Riik võiks anda ettevõtetele toetust, mitte tõsta makse. See omakorda aitab luua turismitalusid, mis meelitaks turiste avastama Eesti loodust. Samas saaks kasu nii Eesti riik kui ka inimesed. Riik saaks makse ja inimesed saavad tööd. Viimastel aastatel on paljud inimesed läinud välismaale paremat elu otsima. Nende seas on nii noored, tavatöölised kui ka kõrgelt kvalifitseeritud teadmistega töötajad. Noored lahkuvad Eestist, et saada parem haridus, mõnes nimekas ülikoolis. Tööjõulised inimesed liiguvad teistesse riikidesse ühel eesmärgil – kõrgem palk. See omakorda tekitab perekondades probleeme. Oma elust saan tuua näite, kus mu tädimees töötab transpordifirmas. Ta sõidab kolm nädalat Rootsi – Soome vahet ja ühe nädala saab kodus perega olla. Sedasi on keeruline elada, aga olukord sunnib elama niimoodi. Kindlasti ei ole minu tädi perekond ainuke Eestis, kus üks vanematest töötab välismaal
Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest tulevad tagasi kodumaale, aga mõned kahjuks mitte. Nad leiavad elukaaslase ja loovad perekonna. Paljud välja rännanud inimesed leiavad parema töökoha ja ei taha sellest loobuda. Kui väljaränne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka
Kõik kommentaarid