Aktiivne vananemine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Pension vananevas ühiskonnas

Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkusuutlik ja lõpeb väga halvast

Ühiskonnaõpetus

7

docx

Minu tulevik 3, 5 ja 10 aasta pärast

Olen vöga kogemustele avatud, ja kui on olnud halb NELLI MAHMUTOV 4 kogemus siis käitun teisiti. Eelistan elus õppida, olen laiade huvidega, originaalne ja laia kujutlusvõimega. Kohusetundlikkus on küll keskmiselt kõrge, kuid mitte tipus, sest meidt keegi ei ole perfektne, vigu tekib. Kuid jah, üritan teha kõike perfektselt, sest loomeinimesed teevad nii paraku, pürgivad perfektsuse poole. Ma arvan, et ma olen ekstraverdi ja introverdi keskel. Vajadusel aktiivne, kui pole vaja siis rahulik, ja mõttemaailm jookseb kiiresti. Otsustan ma tavaliselt läbi analüüsi.Olen rohkem kohanejatüüpi. Ei oska määrata end, sest liiga erinev olen. Nõustamisrattal olen ma keskmiselt kõigega praegu rahul. Kui tekib lühiajaline võimalus, siis vahetan töökohta, või ostan endale uue auto, ja olen rahul selle vähesega, mis mul on, peamine, et katus pea kohal, auto oleks tulevikus olemas, autojuhiload, laps, mees ja

Karjääripsühholoogia

32

pdf

Ruumiline planeerimine: Kohtla-Järve

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kohtla-Järve Ruumiline planeerimine Ülesanne 3 Monika Lõuna KJ-2 EMÜ 2016 Sissejuhatus KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu idapiiri läheduses, Tallinnast Sankt- Peterburgi kulgeva raudtee ääres ning Sillamäe sadama lähedal. Kõik see on tähtis majandusarengu seisukohalt. Kohtla-Järve on tööstuslinn, põlevkivimaardlate keskus. Linnal on silmapaistev

Keskkond

4

odt

Vanema roll tänapäeva ühiskonnas

Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la

Perekonnaõpetus

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................

Pedagoogika

6

doc

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

oma lastega, kelle kasvatamine on läinud „ ülekäte”. Selles kõiges saaksime aidata kaasa ka meie, olles ise veel noored ja lapsed. Saame öelda sõna sekka meie kasvatamisse ja avaldada arvamust, mida võiksid vanemad meie kasvatuses teha teisiti. Kuid noored ei ole tänapäeva elu suurim probleem. Minu jaoks on veelgi olulisemad vanurid. Neil ei ole jäänud kaua elada, järk-järgult toimub nende vananemine ning lõpuks ei suuda nad enam ise endaga toime tulla ja vajavad abi. Kui vanuril on olemas lähedased, kellele ta saab igapäevaselt loota, siis on hästi. Kuid kuidas on lood nendega, kes on täiesti üksi ja vajavad samuti abi? Muidugi peaks riik tunnustama kõiki neid pansionaate ja hooldekodusid, mis meil hetkel olemas on, kuid nende hinnad on üle mõistuse. Kui mina oleksin see, kes saaks otsustada riigi rahade üle, siis esikohale seaksin ma vanurid, et teha

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine

18

docx

LAPSE ARENGU KIRJELDUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014  1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline

Pedagoogika

4

docx

Kas rändest võib saada Eestile eelis?

Kas rändest võib saada Eestile eelis? Viimasetel aastatel on pidevalt arutluses olnud Eesti riigi vähenev rahvaarv. Rahvaarv on olnud langustrendis pikka aega ja suurele probleemile pole siiani leitud sobivat lahendust, et taas suund positiivsuse pole suunata. Kuni probleemile ei leita lahendust, võib eeldada riigi raskusi nii majanduskasvus kui ka inimeste heaolu paranemises. Miks on aga vähenev rahvaarv Eestile probleemiks? Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised inimesed, keda peetakse ka riigi tulevikuks. Noorsoo kadumine põhjustab, aga riigile ära majandamisega raskusi, sest just nooremad isikud on need, kelles nähakse paari aasta pärast vanema elanikkonna ülalpidajaid. Noored aga kui tuleviku maksumaksjad, jätavad endaga riigist lahkudes maha seega suure probleemi. Vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik on kindlasti suur väljakutse, millega tulevikus

Rahvusvaheline integratsioon

Kommentaarid (0)