Tekivad probleemid koolis. Võidakse ka poodidest varastamas käima hakata. Tulevad probleemid politseiga. Narkouimas olekus on halb reaktsioon ja tekivad tähelepanuhäired ja nii tekivad kergesti õnnetused. Narkootikumid kahjustavad ka kesknärvisüsteemi. Võivad tekkida värinad, hallutsinatsioonid, närviline olek ja nii edasi. Süstalde kaudu võib saada ka HIV viiruse. Inimesel tekib imuunpuudulikkus ja inimene võib surra. Tänu narkootikumidele ei suuda inimene enam korralikult toimida normaalsete inimeste ühiskonnas. Narkootikumidega tekib suur allakäigutrepp millest on väga raske kui mitte võimatu üles tulla.
perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ei taha enam koolis käia. Hinded lähevad halvaks. Tekivad probleemid koolis. Võidakse ka poodidest varastamas käima hakata. Tulevad probleemid politseiga. Narkouimas olekus on halb reaktsioon ja tekivad tähelepanuhäired ja nii tekivad kergesti õnnetused. Narkootikumid kahjustavad ka kesknärvisüsteemi. Võivad tekkida värinad, hallutsinatsioonid, närviline olek ja nii edasi. Süstalde kaudu võib saada ka HIV viiruse. Inimesel tekib imuunpuudulikkus ja inimene võib surra. Tänu narkootikumidele ei suuda inimene enam korralikult toimida normaalsete inimeste ühiskonnas. Narkootikumidega tekib suur allakäigutrepp millest on väga raske kui mitte võimatu üles tulla.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14
piim mõjutab last negatiivselt Tagajärjed • Lapsel võib esineda mõni üksik sümptom, kui ka nö kogu komplekt. • Levinud probleemideks on näitkeks: madal sünnikaal; normist aeglasem füüsilise arengu tempo; vaimne mahajäämus; pea, näo või käte-jalgade väärarengud(näiteks tavapärasest väiksem pea, pilusilmad, silmalau allavaje, lame näöokuju, kitsas ülahuul, suulõhe, probleemid skeletilihassüsteemiga) Tagajärjed ...tähelepanuhäired; hüperaktiivsus; rahutus või imikuea unehäired; mahajäämus psüühilises arengus; südame- või neeruprobleemid; nõrk imemisrefleks; halb koordinatsioon; käitumishäired ja õpiraskused. Alkoholi mõju lapse IQ-le • Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. • Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiiviidud
hulk. See vähendab verre jõudva hapniku hulka, seega loote kasv ja areng aeglustub. Kokaiini tarbimisel on suurem tõenäosus sünnitada enneaegne laps, samuti on kokaiini tarbimisega seostatud lootel tekkinud südamekahjustusi ja aju ebanormaalsust. Heroiiniga kokku puutunud loode võib hiljem kannatada hingamishäirete all ning tal võib olla probleeme unega. Samuti võib juba sündinud beebidel esineda uimasti võõrutusnähte. Kooliikka jõudes võivad tekkida õpiraskused ja tähelepanuhäired. Amfetamiin võib kahjustada lapse aju ja südant, kaasneda võib nurisünnitus. Kui ema tarbib uimasteid süstides, on oht lapsele edasi kanda mõni raske nakkus, näiteks HIV. Kasutatud kirjandus 1. http://www.amor.ee/17391 2. http://www.beebiweb.ee/?id=1263 3. http://www.noorema.ee/kasulik.php?grupp=Rase teismeline&kasulik=Uimastid ja rasedus
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka
kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esines ka rahutust, kuna niheles ja muutis sagedasti oma kehaasendit. Samuti võis märgata tühjusesse suunatud pilku ja loidust. Vaimne funktsioon muutub päeva lõikes- kord parem ja kord halvem. Kuulmisel esinevad minimaalsed raskused, kuna müra taustal oli vajalik küsimuste pidev kordamine. Kuulmisaparaati haige ei vaja, kuna kuulmine ei ole niivõrd langenud, et seda
Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust, takistatud kõnnakut, sagedasi kukkumisi. Närvirakkude kahjustus võib põhjustada seedehäireid ning meestel ka erektsioonihäireid. Alkoholi toime ajutegevusele on mitmelaadiline. Rohke alkoholitarvitamise tagajärjel võib tekkida peavalu, unehäired, närvilisus, mäluhäired või tähelepanuhäired. Nii nagu alkohol kõrgendab lühiajaliselt meeleolu, on tal ka omadus seda ka alandada – depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed. Kokkuvõte Sageli ei taha inimesed endale teadvustada, et tegelikuks enesetunde halvenemise põhjuseks on alkohol. Alateadlikult seda ilmselt tajutakse, kuid seda on raske endale ja teistele tunnistada. Arvatakse, et ehk on kaebused tingitud ebaõigest toitumisest, stressist, magnettormist või mistahes muust tegurist
Kesknärvisüsteemi häired võivad olla strukturaalsed, neuroloogilised või funktsionaalsed. Kaasneda võivad arengurikked teistes organites (süda, kopsud, neerud jne). FAS-i kõige tõsisemaks probleemiks ongi kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ-na, aeglase arenguna, käitumishäiretena (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja tähelepanuhäired) ja muuna. Fetaalne alkoholisündroom (FAS) on mentaalse taandarengu juhtivaks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis. (Eesti Karskusliit, 2016) Joonis 1. Tüüpiline FAS sündroomiga imik (2016) 7 2.4. Alaealised ja alkohol Inimese aju areneb kuni 25. eluaastani ning eriti oluline areng toimub vanuses 12-25 aastat.
antud probleemi muudab eriti keeruliseks see, et keegi meist tegelikult ei tea, kuidas täpselt läheneda ja lahendada. Laste ülekaalulisus ja diabeet on nüüdseks kujunenud probleemiks mitmetes riikides. Sageli loetakse taoliste haiguste põhjustajateks tehnoloogia liigset kasutamist (nt. päevast päeva tihe arvutimängude mängimine). Ameerikas ja Kanadas läbiviidud uuringute (Rowan, 2013) põhjal saame väita, et aktiivsuse- ja tähelepanuhäired, autism, koordinatsioonihäired, arengus maha jäämine, arusaamatu kõne, õpiraskused, ärevus, depressioon ja unehäired on seotud tihedalt tehnoloogia ületarbimisega. Antud haiguste ja tervise häirete arvukus kasvab enneolematu kiirusega, mida võime täheldada juba ka Eesti lastel. Vaja oleks kiiret sekkumist asjasse, et olukord Eestis ei muutuks nii hulluks kui seda on juba Ameerikas ja Kanadas. Lähem ülevaade toimuvast oleks suureks abiks
ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et
Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64) ATH tundmaõppimine on ajaliselt läbinud mitu etappi ning analoogset sümptomaatikat on kirjeldatud mitme nime all. Ingliskeelses kirjanduses kohtame järgmisi termineid: DAMP- tähelepanu, motoorse kontrolli ja taju häire. Motoorse kontrolli häiretest, rahutusest
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli,
käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). (Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html, Ruth Raielo) Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? Soovitusi lapsevanemale: 1) Olulisim on: ole järjekindel. 2) Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. 3) Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. 4) Muusika võib soodustada lapse uinumist. 5) Julgusta last üksi mängima
Alkoholi ja ravimite kasutamisest põhjustatud peaajuhäired on klassifitseeritud F10-F19 all, kuhu on koondatud kõik psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tekkinud häired. Psühhopatoloogiliste nähtude spekter on lai, moodustavad nende häirete põhilised avaldused kaks peamist rühma. Esiteks sündroomid, mille puhul on juhtivateks ja püsivateks nähtudeks kas kognitiivsete funktsioonide häired , näiteks mälu, intellekt ja omandamisvõime või teadvushäired näteks teadvus- ja tähelepanuhäired. Teiseks on sündroomid, mille puhul on juhtivateks tajumis- (hallutsinatsioonid), mõtlemise sisulised (luulumõtted), meeleolu- ja emotsioonide (depressioon, mania, ärevus) või isiksus- ja käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 2 MIS ON VAIMUHAIGUS? Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on
Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS
ähvardamine, halvustamine, -psühhosomaatilised -passiivne või agressiivne karistushirmu tekitamine. kaebused: peavalu, kõhuvalu, -kuritegelik käitumine torked südame piirkonnas, ,,halb olla" PSÜHHOLOOGILINE Tunnetusprotsesside häired -kergesti haavuv väärkohtlemine -mäluhäired -madal enesehinnang Lapse suhtes toime pandud -tähelepanuhäired -saamatu (sotsiaalselt) tegu, mis pidurdab või -vaimse arengu häired -konfliktne kahjustab lapse -tõrjutu eakaaslaste hulgas emotsionaalsete võimete arengut. Sagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes. SEKSUAALNE -raskendatud istumine, -kardab lahtiriietumist
(vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. - orgaaniline stuupor - katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia) - depressiivne stuupor - dissotsiatiivne stuupor Tähelepanuhäired (disturbances of attention) Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele. 1)Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele. 2)Selektiivne tähelepanematus (näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.) 3)Hüpervigiilsus (hypervigilance): ülemäärane tähelepanu ja fokuseerumine kõikidele
häired (F80 89)(disorders of psychological development). · Kõne ja keele häired · Õpivilumuste häired (specific developmental disorders of scholastic skills) Lugemise häire Õigekirja häire Arvutamisvilumuste häire · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed specific developmental disorders) (olemas eri tüüpide kattuvus) · Õppimisraskustega kaasnevad sageli tähelepanuhäired Õpivilumuste häired · Normaalne oskuste omandamine on häiritud varasest lapseeast alates · See pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust ning põhjuseks pole ka mingi omandatud ajukahjustus või haigus · Kognitiivsete protsesside kahjustumine (anomaalia) Millal abi tõhusam? · Psüühilise funktsiooni kergem kahjustus · Üldise intellekti kõrgem tase (IQ keskmine või kõrgem)
üldist väärkohtlemise mõju lapse arengule. Kõik väärkohtlemise liigid võivad lapses esile tuua arenguhäireid, mida käsitletakse kui tõsiseid kõrvalekaldeid tavapärasest arengust (hälve, häire, puue), nooremale eale iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud
unenäod , treemor , väljendunud ärevus ja hirmutunne , teadvuse hägunemine ja segasus, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid, mis võivad pärineda kõikidest meeleorganitest, silmatorkav treemor. Sageli esinevad nt luulumõtted, motoorne rahutus, insomnia jne. Opiaadid. Toimepunkt:opiaat-retseptorid. Morfiin, heroiin, metadoon. Väljendunud tolerantsuse teke. Intoksikatsioon. Eufooria, pidurdamatus, tähelepanuhäired, otsustusvõime halvenemine, uimasus, teadvuse hägunemine. Võõrutus opiaatidest. Tugev iha tarbida opiaati, veritsus ninast või aevastamine, pisaravoolus, lihasvalud, oksendamine, külmavärinad, tahhükardia. Kannabinoidid. Intoksikatsioon. Eufooria, ärevus, rahutus, paranoia, otsustus- ja tähelepanuvõime alanemine, reaktsiooniaja pikenemine, aeg kulgeb aeglaselt või isik kogeb mõtete kulu järsku kiirenemist, hallutsinatsioonid, söögiisu suurenemine, suukuivus. Võõrutus
30% on olnud suitsidaalseid mõtteid. Sümptomid, mida töö tõttu kogetakse on järelikult veel rohkem. Meta uurimuses leiti, et 60% vastajatest segas töö eraelus toimetulekut. Vikarioosne trauma (vicarious trauma) Aastast 1990. Põhineb konstruktivistlikul enesearenduse teoorial. Inimene, kes teisi aitab võib saada traumeeritud läbi teiste traumade. Tihti seotud just trauma töödega. Hakkavad ilmnema kehalised ja kognitiivsed (keskendumis, tähelepanuhäired) sümptomid. Tekib üldjuhul kunstimõõtme pealt ja see mõõde ka suureneb veelgi. Läbipõlemine Erialase läbipõlemise tagajärjel kaob nõustajal motivatsioon oma töös säilitada kvaliteeti ja professionaalselt suhtumist ning ta on suurema tõenäosusega valmis töölt lahkuma. Enim tuuakse sümptomitena välja ükskõiksust ja kurnatust. Pärast läbipõlemist on vaja leida julgus, et taas tööle asuda.
hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor - Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia - Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina - Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne Tähelepanuhäired - Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid: - Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine - Hüpervigiilsus – ülemäärane tähelepanu ja fokusseerimine kõikidele välistele ärritajatele - Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus
· seedeelundite talitluse häired FAS-sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Tekib raseduse ajal alkoholi tarvitanud emade lastel. Laps on sündides alakaaluline, väikese peaga, tema nina on ülespoole suunatud, silmad iseäraliku lõikega, ülahuul on kitsas, lõug täielikult välja arenemata, madalad vaimsed võimed, keskendumisprobleemid jne FAS - fetal alcohol syndrome * närvisüsteemi kahjustus (IQ alla 70ne) * tähelepanuhäired * alakaalulisus * väike pea * iseloomulikud näojooned * vaimne häire * moondunud kõrvakuju * jäsemete anomaaliad 22.Teised kliinilised sõltuvuskäitumised: Patoloogiline mängurlus Pidev ja korduv hasartmängijalik käitumine, mis avaldub vähemalt viiena järgmistest tunnustest: 1. Isik tunneb suurt huvi hasartmängude vastu (tugev soov varasemaid mängusituatsioone uuest läbi elada, mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine). 2
mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab ,
Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired: *äga intoksikatsioon tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks). Sõltlane võib vabalt oma sõltuvusega
Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) – häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) – teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired – laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired: *äga intoksikatsioon – tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus – mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks)
.. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ...
uneprobleemid, rõõmutu suhe emaga. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 37 - Koolieeliku depressioon ärrituvus, motoorne rahutus, agressiivsus, kõhuvalud, enesehävituslikud jooned, liigne klammerdumine vanemate külge. - Kooliealise lapse depressioon masendunud meeleolu, surma ja enesetapu teemade käsitlemine, narri rolli võtmine, õppeedukuse halvenemine (passiivsus, tähelepanuhäired). Valikuline mutism - Emotsionaalsetest teguritest mõjutatud selektiivsus kõne kasutamisel. See ei ole see, et laps otsustab, et ei räägi, vaid ta ei saa rääkida. Nt kodus räägib, lasteaias ei räägi. Enamasti puudutab lasteaia ealisi lapsi. Enamasti lasteaias ei räägi. - Häire kujuneb tavaliselt aeglaselt ja kaasneb kindlate olukordadega. - Kestus vähemalt 1 kuu. Eristatakse ajutist ja traumaatilist mutismi. - Lapsed on samaaegselt väga tundlikud ja ujedad, kuid kangekaelsed.
on raske rutiinist eemalduda. Ajutraumaga inimesega on tavaliselt omastel ja arstidel raske suhelda. Haigel on mäluhäired, ta on emotsionaalselt tasakaalutu, ta võib olla depressioonis ja igasuguse lootuse kaotanud. Nii haige kui tema lähedased vajaksid nendel juhtudel psühholoogide toetust ja nõuandeid, et sellest raskest olukorrast välja tulla. Kahjuks ei pruugi pärasr rasket ajutraumat patsient saavutada täielikku paranemist. Otsmikusagara kahjustusega võivad kaasneda tähelepanuhäired. Näiteks kui inimene juhib autot, ei pane ta tähele, mis ümberringi toimub. Või näiteks suuremas seltskonnas on inimesel raske jälgida teiste juttu ja ta ei püüagi jutust osa võtta. Haige võib olla kergesti ärrituv ja püsimatu, ta ei suuda tegeleda korraga mitme asjaga (näiteks vaadata televiisorit ja samal ajal süüa). Sellisele inimesele peaks looma vaikse ja mugava elukeskkonna, kus talle on kõik vajalik, kus pole midagi üleliigset.
.. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... 32 · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus
Agressiivsuse mõjurid • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) • Ründed • Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) • Vanus, sugu • Meedia • Alkohol, narkootikumid • Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine …
mikroabortidega, mikroaborte tekib üllatuslikult suure sagedusega (toimib väga tugev looduslik valik). Sügootidest jõuab sünnituseni 20-25%. Teise arengunädala lõpp kuni teine arengukuu peamiselt struktuurse kõrvalekalded a.) väliselt märgatavad- muutused jäsemete ehituses, näomuutused ja siseelundite häired. Alates teisest arengukuust sünd- funktsionaalsed kõrvalekalded ja arenguhäired nt hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, agressiivsus, lihastoonuse muutused (põhjuseks sünnitusel tekkinud hapnikupuudus). Teratogeenid kõik teratogeenid on lävimõjuga tegurid, nende kahjulik mõju algab teatud hulgast. Jagatakse bioloogilised teratogeenid: haigustekitajad (viirused punetised, tsütomegaloviirus, herpese teatud vormid, tuulerõuged; bakterid- süüfilise tekitaja; algloomad- toksoplasma(toksoplasmoos, ohtlik on haigestumine raseduse ajal- põhiline nakkuse allikas
.....................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252 Lisa 9......................................................................................................................255 Artikkel Murdeiga..............................................................................................255 Lisa 10....................................................................................................................262 Lapse neuropsüühilise arengu hindamise leht................................................
1. hüperaktiivsus, 2. emotsionaalne labiilsus, PCI e. Tserebraalparalüüs e.Little halvatus 3. sensomotoorne defitsiit, • Paralysis Cerebralis Infantilis PCI on mitteprogresseeruv motoorikahäire, mille põhjuseks 4. tähelepanuhäired, on aju hüpoksilis-isheemiline ja/või hemorraagiline kahjustus perinataalses perioodis (ante- 5. impulsiivsus, või intranataalselt). 6.üldine koordinatsiooni defitsiit, • Motoorikahäire võib väljenduda spastilistes pareesides, koordinatsiooni- ja 7
annaabi.ee 
