Mehed, kes enne 65-eluaastat sureb, on sellised persoonid, kes pole 20-30ne tööaasta jooksul maksnud makse, pole toetanud oma vanemaid ja jätnud isa hooleta enda lapsed. Olen nende väidetega nõus. On ka endal tulnud need teemad vanavanematega arutlusse. Minule meeldis väga saatesse helistanute kommentaarid, kus arvati, et inimesed käivad üle neljakümne aasta tööl, maksavad korralikult makse ja kui tuleb kätte aeg pensionile minna, näitab riik, nagu pensionärid oleks neile koormaks. Arvan, et kuna rahvas valib ise riigikogu, siis võiksid nad seal riigikogus rohkem panustada inimeste heaolule. Tänu valijatele on ju neil see palk mis parasjagu on. Siin kehtib küll vanasõna- ''ükski heategu ei jää karistuseta''. Mina arvan, et pension on tänapäeva Eestis liiga väike. Pensionärid saavad vaevu enda toetusega hakkama. Eriti veel need pensionärid, kes on jäänud üksi- kellel ei ole enam
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
kuid on õhk õrn lootus, et 14aasta pärast on mõeldud välja plaan kus noored inimesed soovivad tulla sinna elama, tühjad kortermajad on maha lammutatud ning nende asemel asuvad enam mitte 9korruselid kortermajad vaid kaunid ja keskkonna sõbralikud 3korruselised kortermajad. Linna haljastuses on nähtud palju tööd ning esineb palju rohealasid, ning taskuparke. On paigaldatud uus tänava valgustus, ka teed on saanud uue katte. Linnas on rohkesti nooremat generatsiooni. Kasutatud kirjandus Järve asum Kättesaadav: http://www.kohtla-jarve.ee/ (04.11.2016)
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
küsimiseks ja info saamiseks, palju on vanemaid, kes ei tea oma lapsest midagi, kuna laps ei räägi ega aruta kodus koolis toimuvat. Vanem võib tunda end jõuetuna lapse kasvatusküsimustes ka puudub paljudel vanematel oskus kasutada igapäevaseid meetodeid kodustes tingimustes. Õpetajad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole, kui nad teavad last, kellega oleks vaja töötada või vajab õpetaja ise konsultatsiooni. Konsultatsiooni võivad kõige enam vajada vanema generatsiooni inimesed, kuna nende baaskoolitus omal ajal ei pruukinud hõlmata tänapäeval noorte seas esilekerkivaid probleeme. 7 3. NÕUSTAMISE VAJALIKKUS Nõustamine on oma olemuselt abistaja ja abi vajaja vaheline toetav vestlus, milles keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Sageli on see seotud psühholoogilise abistamisega või ka perenõustamisega
oma lastega, kelle kasvatamine on läinud „ ülekäte”. Selles kõiges saaksime aidata kaasa ka meie, olles ise veel noored ja lapsed. Saame öelda sõna sekka meie kasvatamisse ja avaldada arvamust, mida võiksid vanemad meie kasvatuses teha teisiti. Kuid noored ei ole tänapäeva elu suurim probleem. Minu jaoks on veelgi olulisemad vanurid. Neil ei ole jäänud kaua elada, järk-järgult toimub nende vananemine ning lõpuks ei suuda nad enam ise endaga toime tulla ja vajavad abi. Kui vanuril on olemas lähedased, kellele ta saab igapäevaselt loota, siis on hästi. Kuid kuidas on lood nendega, kes on täiesti üksi ja vajavad samuti abi? Muidugi peaks riik tunnustama kõiki neid pansionaate ja hooldekodusid, mis meil hetkel olemas on, kuid nende hinnad on üle mõistuse. Kui mina oleksin see, kes saaks otsustada riigi rahade üle, siis esikohale seaksin ma vanurid, et teha
Eriti meeldis mulle poistega mängida ja just autodega. 1.1 Toetavaid tegureid: Lasteaed- Mind koolitati välja kooliks. Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku. Ainult vanu sõpru ma koolis enam ei kohanud. Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik
rahvaarv. Rahvaarv on olnud langustrendis pikka aega ja suurele probleemile pole siiani leitud sobivat lahendust, et taas suund positiivsuse pole suunata. Kuni probleemile ei leita lahendust, võib eeldada riigi raskusi nii majanduskasvus kui ka inimeste heaolu paranemises. Miks on aga vähenev rahvaarv Eestile probleemiks? Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised inimesed, keda peetakse ka riigi tulevikuks. Noorsoo kadumine põhjustab, aga riigile ära majandamisega raskusi, sest just nooremad isikud on need, kelles nähakse paari aasta pärast vanema elanikkonna ülalpidajaid. Noored aga kui tuleviku maksumaksjad, jätavad endaga riigist lahkudes maha seega suure probleemi. Vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik on kindlasti suur väljakutse, millega tulevikus ennast vastastikku leiame.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse Carina Peet Tartu 2014 Sissejuhatus Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal
Seepeale kuulsin ma pikka põlastavat kõnet sellest, kuidas tema ikka sellist asja ei mõista jnejnejne. Oleksin eemale astunud, aga paraku pidin ootama sõpra just seal bussipeatuses ja too mees minema ka ei läinud. Ma ei taha siin õhtutada austamatust ega mingisugust viha, vaid juhtida tähelepanu teatud asjaoludele, mis minu põlvkonna pensionäre iseloomustab. Kes teab, võib-olla on ka pensionärid igavesest ajast alates "saatanast" olnud. Mul pole mingeid etteheiteid selle kohta, et te saate pea igal poole soodustusi ning eeliseid ja seal juures ikka veel suuremat pensioni nõuate. See on igati mõistetav, et inimene saab oma elutöö eest võrdväärselt ka puhata, rääkimata veel nõrgenevast tervisest ja olgem asusad - ka nõrgenavast vaimust. Vaieldavaks jääb ehk ainult pensioni küsimus - kas selle rahaga, mida te kõik nii väga taga igatsete, ei võiks pigem nt
käsiraamat. (Jõesaar 2009, 45). Et õpetajate võimalusi lasteaia õues toimuvate planeeritud õppetegevustega rikastada, on loodud ka käesoleva bakalaureusetöö metoodiline materjal. 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses Kogukondlikkust edendavad ka mõned pedagoogilised suundumused. Neist tuntumad on waldorfpedagoogika ja Reggio Emilia. Waldorfkoolid ja –lasteaiad pole loodud vaid ühe generatsiooni jaoks. Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
"Suhtumise küsimus. Näiteks tervislik toit – juurikad ja muu selline – pole kallis. Kui inimene tahab end muusikas arendada, siis kallim tšello või viiul võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paarikümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud." Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks." Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi, kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan kuus pensioni veidi alla 400 euro. Ega selle eest palju jõua, säästudest elan," räägib Milvi. Eevi lisab: "Mina saan 370 eurot. Elan oma laste armust. Pange tähele, noored! Pensioni jaoks tuleb varakult raha koguma hakata!" Prouad räägivad küttekuludest ning märgivad, et pensioniga saaks ääri-veeri ära elada, kui tervisega kõik korras ehk kui ravimeid vaja pole
aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe). Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju.
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õ
Ela kiirelt, sure noorelt Võib öelda, et tänapäeva ühiskonnas elab kahte sorti noori inimesi. On neid, kes muretsevad oma tuleviku pärast, õpivad nii, kuidas jaksavad, et tagada endale hea elu. Ja on ka neid, kes oma tulevasest elust hetkel ei hooli, neile on oluline elada just nüüd ja täiega. Öeldakse ju küll, et kooli ajal tuleb hoolega õppida, küll pärast on aega lõbutseda. Aga kuidas siis noored peaksid käituma? Kas praegu pidutsema ja hiljem vaatama, mis neist saab, või teha hoopiski kõik selleks, et tagada endale hea tulevik, ja alles siis end lõdvaks laskma? Enamik tänapäeva noori elab oma elu mõtlematult. Kas just enamik, aga kõvasti üle poolte kindlasti. See vähemus, kes oma tulevikust hoolib, mõtleb oma tulevasele elule pidevalt. Nad õpivad hoolega, püstitavad endale eesmärke ja teevad kõik võimaliku, et lõpetaksid seal, millest unistanud on. Leidub aga ka selliseid, kes elavad üks päev korraga, lõbutsevad ja naudivad elu nii, kuis jaks
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga? Ollakse arvamusel et Eestis on heategevus alles lapsekingades nagu paljudki meie muud ühiskondlikud tegevused. Kuid samas on positiivne märgata, et heategevuse roll Eesti ühiskonnas on siiski viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Väga palju on märgata heategevusega seotud projekte ning tegevusi. Firma nime sidumine mõne heategevusliku projektiga on mõnes mõttes ka prestiizi küsimus. Ja õnneks siinjuures võidavad mõlemad pooled- abivajaja toetuse näol ning sponsor saab end läbi sellise toetava tegevuse ka reklaamida. Paljud peavad sellist teguviisi ka omakasupüüdlikuks, kuid minu arvates on selline reklaam igati kiiduväärt, sest see on seotus õilsa eesmärgiga samal ajal ka head teha. Alati ei pea aga heategevusest mõtlema vaid ettevõtte tasandil. Heategevuskultuuri edendamiseks veelgi enam tuleks järjepidevalt meie rahvast üles kutsuda mõtisklem
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
.......14 3 Sissejuhatus Iga põlvkond toob endaga kaasa erinevaid küsimusi ja probleeme. Nii, nagu meie esivanemad on püüdnud mõista, millist lähenemist ja kasvatust vajavad nende järeltulijad, seisame ka meie probleemi ees, missugust keskkonda vajavad tänapäeva lapsed ja kuidas neile seda pakkuda. See on suur küsimus ja väljakutse, seda nii lapsevanemale, kooliõpetajale kui ka tervele ühiskonnale. Analüüsides praeguse generatsiooni lapsi, on teatud ringkondades üha tihemini hakatud kasutama väljendit indigolaps, mis pole piisavalt kompetentne iseloomustamaks tervet põlvkonda, mistõttu oleks kõige täpsem kasutada väljendit "uue põlvkonna laps." Tänapäeval ületab selliste laste hulk algklassides juba poole, kes ei ole eriti andekad ega ka problemaatilised. Saab öelda, et varasema aja ebatavalistest lastest on tänaseks saanud tavalised
...............................................................18 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................24 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................................26 3 SISSEJUHATUS Rahvastiku vananemine on maailmas viimased aastakümned üha aktuaalsem demograafiline probleem. (Sõrmus, 2014) Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb käesoleval sajandil Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulutused pensioni- ja tervishoiusüsteemile. Ennetamaks rahvastikuprotsesside võimalikku negatiivset mõju majandusele ja riigi heaolule, on hakatud pöörama senisest enam tähelepanu tööelu pikendamisele ning töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise toetamisele.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
(www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
Ärge parem üldse üritagegi. 14. Kui Teid lapsevanemat vaevavad kahtlused, küsige nõu mitte ainult lastelt eneselt vaid ka teistelt indigolaste vanematelt ning võrrelda kogemusi omavahel. 15. Leidke aega jälgida indigolaste omavahelist suhtlemist sellest on väga palju õppida.. (Virtue.D. 1999:61-64) 2.3 Tüdimus, siirus ja indigolapse distsiplineerimine. Indigod on avatud ja ausad ning väga otsekohesed, mis meid vanemat generatsiooni ehmatab. Kuid see pole indigode nõrkus ega haavatavus. See on hoopis nende tugevaim külg. Lapsevanemal tuleks ikkagi olla aus ja aval, sest kui Teie seda ei ole, on indigolaps seda ise, kuid austust ja lugupidamist pole sealt vaja oodata. See on üks kõige tõsisem probleem indigolaste juures, kuna nemad jäävad Teiega suheldes alati ausaks ja paiskavad Teile tõtt näkku seni, kuni Te kas ärkate ja mõistate tegelikult probleemi, taganete või loobute
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
