perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ei taha enam koolis käia. Hinded lähevad halvaks. Tekivad probleemid koolis. Võidakse ka poodidest varastamas käima hakata. Tulevad probleemid politseiga. Narkouimas olekus on halb reaktsioon ja tekivad tähelepanuhäired ja nii tekivad kergesti õnnetused. Narkootikumid kahjustavad ka kesknärvisüsteemi. Võivad tekkida värinad, hallutsinatsioonid, närviline olek ja nii edasi. Süstalde kaudu võib saada ka HIV viiruse. Inimesel tekib imuunpuudulikkus ja inimene võib surra. Tänu narkootikumidele ei suuda inimene enam korralikult toimida normaalsete inimeste ühiskonnas. Narkootikumidega tekib suur allakäigutrepp millest on väga raske kui mitte võimatu üles tulla.
perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ei taha enam koolis käia. Hinded lähevad halvaks. Tekivad probleemid koolis. Võidakse ka poodidest varastamas käima hakata. Tulevad probleemid politseiga. Narkouimas olekus on halb reaktsioon ja tekivad tähelepanuhäired ja nii tekivad kergesti õnnetused. Narkootikumid kahjustavad ka kesknärvisüsteemi. Võivad tekkida värinad, hallutsinatsioonid, närviline olek ja nii edasi. Süstalde kaudu võib saada ka HIV viiruse. Inimesel tekib imuunpuudulikkus ja inimene võib surra. Tänu narkootikumidele ei suuda inimene enam korralikult toimida normaalsete inimeste ühiskonnas. Narkootikumidega tekib suur allakäigutrepp millest on väga raske kui mitte võimatu üles tulla.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14
Alkohol ja rasedus Alkohol ja naised Miks naistele mõjub alkohol hävitavamalt? • Naised on harilikult väiksemad kui mehed • Naistel on maks väiksem ja toodab vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel • Naise kehas on vähem vett ja rohkem rasva Alkohol ja naised Mis on ohud? • Alkohol suurendab rinnavähi riski • Naistel esineb alkoholiprobleemidest tulenevaid psüühikahäireid sagedamini kui meestel • Alkohol suurendab riski nakatuda suguhaigustesse • Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini päevas on palju väiksemad võimalused rasestuda Alkohol ja rasedus • Tugevas joobes sigitatud munarakk võib anda eluaegse tagajärje • Platsenta laseb alkoholi läbi, alkohol pääseb takistuseta ema verest loote verre • Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on kaua selle mõju all • Alkohol kahjusteb eelkõige loote ajurakke ja kesknärvisüsteemi Alkohol ja rasedus • Väga...
hulk. See vähendab verre jõudva hapniku hulka, seega loote kasv ja areng aeglustub. Kokaiini tarbimisel on suurem tõenäosus sünnitada enneaegne laps, samuti on kokaiini tarbimisega seostatud lootel tekkinud südamekahjustusi ja aju ebanormaalsust. Heroiiniga kokku puutunud loode võib hiljem kannatada hingamishäirete all ning tal võib olla probleeme unega. Samuti võib juba sündinud beebidel esineda uimasti võõrutusnähte. Kooliikka jõudes võivad tekkida õpiraskused ja tähelepanuhäired. Amfetamiin võib kahjustada lapse aju ja südant, kaasneda võib nurisünnitus. Kui ema tarbib uimasteid süstides, on oht lapsele edasi kanda mõni raske nakkus, näiteks HIV. Kasutatud kirjandus 1. http://www.amor.ee/17391 2. http://www.beebiweb.ee/?id=1263 3. http://www.noorema.ee/kasulik.php?grupp=Rase teismeline&kasulik=Uimastid ja rasedus
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka
Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esines ka rahutust, kuna niheles ja muutis sagedasti oma kehaasendit. Samuti võis märgata tühjusesse suunatud pilku ja loidust. Vaimne funktsioon muutub päeva lõikes- kord parem ja kord halvem. Kuulmisel esinevad minimaalsed raskused, kuna müra taustal oli vajalik küsimuste pidev kordamine. Kuulmisaparaati haige ei vaja, kuna kuulmine ei ole niivõrd langenud, et seda
Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust, takistatud kõnnakut, sagedasi kukkumisi. Närvirakkude kahjustus võib põhjustada seedehäireid ning meestel ka erektsioonihäireid. Alkoholi toime ajutegevusele on mitmelaadiline. Rohke alkoholitarvitamise tagajärjel võib tekkida peavalu, unehäired, närvilisus, mäluhäired või tähelepanuhäired. Nii nagu alkohol kõrgendab lühiajaliselt meeleolu, on tal ka omadus seda ka alandada – depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed. Kokkuvõte Sageli ei taha inimesed endale teadvustada, et tegelikuks enesetunde halvenemise põhjuseks on alkohol. Alateadlikult seda ilmselt tajutakse, kuid seda on raske endale ja teistele tunnistada. Arvatakse, et ehk on kaebused tingitud ebaõigest toitumisest, stressist, magnettormist või mistahes muust tegurist
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Alkoholi mõju närvisüsteemile Koostas: Lotta Otsepp Klass: 9.a Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….. 3 1. Alkohol ja selle toime organismile……………………………………………………………... 4 2. Alkohol ja närvisüsteem………………………………………………………………………... 5 2.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile…………………………………………………………....5 2.3. Loote alkohoolse kahjustuse sündroom…………………………………………………...6 2.4. Alaealised ja alkohol……………………………………………………………………... 8 2.5. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustuste ravivõimalused…………………………...8 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………………9 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………….... 10 2 Sissej...
antud probleemi muudab eriti keeruliseks see, et keegi meist tegelikult ei tea, kuidas täpselt läheneda ja lahendada. Laste ülekaalulisus ja diabeet on nüüdseks kujunenud probleemiks mitmetes riikides. Sageli loetakse taoliste haiguste põhjustajateks tehnoloogia liigset kasutamist (nt. päevast päeva tihe arvutimängude mängimine). Ameerikas ja Kanadas läbiviidud uuringute (Rowan, 2013) põhjal saame väita, et aktiivsuse- ja tähelepanuhäired, autism, koordinatsioonihäired, arengus maha jäämine, arusaamatu kõne, õpiraskused, ärevus, depressioon ja unehäired on seotud tihedalt tehnoloogia ületarbimisega. Antud haiguste ja tervise häirete arvukus kasvab enneolematu kiirusega, mida võime täheldada juba ka Eesti lastel. Vaja oleks kiiret sekkumist asjasse, et olukord Eestis ei muutuks nii hulluks kui seda on juba Ameerikas ja Kanadas. Lähem ülevaade toimuvast oleks suureks abiks
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT DÜSLEKSIA Referaat Tallinn 2009 SISUKORD DÜSLEKSIA...................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED...................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli,
käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). (Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html, Ruth Raielo) Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? Soovitusi lapsevanemale: 1) Olulisim on: ole järjekindel. 2) Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. 3) Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. 4) Muusika võib soodustada lapse uinumist. 5) Julgusta last üksi mängima
Alkoholi ja ravimite kasutamisest põhjustatud peaajuhäired on klassifitseeritud F10-F19 all, kuhu on koondatud kõik psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tekkinud häired. Psühhopatoloogiliste nähtude spekter on lai, moodustavad nende häirete põhilised avaldused kaks peamist rühma. Esiteks sündroomid, mille puhul on juhtivateks ja püsivateks nähtudeks kas kognitiivsete funktsioonide häired , näiteks mälu, intellekt ja omandamisvõime või teadvushäired näteks teadvus- ja tähelepanuhäired. Teiseks on sündroomid, mille puhul on juhtivateks tajumis- (hallutsinatsioonid), mõtlemise sisulised (luulumõtted), meeleolu- ja emotsioonide (depressioon, mania, ärevus) või isiksus- ja käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 2 MIS ON VAIMUHAIGUS? Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on
B12 defitsiit, hüpotüreoos Amnestiline sündroom *eeskätt lähimälu häire - uue materjali omandamine halvenenud - varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine(ajaliselt pöördvõrdeline nende omandamisega) - antero- ja retrograadne amneesia EI ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist. DELIIRIUM algus äge , kulg päeva jooksul lainetav Sümptomid 5 valdkonnas: - teadvuse ja tähelepanuhäired -tunnetusprotsesside häired - psühhomotoorsed häired - une-ärkvelolekutsükli häired -emotsionaalsed häired *Teadvushäired obnublatsioonist koomani *vähenenud tähelepanu fokuseerimise-, fikseerimise-, suunamise-, ümberlülitusvõime *tajumise moondumine, illusioonid ja hallutsinatsioonid(valdavalt visuaalsed) *abstraktse mõtlemise ja taiplikkuse halvenemine:ajutiste luulumõtetega või ilma *vahetu ja lähimälu halvenemine:suhteliselt säilinud kaugmälu
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaad...
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
häired (F80 89)(disorders of psychological development). · Kõne ja keele häired · Õpivilumuste häired (specific developmental disorders of scholastic skills) Lugemise häire Õigekirja häire Arvutamisvilumuste häire · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed specific developmental disorders) (olemas eri tüüpide kattuvus) · Õppimisraskustega kaasnevad sageli tähelepanuhäired Õpivilumuste häired · Normaalne oskuste omandamine on häiritud varasest lapseeast alates · See pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust ning põhjuseks pole ka mingi omandatud ajukahjustus või haigus · Kognitiivsete protsesside kahjustumine (anomaalia) Millal abi tõhusam? · Psüühilise funktsiooni kergem kahjustus · Üldise intellekti kõrgem tase (IQ keskmine või kõrgem)
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
unenäod , treemor , väljendunud ärevus ja hirmutunne , teadvuse hägunemine ja segasus, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid, mis võivad pärineda kõikidest meeleorganitest, silmatorkav treemor. Sageli esinevad nt luulumõtted, motoorne rahutus, insomnia jne. Opiaadid. Toimepunkt:opiaat-retseptorid. Morfiin, heroiin, metadoon. Väljendunud tolerantsuse teke. Intoksikatsioon. Eufooria, pidurdamatus, tähelepanuhäired, otsustusvõime halvenemine, uimasus, teadvuse hägunemine. Võõrutus opiaatidest. Tugev iha tarbida opiaati, veritsus ninast või aevastamine, pisaravoolus, lihasvalud, oksendamine, külmavärinad, tahhükardia. Kannabinoidid. Intoksikatsioon. Eufooria, ärevus, rahutus, paranoia, otsustus- ja tähelepanuvõime alanemine, reaktsiooniaja pikenemine, aeg kulgeb aeglaselt või isik kogeb mõtete kulu järsku kiirenemist, hallutsinatsioonid, söögiisu suurenemine, suukuivus. Võõrutus
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühhol...
- Adhesiooni molekulid – ühendus kahe sünapsi vahel Sünaptiliste ühenduste kujunemine - Ajapikku sünapseid tekib palju ja mingil hetkel kaotatakse kõik mida efektiivselt ei kasuta Psühhootiliste häirete haigustunnused - Positiivsed sümptomid – tajumishäired, mõttekäiguhäired, kommunikatsioonihäired, agiteeritus - Negatiivsed sümptomid – emotsionaalne eemaldumine, eesmärgipärase tegutsemise väheneine, rahulolu ja mõnu tundmise vähenemine, tähelepanuhäired - Kognitiivsed sümptomid – mõttekäiguhäired, mis seotud omapärase keelekasutusega, verbaalse voolavuse vähenemine, mõttekäigu seoslikkuse häire - Agressiivsed sümptomid – agressiivsus ja vaenlikkus, impulsikontrolli vähenemine, enesevigastamine jne - Afektiivsed sümptomid – depressiivsed ja ärevuse sümptomid, ärrituvus, pingetunne, süütunne Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne juhtetee – ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed
· seedeelundite talitluse häired FAS-sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Tekib raseduse ajal alkoholi tarvitanud emade lastel. Laps on sündides alakaaluline, väikese peaga, tema nina on ülespoole suunatud, silmad iseäraliku lõikega, ülahuul on kitsas, lõug täielikult välja arenemata, madalad vaimsed võimed, keskendumisprobleemid jne FAS - fetal alcohol syndrome * närvisüsteemi kahjustus (IQ alla 70ne) * tähelepanuhäired * alakaalulisus * väike pea * iseloomulikud näojooned * vaimne häire * moondunud kõrvakuju * jäsemete anomaaliad 22.Teised kliinilised sõltuvuskäitumised: Patoloogiline mängurlus Pidev ja korduv hasartmängijalik käitumine, mis avaldub vähemalt viiena järgmistest tunnustest: 1. Isik tunneb suurt huvi hasartmängude vastu (tugev soov varasemaid mängusituatsioone uuest läbi elada, mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine). 2
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired: *äga intoksikatsioon tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks). Sõltlane võib vabalt oma sõltuvusega
Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) – häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) – teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired – laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired: *äga intoksikatsioon – tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus – mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks)
.. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
on raske rutiinist eemalduda. Ajutraumaga inimesega on tavaliselt omastel ja arstidel raske suhelda. Haigel on mäluhäired, ta on emotsionaalselt tasakaalutu, ta võib olla depressioonis ja igasuguse lootuse kaotanud. Nii haige kui tema lähedased vajaksid nendel juhtudel psühholoogide toetust ja nõuandeid, et sellest raskest olukorrast välja tulla. Kahjuks ei pruugi pärasr rasket ajutraumat patsient saavutada täielikku paranemist. Otsmikusagara kahjustusega võivad kaasneda tähelepanuhäired. Näiteks kui inimene juhib autot, ei pane ta tähele, mis ümberringi toimub. Või näiteks suuremas seltskonnas on inimesel raske jälgida teiste juttu ja ta ei püüagi jutust osa võtta. Haige võib olla kergesti ärrituv ja püsimatu, ta ei suuda tegeleda korraga mitme asjaga (näiteks vaadata televiisorit ja samal ajal süüa). Sellisele inimesele peaks looma vaikse ja mugava elukeskkonna, kus talle on kõik vajalik, kus pole midagi üleliigset.
.. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... 32 · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus
Agressiivsuse mõjurid • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) • Ründed • Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) • Vanus, sugu • Meedia • Alkohol, narkootikumid • Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine …
mikroabortidega, mikroaborte tekib üllatuslikult suure sagedusega (toimib väga tugev looduslik valik). Sügootidest jõuab sünnituseni 20-25%. Teise arengunädala lõpp kuni teine arengukuu peamiselt struktuurse kõrvalekalded a.) väliselt märgatavad- muutused jäsemete ehituses, näomuutused ja siseelundite häired. Alates teisest arengukuust sünd- funktsionaalsed kõrvalekalded ja arenguhäired nt hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, agressiivsus, lihastoonuse muutused (põhjuseks sünnitusel tekkinud hapnikupuudus). Teratogeenid kõik teratogeenid on lävimõjuga tegurid, nende kahjulik mõju algab teatud hulgast. Jagatakse bioloogilised teratogeenid: haigustekitajad (viirused punetised, tsütomegaloviirus, herpese teatud vormid, tuulerõuged; bakterid- süüfilise tekitaja; algloomad- toksoplasma(toksoplasmoos, ohtlik on haigestumine raseduse ajal- põhiline nakkuse allikas
......................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252 Lisa 9......................................................................................................................255 Artikkel Murdeiga..............................................................................................255 Lisa 10....................................................................................................................262 Lapse neuropsüühilise arengu hindamise leht.................................................
1. hüperaktiivsus, 2. emotsionaalne labiilsus, PCI e. Tserebraalparalüüs e.Little halvatus 3. sensomotoorne defitsiit, • Paralysis Cerebralis Infantilis PCI on mitteprogresseeruv motoorikahäire, mille põhjuseks 4. tähelepanuhäired, on aju hüpoksilis-isheemiline ja/või hemorraagiline kahjustus perinataalses perioodis (ante- 5. impulsiivsus, või intranataalselt). 6.üldine koordinatsiooni defitsiit, • Motoorikahäire võib väljenduda spastilistes pareesides, koordinatsiooni- ja 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
